Rutsiga kerge trenn
Täna käisin juba haigena tallis. Rutsiga tegin kerge treeningu maneežis, jäin rahule. Trummi sisse tooma ei hakanudki, jäi üksi koplisse. Pärast viisin Rutsi ka tagasi õue ja nautisid oma lõunast heina seal. Rutsi tahaks ikkagi maha müüa...
Trumm lonkabki
Nii uskumatu kui see ka pole, siis Trumm näitas ka täna longet. Parem esimene. Pole ta kunagi longanud ega midagi hellitanud. Nüüd ei leia ma väliselt ühtegi vigastust vms ja ühtegi põhjust ei oska välja tuua. Treeningus pole ta ka poolteist nädalat olnud, ainult puhanud. Ei teagi kohe mida teha või arvata. Panin ta maneežis kordele, alguses ei saanud aru aga mingi aja pärast muutus longe tugevamaks.
Rutsiga käisin põllu peal sõitmas. Vähe tegime, mõned traavisirged ja mõned galopis. Läks tiba hoogu ja ega see ratsastusele ka midagi ei anna. Vahelduseks muidugi hea lumes kapata, tõstis mõnuga jalgu.
Rutsiga käisin põllu peal sõitmas. Vähe tegime, mõned traavisirged ja mõned galopis. Läks tiba hoogu ja ega see ratsastusele ka midagi ei anna. Vahelduseks muidugi hea lumes kapata, tõstis mõnuga jalgu.
Huvitav :D
Sain üle pika aja jälle ponisid näha :) Kuid ilm oli omaette katsumus :D Nimelt hakkas tuiskama ja põldude vahelised teed, mis talli viivad, kattusid vägisi lumega. Oleks ma ise oma väikse Corolla roolis olnud, siis sinna kinni ma olekski jäänud, päris õudne. Minnes polnud nii hull aga tulles oli juba päris kahtlane :D
Ponid lasin kahekesi maneeži lahti jooksma :) Natuke provotseerisime ka ja nii nad seal ringi rallisid. Esimeseks päevaks paras koormus ja energiaülejääkide ennetus :D Lõpus tundus, et Trumm nagu lonkaks :O Mis on tema puhul ime. Samas kabjad olid ka tegemata niiet see nõuab põhjalikumat uurimist, et kas ja mis siis ikka on. Pärast uuesti tekid selga ja boksi õhtut nautima. Kaks Marguse hobust, Odin ja Rem, olid ka veel viimastena väljas. Ilm oli kahtlane ja Margus niipea ei pidavat jõudma, niiet tõin nemad ka sisse :)
Ponid lasin kahekesi maneeži lahti jooksma :) Natuke provotseerisime ka ja nii nad seal ringi rallisid. Esimeseks päevaks paras koormus ja energiaülejääkide ennetus :D Lõpus tundus, et Trumm nagu lonkaks :O Mis on tema puhul ime. Samas kabjad olid ka tegemata niiet see nõuab põhjalikumat uurimist, et kas ja mis siis ikka on. Pärast uuesti tekid selga ja boksi õhtut nautima. Kaks Marguse hobust, Odin ja Rem, olid ka veel viimastena väljas. Ilm oli kahtlane ja Margus niipea ei pidavat jõudma, niiet tõin nemad ka sisse :)
Hobustel külmapühad
Minu ponidel on suht külmapühad :) Ühel külmal päeval käisime tallis, mina sõitsin natuke Rutsiga ilma sadulata ja ilma valjasteta, Anett oli Trummiga ilma sadulata. Natuke kulgesime seal, jube külm oli. Peale seda tõmbasin mina ära Tallinnasse ja Anett pole ka suure pakasega talli kippunud. Ponidele jätsin samad tekid talli ka selga, et soojem oleks. Margusel ka lihtsam :D Vot sellise talvepuhkuse said minu ponid :)
Veel üks kordaläinud päev
Täna sai ka mitu asja tehtud. Anett ratsutas Rutsiga ja mina tegin hüppetrenni Trummiga. Tulime samu takistusi, mis Rutsigagi, ühe panin isegi kõrgemaks. Läks päris hästi, jäin Trummiga väga rahule, et ta kõike hüppas jne. Ainult seda hüppesädet jääb puudu, vb peaks talle lisaenergiat söötma. Seda vaatan veel, kuna varsti Tallinnasse ja siis ponidel vähe lebom elu. Kui tagasi tulen ja sama seis, siis päris kaeraga mängima ei julge hakata vaid ostan miskeid graanuleid/müslit ja õli parem. Päris huvitav oli koolisõidusadulaga 80(-90)cm parkuuri hüpata :D
Pärast tassisime Aneti ja Katiga kõik takistused maneeži äärtesse/nurkadesse ja Margus sai maneeži ära siluda :) Kui kõik koos teha, siis läheb jube ruttu ja plats jälle kena sile.
Pärast tassisime Aneti ja Katiga kõik takistused maneeži äärtesse/nurkadesse ja Margus sai maneeži ära siluda :) Kui kõik koos teha, siis läheb jube ruttu ja plats jälle kena sile.
Tegusad päevad
Viimastel päevadel on väga palju erinevaid asju ära tehtud. Võib lausa uhke enda üle olla :D Kristi on ka kaasas käinud ja pildimaterjali tekitanud :)
Reedel pandi maneeži rada üles ja tegime mõlemale ponile vabahüppeid :) Said vahelduseks üksi kalpsamist harjutada, see tuleb kasuks! Ideaalis võiks nad pea iga nädal natuke ise ja natuke sadulas harjutada aga.. jah :D Hüppasid nunnult nagu ikka.
Lisaks tegime enne trenni ponidele ilusalongi. Jalad said sopast puhtaks pestud, sabad 2x shampoonitatud. Päris õiget tooni viimaseid muidugi ei saanud :D Aga jupi lõikasin mõlemil otsast ära, et järgmine pesupäev lihtsam oleks. Trummil oli saba lausa maani juba, paks ja kasvab ka kiiresti. Väljakasvanud lakakohad sai ka ära lõigatud, s.o siis sadula juurest ja kukla tagant päitsete/valjaste kohalt. Pikad jõhvid kõik palsamiga kokku tehtud ja läbi kammitud. Peale trenni jõudsin koolisõidusadula ka korralikult nahaseebiga puhastada, teisi asju kahjuks mitte. Nahast poni laia koolisõiduvöö puhastamine võtab paaalju aega :D
Reedel pandi maneeži rada üles ja tegime mõlemale ponile vabahüppeid :) Said vahelduseks üksi kalpsamist harjutada, see tuleb kasuks! Ideaalis võiks nad pea iga nädal natuke ise ja natuke sadulas harjutada aga.. jah :D Hüppasid nunnult nagu ikka.
Laupäeval sõitis Kristi Odiniga, mina Rutsiga ja Anett Trummiga. Trumm oli veits ärevil sellest, et ta vahelduseks valges maneeži sattus. Mõelge kui õudne, kui õuest valgus sisse paistab ja kõik näha on :D Naljatilk.. Seetõttu ka jooksis vähe jäigemalt aga trenni nad said tehtud. Mina otsustasin Rutsiga hüpata seni, kuni midagi väga hästi videole saab. Keskmised klipid tulid kokkuvõttes aga Ruts oli tubli. Panin kõik takistused 80cm, ei ühtegi tõrget, mõned mahaajamised minu süü tõttu. Kõige raskem on pealuu sisse taguda, et istu rahulikult, oota lõpuni, ära ise sammu säti, ära sega hobust vaid lase tal hüpata. Ma tahaks ikka teda vahel lendu ajada ja vahel ise ees minema hüpata, totrus muidugi :) Minule oli see väga hea treening, sain harjutada, arvestades et ma siiski kardan veel hüpata.
Lisaks tegime enne trenni ponidele ilusalongi. Jalad said sopast puhtaks pestud, sabad 2x shampoonitatud. Päris õiget tooni viimaseid muidugi ei saanud :D Aga jupi lõikasin mõlemil otsast ära, et järgmine pesupäev lihtsam oleks. Trummil oli saba lausa maani juba, paks ja kasvab ka kiiresti. Väljakasvanud lakakohad sai ka ära lõigatud, s.o siis sadula juurest ja kukla tagant päitsete/valjaste kohalt. Pikad jõhvid kõik palsamiga kokku tehtud ja läbi kammitud. Peale trenni jõudsin koolisõidusadula ka korralikult nahaseebiga puhastada, teisi asju kahjuks mitte. Nahast poni laia koolisõiduvöö puhastamine võtab paaalju aega :D
Crits ja ponilised
Reedel sai siis Niitväljal Critega sõitmas käidud. Päris mõnus oli kuigi hästi harjumatu. Alguses kindlasti nägin välja nagu mingi algaja seal seljas :D Lihtsalt meeletu vahe on hobusel ja ponil!!! Minu 140-sed junsud on ikka hoopis midagi muud. Kui Critsi rütmi ja liikumisega ära harjuda, siis on muidugi mõnus ja saab töötada hobusega jne. Lihtsalt algne kontrast on hämmastav. Kokkuvõttes väga tore vaheldus :)
Kuna Anetil ei õnnestunud nädalavahetusel minna, siis sõitsin pühapäeval mõlema poniga. Õues oli pinnas kena ja läksime Rutsiga sinna rallima. Kahjuks oli ta ärevil ja rallis liiga palju, kiirustas. Kuna ma kaklemisel ka mõtet ei näe siis peale mõningast traavi lõpetasin. Siis lasin mõlemad ponilised õueplatsile lahti jooksma :) Kus said ennast alles lahti tuuritada :) Trummi oleks niikuinii pidanud muidu kordetama, 2 päeva seisnud ikkagi :D Jooksmised joostud, läksin Trummiga maneeži ratsutama. Kuna alguses olid Kati ja Rem õues, siis Trumm ei saanud üldse rahu, kuna keegi maneeži seina tagant mööda kappas ja tema ei näinud. Ühesõnaga kummagi ponilisega ei läinud trenn kuigi hästi. Õnneks lõpp oli parem, siis tulid teised sisse üle ka. Lõpuks sain galopi ka enam-vähem. Muidugi alguses kui galopeerima hakkasin, siis mõtlesin, et ei ole olemas nii lühikest galoppi :D Kontrast Critega lihtsalt. Ja kes ainult suurte hobustega sõidavad, nüüd ma saan aru, miks neile tundub, et poni ratsastada raskem on. Eks selles suhtes ongi keerulisem, et näiteks koondus on ponidel nii väike, et seda palju keerulisem saavutada. Üldse nad minu arvates ikka teistsugused, eriti kui veel eestlast ja sporthobust võrrelda :)
Kuna Anetil ei õnnestunud nädalavahetusel minna, siis sõitsin pühapäeval mõlema poniga. Õues oli pinnas kena ja läksime Rutsiga sinna rallima. Kahjuks oli ta ärevil ja rallis liiga palju, kiirustas. Kuna ma kaklemisel ka mõtet ei näe siis peale mõningast traavi lõpetasin. Siis lasin mõlemad ponilised õueplatsile lahti jooksma :) Kus said ennast alles lahti tuuritada :) Trummi oleks niikuinii pidanud muidu kordetama, 2 päeva seisnud ikkagi :D Jooksmised joostud, läksin Trummiga maneeži ratsutama. Kuna alguses olid Kati ja Rem õues, siis Trumm ei saanud üldse rahu, kuna keegi maneeži seina tagant mööda kappas ja tema ei näinud. Ühesõnaga kummagi ponilisega ei läinud trenn kuigi hästi. Õnneks lõpp oli parem, siis tulid teised sisse üle ka. Lõpuks sain galopi ka enam-vähem. Muidugi alguses kui galopeerima hakkasin, siis mõtlesin, et ei ole olemas nii lühikest galoppi :D Kontrast Critega lihtsalt. Ja kes ainult suurte hobustega sõidavad, nüüd ma saan aru, miks neile tundub, et poni ratsastada raskem on. Eks selles suhtes ongi keerulisem, et näiteks koondus on ponidel nii väike, et seda palju keerulisem saavutada. Üldse nad minu arvates ikka teistsugused, eriti kui veel eestlast ja sporthobust võrrelda :)
Vahelduseks Odini ja Trummiga
Viimasel ajal olen koguaeg Rutsiga sõitnud. Ükspäev sõitsin lisaks veidi Odinit, Margus pakkus. Suht omapärane, tema suuruse kohta on seljas isegi normaalne olla, imestasin. Mõndade segavate asjaolude tõttu eriti palju trenni teha ei saanud.
Reedel sõitsin vahelduseks Trummariga. Nii naljakas, ma ei osanud temaga sõita :D Enda õpetatud hobusega :D Nüüd saan aru, mis tunne on teistel esimest korda Trummiga sõites, miks neil raske on, mul endal oli ka :D Olin vahepeal tükk aega hoopis teistsuguse ja lihtsaltsõidetava Rutsiga kapanud ja andis tunda. Hakkama muidugi saime, lõpus tegime mõned hüpped ka, jäin rahule.
Suutsin Trummi ühe eripära võib-olla ehk sõnadesse lõpuks panna. Nimelt ma väidaks, et ta on tasakaalule tundlik. Kui ta galopitõste asemel sääre eest ära astumist pakub, siis ta ei olegi niivõrd tundlik säärele kuivõrd tasakaalumuutusele ja ennast ratsaniku järgi kõverasse keerab. Pöörab ülilihtsalt, seisma jääb lihtsalt, minul teeb palju asju lihtsalt kui vaid istak enam-vähem on. Eriti väljendub see tasakaaluasi hüppamises. Kui ratsanik on tasakaalust väljas, siis poni ei hüppa. Kui ratsanik suudab poni piisava hooga takistusele peale sõita ja ise rahulikult sadulas istuda, siis ta hüppab. Kui ratsanik vajub ette, on kööga. Seda ma sain ise reedel proovida ka. Ühesõnaga huvitav poni, minu lemmik siiski.
Reedel sõitsin vahelduseks Trummariga. Nii naljakas, ma ei osanud temaga sõita :D Enda õpetatud hobusega :D Nüüd saan aru, mis tunne on teistel esimest korda Trummiga sõites, miks neil raske on, mul endal oli ka :D Olin vahepeal tükk aega hoopis teistsuguse ja lihtsaltsõidetava Rutsiga kapanud ja andis tunda. Hakkama muidugi saime, lõpus tegime mõned hüpped ka, jäin rahule.
Suutsin Trummi ühe eripära võib-olla ehk sõnadesse lõpuks panna. Nimelt ma väidaks, et ta on tasakaalule tundlik. Kui ta galopitõste asemel sääre eest ära astumist pakub, siis ta ei olegi niivõrd tundlik säärele kuivõrd tasakaalumuutusele ja ennast ratsaniku järgi kõverasse keerab. Pöörab ülilihtsalt, seisma jääb lihtsalt, minul teeb palju asju lihtsalt kui vaid istak enam-vähem on. Eriti väljendub see tasakaaluasi hüppamises. Kui ratsanik on tasakaalust väljas, siis poni ei hüppa. Kui ratsanik suudab poni piisava hooga takistusele peale sõita ja ise rahulikult sadulas istuda, siis ta hüppab. Kui ratsanik vajub ette, on kööga. Seda ma sain ise reedel proovida ka. Ühesõnaga huvitav poni, minu lemmik siiski.
uued suulised
Täna sõitsin Rutsiga, läks päris hästi. Ta oli üllatavalt rahulik ja tasakaalukas. Eest oli ka hea ja arusaamatusi ei tekkinud enam. Võib-olla oli see tänu uutele suulistele. Nimelt ostsin sellised, mille suuosa on painduv kummipulk. Kuna kollane on suust alati tundlik olnud siis vb selline pehme variant sobib talle. Eks saan veel katsetada. Mariliis käis ka Odiniga sõitmas, neil liiga suurepäraselt ei läinud. Lõpus tegin Rutsiga mõned hüpped ka. Alguses ristikest, siis lattaeda. Läks enam-vähem ilusti, ainult põrgata oleks võinud efektsemalt. Sõita oli siiski mõnus. Trummar puhkas.
niisama
Täna siis võeti Trummil rauad alt ära. Just vaatasin, kaua need tal all olid olnud - 3,5 kuud :D Mitte just kuigi eeskujulik number... Aga tal kasvavad kabjad aeglaselt ja on hästi tugevad, seega väga mugav nii siis, kui rauad all kui siis, kui ei ole. Säästukabjad, mida ilma raudadeta olekus on tarvis värkida kuskil poole aasta tagant ja siis need on ka veel ilusad. Raudadega läks ka odavalt, terve suve ja sügise peale vaid 1 komplekt.
Ilmad on rõvedalt porised, koppel rõvedalt mudane. Eks miskit pole parata. Loodan lihtsalt, et võimalikult vähe vihma sajaks, et võimalikult vähe oleks tekkide kuivatamisega probleeme :D Sest et ka kiidetud Bucas ei suuda siiski veekindlaks jääda!!!
Treeningud lähevad normaalselt, olen rahul. Hetkel ma küll ei treeni just kuigi palju, olen hetkel Tallinnas :D Seega kolmapäevast pühapäevani toimetab Anett ponidega. Kollasega olid vahepeal mingid tagasilöögid, ta ei saanud hästi parematpidi aitamisvõtetest aru aga eks ikka juhtub ja läheb mööda, muidu ju tubli :) Müüa proovin ka teda uuesti... Alguses oli plaan alles kevadel aga mõtlesin vaadata mis nüüd juhtuks.
Talliomaniku võistlushobune suutis ka ennast vahepeal ära lõhkuda, nüüd siis terveneb. Paneb mõtlema, kui kergesti hobused ikka ennast vigastada suudavad.
Ilmad on rõvedalt porised, koppel rõvedalt mudane. Eks miskit pole parata. Loodan lihtsalt, et võimalikult vähe vihma sajaks, et võimalikult vähe oleks tekkide kuivatamisega probleeme :D Sest et ka kiidetud Bucas ei suuda siiski veekindlaks jääda!!!
Treeningud lähevad normaalselt, olen rahul. Hetkel ma küll ei treeni just kuigi palju, olen hetkel Tallinnas :D Seega kolmapäevast pühapäevani toimetab Anett ponidega. Kollasega olid vahepeal mingid tagasilöögid, ta ei saanud hästi parematpidi aitamisvõtetest aru aga eks ikka juhtub ja läheb mööda, muidu ju tubli :) Müüa proovin ka teda uuesti... Alguses oli plaan alles kevadel aga mõtlesin vaadata mis nüüd juhtuks.
Talliomaniku võistlushobune suutis ka ennast vahepeal ära lõhkuda, nüüd siis terveneb. Paneb mõtlema, kui kergesti hobused ikka ennast vigastada suudavad.
Ruts ei taha tallitekke :P
Jah just nii ongi, ei püsi tal need tallitekid kuidagi seljas. Küll lähevad katki, küll monteeritakse teiste tekkide alt(!) jälle midagi ära, ühesõnaga kuidas parasjagu fantaasiat on. Otsustasin teda siis mitte enam piinata nendega. Karv on juba päris võimsaks kasvanud, seda ka enam väga piirata ei anna tekitamisega. Õues käib ikkagi vihmatekiga, fliisvoodriga. Trumm seevastu sai korralikult sisse pakitud, ta pole enam nii suur püherdamisfänn ja kõiki tekikesi hoiab väga ilusti. Tallis villane tekk + peal puuvillane tekk ja õueminnes lisandub neile peale Bucase kilekas(võrkvoodriga). Loodan et tal palav pole :D Tiba liiga hilja sai soojad tekid selga, karv võiks lühem olla, kuid siiski pole see nii võimas kui Rutsil.
Peale võistlusi olen nüüd Rutsiga sõitnud sest ta on mul väheke unarusse jäänud. Kuna Anett eelmine nädal tervise tõttu käia ei saanud ja mul vähe aega oli, siis sai Ruts nädalakese sadulast puhata, vahepeal vaid lahtiselt joosta v kordel käia. Trummiga pidin ju sõitma, kuna olid võistlused. Igatahes nüüd Anett uurib, mis Trummil pakkuda on ja mina parandan/arendan edasi Rutsi. Teisipäeval polnud nii hea aga kolmap oli päris mõnus :) Full cheek suulised panin ka talle, ei tea kas aitasid kaasa ka. Tegin ka erinevaid hüppeid, läks hästi. Saime rahulikult tuldud, poni toimis hästi. Remont edeneb :D Jäin täitsa rahule.
Mari-Liis on ka paar korda minuga tallis kaasas käinud ja Odiniga kapanud :) Päris tore!
Peale võistlusi olen nüüd Rutsiga sõitnud sest ta on mul väheke unarusse jäänud. Kuna Anett eelmine nädal tervise tõttu käia ei saanud ja mul vähe aega oli, siis sai Ruts nädalakese sadulast puhata, vahepeal vaid lahtiselt joosta v kordel käia. Trummiga pidin ju sõitma, kuna olid võistlused. Igatahes nüüd Anett uurib, mis Trummil pakkuda on ja mina parandan/arendan edasi Rutsi. Teisipäeval polnud nii hea aga kolmap oli päris mõnus :) Full cheek suulised panin ka talle, ei tea kas aitasid kaasa ka. Tegin ka erinevaid hüppeid, läks hästi. Saime rahulikult tuldud, poni toimis hästi. Remont edeneb :D Jäin täitsa rahule.
Mari-Liis on ka paar korda minuga tallis kaasas käinud ja Odiniga kapanud :) Päris tore!
Võistlused Ihastes
Laupäeval sai siis käidud Ihastes Trummiga skeemitamas. A6, olen seda varem ka sõitnud. Ilm oli külm, kohalesaamine omaette ooper. Ajaga läks ka nihusti, seega tegin krunnide asemel palmiku, päris ilus nägi välja. Ime et üldse jõudsime, oleksime viimasel minutil jõudnud aga minu õnneks nad olid graafikust maas :D Tegelikult ma oleks siis ka võistelnud, kui ma oleks otse ilma soojenduseta pidanud minema, oleks toime tulnud kuigi jah, mitte just parim variant. Võistlusmaneežis Trumm passis suht palju, ei olnud enam nii järeleandlik, ei toiminud nii hästi jne. Et meil on paremaid sõite olnud. Aga siiski saime kolmanda auhinnalise koha ja sellega võisin küll rahule jääda. Kohtunikud hindasid jube leebelt võrreldes Tallinna omadega, sain mingi 67,...%. Seda on ilmselgelt tiba palju sellise sõidu kohta aga ju siis mitmed olid kehvemad ja kohtunikud mitte nii nõudlikud. Ise tundsin ka kuidas mitmed asjad tiba peesse läksid aga selline keskmiselt hea sõit. Kõige naljakam kommentaar oli ühe galopivoldi kohta, et umbes hobune kipub käest ära jooksma vms. Tegelikult ta pigem jookseb liiga aeglaselt aga käest ära keset skeemi võistlemist ei pane kunagi. Aga kõrvalt paistabki teistmoodi kui seljast on :P Kokkuvõttes oli poni tubli, kogemus hea :)
Õhtul panin ponidele paksemad tallitekid. Mitte et neil külm oleks aga et mammutikarva kasvu pisut piirata. Sportrežiimil ponid nagu nad mul on :D
Õhtul panin ponidele paksemad tallitekid. Mitte et neil külm oleks aga et mammutikarva kasvu pisut piirata. Sportrežiimil ponid nagu nad mul on :D
igapäevaelust
Esmaspäeval sõitsin Trummiga, Anett Rutsiga. Mul läks megahästi, Trumm oli kohutavalt tubli ja lausa uskumatult töötas kaasa. Lausa lust oli sõita, enda hobusega ikka kõige parem :) Koondas ja punnis seal nii, et ma tundsin ennast nagu superhobuse seljas :D
Teisipäeval hüppasin Rutsiga, Anett sõitis Trummiga ja tegi mõne madala hüppe kaasa ka prooviks. Polnud väga hüppetrenni tuju, Ruts kippus tiba kihutama jne. Et siis läks tavaliselt, tegime kõik asjad läbi lihtsalt.
Kolmapäeval korraldasin endale super hommiku. Ärkasin teadmisega, et ma ei lähe kooli. Päike paistis, hommik oli mõnusalt karge, maa kohati valge veel, taevas selge. Rahulikult sõin, panin ennast valmis ja sõitsin talli. Õhkkond oli mega, vaatasin oma hobuseid sellel kenal hommikul rahulikult koplis näkitsemas. Siis võtsin Trummi ära, panin valmis ja suundusime maastikule :) Väheke kartis nagu ikka, ühe kännu peale läks päris paanikasse aga edasi oli hea. Mul oli plaanitud üks kindel ring kaardi pealt aga mul tekkis õige tee leidmisega väike segadus ja seal oli mingi koeraga maja ka, niiet pöörasin otsa ringi ja hakkasin endale teist ringi leiutama. Sellest tuli lahe maastikulkäik. Meil kõik kohad põlde täis niiet polnud probleemi sõitmiseks mõnda leida. Galopeerisime mööda põlde kergelt mäest üles, Trumm nautis ja lasin tal väheke saba sirgu ka ajada. Jõudsime künka tipule, vaade oli kena :) Sihtisin edasi üle järgmise põllu ja leidsime end ATV krossiraja juurest. Turnisime seal väheke ja läksimegi koju ära. Pärast puhastasin hunniku varustust korralikult ära, päris palju aega läks aga asi sai tehtud.
Teisipäeval hüppasin Rutsiga, Anett sõitis Trummiga ja tegi mõne madala hüppe kaasa ka prooviks. Polnud väga hüppetrenni tuju, Ruts kippus tiba kihutama jne. Et siis läks tavaliselt, tegime kõik asjad läbi lihtsalt.
Kolmapäeval korraldasin endale super hommiku. Ärkasin teadmisega, et ma ei lähe kooli. Päike paistis, hommik oli mõnusalt karge, maa kohati valge veel, taevas selge. Rahulikult sõin, panin ennast valmis ja sõitsin talli. Õhkkond oli mega, vaatasin oma hobuseid sellel kenal hommikul rahulikult koplis näkitsemas. Siis võtsin Trummi ära, panin valmis ja suundusime maastikule :) Väheke kartis nagu ikka, ühe kännu peale läks päris paanikasse aga edasi oli hea. Mul oli plaanitud üks kindel ring kaardi pealt aga mul tekkis õige tee leidmisega väike segadus ja seal oli mingi koeraga maja ka, niiet pöörasin otsa ringi ja hakkasin endale teist ringi leiutama. Sellest tuli lahe maastikulkäik. Meil kõik kohad põlde täis niiet polnud probleemi sõitmiseks mõnda leida. Galopeerisime mööda põlde kergelt mäest üles, Trumm nautis ja lasin tal väheke saba sirgu ka ajada. Jõudsime künka tipule, vaade oli kena :) Sihtisin edasi üle järgmise põllu ja leidsime end ATV krossiraja juurest. Turnisime seal väheke ja läksimegi koju ära. Pärast puhastasin hunniku varustust korralikult ära, päris palju aega läks aga asi sai tehtud.
Kavilda sügisvõistlus
Sai jälle võisteldud :) Polnud küll plaanitud ja ettevalmistus polnud ka vastav aga läks täitsa asja ette :D Kahevõistlus oli, skeem A3 ja parkuur 80cm. Konkurents oli kahjuks väike, ainus tõsisem konkurent oligi Triin Vahimets oma kahe hobusega :D
Anett pidi esialgu sõitma ainult Trummiga skeemi kuid kuna neil ei läinud eriti hästi ja Ruts oli parasjagu hea siis ta sõitis ka teise poniga skeemi läbi. Rutsiga läks paremini kui Trummiga.
Mina pidin sõitma Trummiga skeemi ja Rutsiga skeemi ja parkuuri mõlemat. Lõpuks sõitsin mõlemaga mõlemat hoopis :P Trummiga ma polnud skeemi läbi sõitnud varem kuid läks kõigist kõige paremini, skeemiponi nagu ta mul on. Rutsiga läks ka skeem päris hästi, tema kohta eriti. Takistussõitudes puterdasin ja närvasin ise ja ei suutnud kummagagi rahulikult ja ilusti läbi sõita :P Mõlemaga 12 kp. Selle kohta, et ma Rutsiga polnd poolteist nädalat parkuuri trennis hüpanud ja Trummiga pool aastat nii kõrget parkuuri läbinudki üldse, jäin rahule :D Rutsi seljas ma ei suutnud rahulikult istuda ja üritasin seal sammu ja asja majandada pidevalt. Poni üritas küll päästa ja hüppas kõike vapralt aga latid ikka lendasid. Trummiga polnud üldse hüppamine plaanitud aga heliefektidega saime hakkama. Korra pani süsteemi teisest mööda ka aga puht minu viga oli. Oleks kasvõi karjatanud korra, ta oleks kohe üle lennanud :D Latid tulid alla minu puterdamise tõttu jälle. Naljakas oli muidugi see, et häält on 100x mõtekam kasutada kui säärt :P Põhimõtteliselt sain ma siis kahevõistluse arvestuses Trummiga esimese ja Rutsiga teise koha, kolmas ja viies oli teine Triin ja neljas meie tallist Katriin ja Rembrandt. Minu edu seisnes selles, et ma koolisõiduga nii suure punktisumma ette tegin ;D
Anett pidi esialgu sõitma ainult Trummiga skeemi kuid kuna neil ei läinud eriti hästi ja Ruts oli parasjagu hea siis ta sõitis ka teise poniga skeemi läbi. Rutsiga läks paremini kui Trummiga.
Mina pidin sõitma Trummiga skeemi ja Rutsiga skeemi ja parkuuri mõlemat. Lõpuks sõitsin mõlemaga mõlemat hoopis :P Trummiga ma polnud skeemi läbi sõitnud varem kuid läks kõigist kõige paremini, skeemiponi nagu ta mul on. Rutsiga läks ka skeem päris hästi, tema kohta eriti. Takistussõitudes puterdasin ja närvasin ise ja ei suutnud kummagagi rahulikult ja ilusti läbi sõita :P Mõlemaga 12 kp. Selle kohta, et ma Rutsiga polnd poolteist nädalat parkuuri trennis hüpanud ja Trummiga pool aastat nii kõrget parkuuri läbinudki üldse, jäin rahule :D Rutsi seljas ma ei suutnud rahulikult istuda ja üritasin seal sammu ja asja majandada pidevalt. Poni üritas küll päästa ja hüppas kõike vapralt aga latid ikka lendasid. Trummiga polnud üldse hüppamine plaanitud aga heliefektidega saime hakkama. Korra pani süsteemi teisest mööda ka aga puht minu viga oli. Oleks kasvõi karjatanud korra, ta oleks kohe üle lennanud :D Latid tulid alla minu puterdamise tõttu jälle. Naljakas oli muidugi see, et häält on 100x mõtekam kasutada kui säärt :P Põhimõtteliselt sain ma siis kahevõistluse arvestuses Trummiga esimese ja Rutsiga teise koha, kolmas ja viies oli teine Triin ja neljas meie tallist Katriin ja Rembrandt. Minu edu seisnes selles, et ma koolisõiduga nii suure punktisumma ette tegin ;D
püha mooses
Pole jälle ammu kirjutanud, mul selle ajaga vähe kehvad lood. See-eest kirjutab mu sõitja aeg-ajalt ponidest http://mahammustab.blogspot.com/
Võistlemas käisime vahepeal :) Hobunurmes 60-70cm. Tiba naljategemine oli, polnud just ideaalsed sõidud kuid siiski puhtad. Ja kuna väikses parkuuris said kõik n-ö kohale, kes karistuspunktideta lõpetasid, siis sain 2 rosetti :D Rutsiga unustasin parkuuri paar korda ära, uhasin niisama mööda platsi, hüppasin üht lattaeda täitsa diagonaalis, kaotasin jalused, võtsin hobuse seisma ja üks hetk ka lõpetasin. Trummiga suutsin juba õiged pöörded meeles hoida, mitte nii palju uhada kuid sõit oli heliefektidega ehk ma tegin igasuguseid hääli, et Turumtšik ei tõrguks/passiks/puterdaks vaid hooga üle hüppaks. Siiski üks hüpe tuli täiesti kohapealt aga tõrge polnud. Kokkuvõttes võin rahule jääda, sest kõrvalt nägi palju asjalikum välja ja mis kõige tähtsam - super kogemus ja siiski karistuspunktideta parkuurid, hõissa!
Järgmiseid võistlusi plaanin kuu lõpus, Ihaste kahevõistlus. Seni aga tuleb treneerida, tasuta piiritust juua ja üldse üks õige veterinaariatudeng olla. Nägemist!
Võistlemas käisime vahepeal :) Hobunurmes 60-70cm. Tiba naljategemine oli, polnud just ideaalsed sõidud kuid siiski puhtad. Ja kuna väikses parkuuris said kõik n-ö kohale, kes karistuspunktideta lõpetasid, siis sain 2 rosetti :D Rutsiga unustasin parkuuri paar korda ära, uhasin niisama mööda platsi, hüppasin üht lattaeda täitsa diagonaalis, kaotasin jalused, võtsin hobuse seisma ja üks hetk ka lõpetasin. Trummiga suutsin juba õiged pöörded meeles hoida, mitte nii palju uhada kuid sõit oli heliefektidega ehk ma tegin igasuguseid hääli, et Turumtšik ei tõrguks/passiks/puterdaks vaid hooga üle hüppaks. Siiski üks hüpe tuli täiesti kohapealt aga tõrge polnud. Kokkuvõttes võin rahule jääda, sest kõrvalt nägi palju asjalikum välja ja mis kõige tähtsam - super kogemus ja siiski karistuspunktideta parkuurid, hõissa!
Järgmiseid võistlusi plaanin kuu lõpus, Ihaste kahevõistlus. Seni aga tuleb treneerida, tasuta piiritust juua ja üldse üks õige veterinaariatudeng olla. Nägemist!
Hästi läheb
Jah, meil läheb hästi. Olen leidnud endale ka sõitja, kes maksab. Üks väike tore ja asjalik tüdruk. Praegu oleme koguaeg koos tallis käinud, olen talle trenni andnud ja oleme koos sõitmas käinud. Tüdrukul on algtõed päris hästi selged, hobust kokku sõita jms veel ei oska, kuid kui ta hea rütmi ja pehme käega stabiilselt sõidab, pakuvad ponid ise ratsmesse jooksmist :) Mõnus on kõrvalt vaadata, kui neil koostöö sujub. Ühesõnaga ma olen oma sõitjaga täiesti rahul.
Vabahüppeid olen mõlemale paar korda teinud. Kuna kõik sõidavad õues, siis on maneežis koguaeg vabahüpperada üleval ja hea lihtne hüpitada neid. Meil on pandud ette kolmene peneroll ja taha okser. Alguses puterdasid aga nüüd võimlevad nii et vähe pole, ei taha jalgu ära lüüa :D Kui nad ise vabalt harjutada saavad, annab see ratsa hüppamisele päris palju juurde. Just Trumm on jälle arenenud selles vallas. Täna tegin temaga ratsa hüppetrenni, Margus õpetas. Ja tõesti, asi hakkabki jälle välja tulema! Margus ehk talliomanik sobib meile treenerina ka päris hästi, Trumm hüppas nagu hobune ja mina hakkasin oma hirmudest üle saama ja hobust rohkem usaldama ja vähem segama. Ega tegelikult muud varianti polegi - 2 nädala pärast lähen mõlemaga võistlema takistussõitu :) Tasa ja targu, 60-70cm parkuuri esialgu. Kollasega on Marguse hüppetrenni mineku nali veel ees, loodan et sealt ka midagi ikka tuleb.
Trikke pole Trumm veel unustanud, paar kukkumist on Kavildas olnud :D Teine oli siiski liigsest seismisest ja energiaülejääkidest niiet midagi hullu lahti pole. Treeningus on mõlemad ikkagi väga mõnusad, saan rahul olla :)
Kabjakesed said ka Rutsil värgitud, üle kolme kuu :D Oleks veel kannatanud hoida aga kuna sepp meil tallis tilbendas, siis lasin ära teha. Nüüd siis sellega ka korras. Trummil endiselt need rauad, mis Reimo alla koksas ja hoian nii kaua, kuni kannatab. Talveks jääb paljajalu, pole mõtet jamada raudadega.
Vabahüppeid olen mõlemale paar korda teinud. Kuna kõik sõidavad õues, siis on maneežis koguaeg vabahüpperada üleval ja hea lihtne hüpitada neid. Meil on pandud ette kolmene peneroll ja taha okser. Alguses puterdasid aga nüüd võimlevad nii et vähe pole, ei taha jalgu ära lüüa :D Kui nad ise vabalt harjutada saavad, annab see ratsa hüppamisele päris palju juurde. Just Trumm on jälle arenenud selles vallas. Täna tegin temaga ratsa hüppetrenni, Margus õpetas. Ja tõesti, asi hakkabki jälle välja tulema! Margus ehk talliomanik sobib meile treenerina ka päris hästi, Trumm hüppas nagu hobune ja mina hakkasin oma hirmudest üle saama ja hobust rohkem usaldama ja vähem segama. Ega tegelikult muud varianti polegi - 2 nädala pärast lähen mõlemaga võistlema takistussõitu :) Tasa ja targu, 60-70cm parkuuri esialgu. Kollasega on Marguse hüppetrenni mineku nali veel ees, loodan et sealt ka midagi ikka tuleb.
Trikke pole Trumm veel unustanud, paar kukkumist on Kavildas olnud :D Teine oli siiski liigsest seismisest ja energiaülejääkidest niiet midagi hullu lahti pole. Treeningus on mõlemad ikkagi väga mõnusad, saan rahul olla :)
Kabjakesed said ka Rutsil värgitud, üle kolme kuu :D Oleks veel kannatanud hoida aga kuna sepp meil tallis tilbendas, siis lasin ära teha. Nüüd siis sellega ka korras. Trummil endiselt need rauad, mis Reimo alla koksas ja hoian nii kaua, kuni kannatab. Talveks jääb paljajalu, pole mõtet jamada raudadega.
Ponid on nüüd Kavildas :)
Pühapäeval tõime siis hobused ka Tartumaale. Treileri peale läksid mõlemad otse nagu boksi, ei jäänud vaatamagi midagi :D Suht hämmastav nägi välja, enamus hobuseid ikka jaurab natsa. Trummil on küll jah arvestatavalt kogemusi aga samas temaga on jauramist ka ikka tavaliselt natuke olnud, nüüd siis on välja kasvanud. Kollasel oli elu teine treikusõit ja ju siis pole lihtsalt halbu seoseid teinudki. Seda parem mulle, eeskujulikud ponid :)
Ponid kolisin Kavilda talli (http://www.kavildatallid.com/) ja praegu olen ma selle kohaga täitsa rahul. Rahulik väike tall, pole pingeid ega trügimist. Samas on olemas treeningväljak, uued takistused ja maneež. Natuke kaugeks vb jääb aga autoga käies pole väga vahet. Kuni bensiini on :D Krossitakistused on ka aga neid ma niikuinii hüpata ei julge :P See-eest tiigis on hea sulistada. Ja poole peal avastada, et see on ikkagi poole sügavam kui ma arvasin ja siis avastada, et sadul on poolenisti vees ja säärised on ka märjad hoolimata sellest, et üritad jalgu üleval hoida :D Poni muidugi võimendas asja aga jah, päris reaalne tiik seal.
Talli juures meeldib mulle veel see, et omanik ise tegeleb ka ratsaspordiga, on huvitatud edasiarenemisest, ei ole tusane ja vanas kinni. Käib Raagi ja teiste kõvemate meeste juures trennides oma hobusega regulaarselt, tuleb tagasi uute tarkuste ja ideedega. Ühesõnaga asi areneb :)
Ponid istuvad kahekesi päevad läbi talli kõrval mullakoplis esialgu. Eks näis, kas saadan nad veel rohule ka või mitte. Boksid on ponidele head ruumikad, allapanuks turvas. Automaatjootjad on ka olemas. Pinnaseid ei anna Rahula omadega muidugi võrreldagi, polegi näinud nii hästi hooldatud liivaplatsi ja maneeži mujal kui Rahulas. Kavilda platsi pinnas on veits kruusane kuid üllatavalt hästi sõidetav. Maneež tundub Rahula oma kõrval muidugi pisike kuid tuleb talvega ümber harjuda :) Maastikuvõimalused peaksid ka arvestatavad olema, kuid pole veel ise avastusretkedele jõudnud.
Ratsutanud olen nendega seal juba kolm päeva. Trennid on läinud reeglina ikka hästi. Kuna seal takistused üleval koguaeg siis on hüppeid proovitud juba omajagu. Trummiga läks üllatavalt hästi, ma proovin teda nüüd jälle natuke hüppama panna :D Lootus sureb viimasena... Kollasel läks jällegi üllatuslikult metsa hüppamisega. Aga me polnud oma kuu aega normaalset hüppetrenni teinud jne, ühesõnaga juhtus nii.
Trumm sirutab ette-alla nii nunnult alati kui vaja ja igas allüüris. Küsid ja tema näitab kena lõdvestumist :) Kollasega peame sellega töötama hakkama, et ta nii pinges poleks ja rohkem lõdvestuks ja sirutaks. Mõlemaga olen siiski rahul, minu nunnukad siiski :) Juba sain ühelt tüdrukult kommentaari ka, et nii sõnakuulelikud hobused :P Praeguseks siis kõik.
Tartu
Nonii, mina olen nüüd otsaga Tartus. Ponid on Rahulas. Ühikas tundub ok, kool tundub raske aga kindlasti mitte midagi ületamatut :D Toonitati, kuidas anatoomiat peab ikka õppima jne.
Ponidega oleme koos Kaisaga 2x maastikul käinud, teine kord tegime pikema ringi jõe äärde ja tõmbasime mõnuga galopisirgeid üle põldude. Rutsi ratsastusele mõjus see vist veidi sitasti :D Aga tühja kah.. Viimati sõites oli veits närviline ja liiga edasipürgiv aga küll läheb üle. Trumm on väga hea olnud :) Isegi maneeži tagumisi nurki enam ei kartnud üldse! Minu oskused on jälle tsipa arenenud Critega sõites. Mõnus mära, viimane kord tegime isegi mõned hüpped.
Ponid tahaks ikka võimalikult rutem siia tuua, eks näis kuidas asjad paika loksuvad. Idee poolest peaks mul rentija olemas olema, ise niikuinii ei jõuaks kahte sõita ma arvan. Talli pole veel välja valinud, sest pole külastanud neid veel.
Ponidega oleme koos Kaisaga 2x maastikul käinud, teine kord tegime pikema ringi jõe äärde ja tõmbasime mõnuga galopisirgeid üle põldude. Rutsi ratsastusele mõjus see vist veidi sitasti :D Aga tühja kah.. Viimati sõites oli veits närviline ja liiga edasipürgiv aga küll läheb üle. Trumm on väga hea olnud :) Isegi maneeži tagumisi nurki enam ei kartnud üldse! Minu oskused on jälle tsipa arenenud Critega sõites. Mõnus mära, viimane kord tegime isegi mõned hüpped.
Ponid tahaks ikka võimalikult rutem siia tuua, eks näis kuidas asjad paika loksuvad. Idee poolest peaks mul rentija olemas olema, ise niikuinii ei jõuaks kahte sõita ma arvan. Talli pole veel välja valinud, sest pole külastanud neid veel.
Kõike juhtub
Näiteks seda, et ma jälle kukkusin Trummi seljast ja ta tegi mingit rodeot :P Normaalne. Õigemini naljakas :P
Kollane oli jälle superhea :) Lausa lust sõita. Temaga sõidan ka nüüd koolisõidusadulaga. Ja kannustega.
Critsiga ratsutamise pildid panin ka fotoalbumisse ülesse. Päris mõnus mära. 
Kolimisele mõelda on haige :S Ja mis saab ponidest?
Tere jälle! :D
Asi läks vahepeal käest ära, no mitte midagi ei suutnud kirja panna. Ka mitte oma kirjalikku päevikusse. Häbi-häbi.
No igatahes on palju juhtunud vahepeal. Kolmest ponist on järel kaks. Hall sai suht ära taltsutatud, rallisin temaga mööda platsi ringi lõpus jne. Ainult valjaid ei saanudki norm pähe lõpuni. Tema nüüd müüdud.
Kollasest pole lahti saanud. Kui keegi tahab, siis 3000 EUR, super hea iseloomuga, tulevik takistussõidus. Liigub väga kergesti, erk ja tundlik, ei tõrgu, maastikul käib vabalt, halbu kombeid pole.
Trumm jäi vahepeal suht unarusse, kuna nende noortega oli vaja töötada. Vahepeal sõitsin kõik kolm päevas ja päris ära väsitas nendega madistamine :D Igatahes 1.august olid koolisõiduvõistlused meil tallis ja siis oli vaja Trumm jälle vormi ajada. Kukutud sai palju :D aga asja sai. A skeemis üllatuslikult teine koht 11-st, L skeemis teada kolmas koht 3-st :D Vähemalt auhinnalised mõlemad, kogemusena ka hea. Peale seda oli Trumm tükk aega superhea kuni täna sai jälle kukutud :P No juhtub, ma andsin talle ükspäev 3 peotäit kaera rohkem ja suht palju õli niiet arusaadav tema kreisi olek. Katseta veel lisaenergiaga eksole... Uus koolisõidusadul on meil ka, Canaves, jube mugav :) Stübbeni hüppeka müüsin maha, Evely vana universaali ostsin ka endale, kasutuses kollasel. Kuldsed suulised sain Trummile, vaja oleks veel kuldsete pannaldega valjaid. Mis veel... ponid elavad nagu sporthobused, saavad 3x päevas süüa, veetakse muudkui välja ja sisse, käivad talli juures väikses koplis jne.
Igatahes... suvi hakkab läbi saama :( Sügisest lähen Tartusse veterinaariat õppima. Eks näis mis ponidest saab.. Critega olen ka nüüd paar päeva Niitväljal sõitmas käinud ja lähen veel. Mega vahe ikka hobusel ja ponil, lihtsalt meeletu. Päris mõnus on sõita, hea vaheldus ja kogemus :)
No igatahes on palju juhtunud vahepeal. Kolmest ponist on järel kaks. Hall sai suht ära taltsutatud, rallisin temaga mööda platsi ringi lõpus jne. Ainult valjaid ei saanudki norm pähe lõpuni. Tema nüüd müüdud.
Kollasest pole lahti saanud. Kui keegi tahab, siis 3000 EUR, super hea iseloomuga, tulevik takistussõidus. Liigub väga kergesti, erk ja tundlik, ei tõrgu, maastikul käib vabalt, halbu kombeid pole.
Trumm jäi vahepeal suht unarusse, kuna nende noortega oli vaja töötada. Vahepeal sõitsin kõik kolm päevas ja päris ära väsitas nendega madistamine :D Igatahes 1.august olid koolisõiduvõistlused meil tallis ja siis oli vaja Trumm jälle vormi ajada. Kukutud sai palju :D aga asja sai. A skeemis üllatuslikult teine koht 11-st, L skeemis teada kolmas koht 3-st :D Vähemalt auhinnalised mõlemad, kogemusena ka hea. Peale seda oli Trumm tükk aega superhea kuni täna sai jälle kukutud :P No juhtub, ma andsin talle ükspäev 3 peotäit kaera rohkem ja suht palju õli niiet arusaadav tema kreisi olek. Katseta veel lisaenergiaga eksole... Uus koolisõidusadul on meil ka, Canaves, jube mugav :) Stübbeni hüppeka müüsin maha, Evely vana universaali ostsin ka endale, kasutuses kollasel. Kuldsed suulised sain Trummile, vaja oleks veel kuldsete pannaldega valjaid. Mis veel... ponid elavad nagu sporthobused, saavad 3x päevas süüa, veetakse muudkui välja ja sisse, käivad talli juures väikses koplis jne.
Igatahes... suvi hakkab läbi saama :( Sügisest lähen Tartusse veterinaariat õppima. Eks näis mis ponidest saab.. Critega olen ka nüüd paar päeva Niitväljal sõitmas käinud ja lähen veel. Mega vahe ikka hobusel ja ponil, lihtsalt meeletu. Päris mõnus on sõita, hea vaheldus ja kogemus :)
Vaikselt veereb see eluke...
...et ei oskagi kohe suurt midagi kirjutada :P
Trummil on natsa jalgadega jama ja siis ta passib niisama. Ei lonka ega midagi aga ikkagi. Lasen Tuvil üle vaadata. Muidu on ta hästi nunnu ja nende noorte kõrval hakkan teda hindama. Ta on ikkagi hobune, keda ma tunnen läbi ja lõhki. Kes on rahulik ja kes saab aru mida ma tema käest küsin. Kes ei korralda mul mingit pahandust, kes võtab asju külma närviga, kes on alati tore ja mind ootamas. Ja keda ma müüa enam lihtsalt ei raatsi :) Pole küll potentsiaalne võistlushobune, kellega mingi tulevik ees ootaks aga mis teha. See-eest on ta minu esimene poni, tema peale saan kindel olla. Lisaks on teda lihtne transportida, lihtne pidada, lihtne ühest tallist teise tassida, lihtne eksperimenteerida, võimalik trikke õpetada, võimalik algajaid õpetada, võimalik võistelda jne jne jne. Universaalne poni :P Lisaks on mul tekkinud sportlik huvi, et kui kaugele oleks võimalik ühte uimarotist ilma eriliste eeldusteta eestlast treenida koolisõidus. Vb tuleks proovida :P
Kollane on nüüd viimased korrad sedelga ja libisevaga kordel käinud, õppinud ette-alla sirutama ja muidu tubli olnud. Lisaks koos Trummiga koplis käinud ja elektrikarjust kartma hakanud. Maneežiga tutvust teinud. Laseb kõiki jalgu kabjakonksuga puhastada rahulikult. Ühesõnaga teeb juba kõike probleemideta :)
Hall saab niisama maatööd ja arendame usaldust. Elektrikarjust pole veel tutvustada jõudnud. Lidia tegeleb ka temaga vahetevahel.
Vot. Niimoodi see eluke veereb. Iga päev talliori :P
Trummil on natsa jalgadega jama ja siis ta passib niisama. Ei lonka ega midagi aga ikkagi. Lasen Tuvil üle vaadata. Muidu on ta hästi nunnu ja nende noorte kõrval hakkan teda hindama. Ta on ikkagi hobune, keda ma tunnen läbi ja lõhki. Kes on rahulik ja kes saab aru mida ma tema käest küsin. Kes ei korralda mul mingit pahandust, kes võtab asju külma närviga, kes on alati tore ja mind ootamas. Ja keda ma müüa enam lihtsalt ei raatsi :) Pole küll potentsiaalne võistlushobune, kellega mingi tulevik ees ootaks aga mis teha. See-eest on ta minu esimene poni, tema peale saan kindel olla. Lisaks on teda lihtne transportida, lihtne pidada, lihtne ühest tallist teise tassida, lihtne eksperimenteerida, võimalik trikke õpetada, võimalik algajaid õpetada, võimalik võistelda jne jne jne. Universaalne poni :P Lisaks on mul tekkinud sportlik huvi, et kui kaugele oleks võimalik ühte uimarotist ilma eriliste eeldusteta eestlast treenida koolisõidus. Vb tuleks proovida :P
Kollane on nüüd viimased korrad sedelga ja libisevaga kordel käinud, õppinud ette-alla sirutama ja muidu tubli olnud. Lisaks koos Trummiga koplis käinud ja elektrikarjust kartma hakanud. Maneežiga tutvust teinud. Laseb kõiki jalgu kabjakonksuga puhastada rahulikult. Ühesõnaga teeb juba kõike probleemideta :)
Hall saab niisama maatööd ja arendame usaldust. Elektrikarjust pole veel tutvustada jõudnud. Lidia tegeleb ka temaga vahetevahel.
Vot. Niimoodi see eluke veereb. Iga päev talliori :P
Uued ponid!
Hästi palju tegemist on viimasel ajal olnud, seega pole üldse olnud aega kirjutada. Täna on terve hommiku vihma sadanud ja ma pole veel viitsinud talli minna. Niisiis räägin uudiseid :)
28.mail sõitsime Saaremaale ja ostsime omale 2 poni juurde. Lihtsalt läksime ja tõime. Mõte sai alguse sellest, et ma tahtsin rohkem ratsutada. Ühe poniga kõngutamine jäi nagu väheks. Samas oleks kedagi endale sõita kaubelnud, oleks vb saanud mingi segase vms. Ja selle asemel, et nt kellegi teise müügihobust sõita, siis miks mitte sõita enda müügihobust? Nii need kaks müügiks toodud saigi.
Üks on hall, 7 aastane. Kõrguselt poni piiril. Ratsa näen temas potentsiaali, kuid ise pole veel sadulas käinud. Ta on toorem ja metsikum kui teine uus poni.
Mõlemad on Rosetist ja mõlemal on 1/8 araabia verd(Posol ox). Seega sellised ratsaeestlased, saledad ja ilusad, temperamenti on.
Hall käib praegu lihtsalt päitsetega kordel, puhastan ja jalutan niisama.
Kumbki õues veel ei käi, sest ei tunne elektrikarjust. Vaikselt tutvustan.
Teine on kollane, 8 aastane. Temaga juba ratsutan ja olen proovinud mõne madala hüppe. Takistussõiduks kindlasti palju andekam kui näiteks Trumm :D Madalam kui hall. Sõidus pole mingi uimane maasu vaid on tundlik. Jookseb hea meelega hea tempoga. Algajale ei sobi. Praegu veel natuke toores aga läheb iga korraga paremaks. Loomult vagur ja ettevaatlik, samas uudishimulik. Pole kordagi midagi pahatahtlikku üritanud, halvad kombed puuduvad. Kordel oskab joosta, varustust laseb ilusti panna. Lubab ennast voolikuga pesta, vett ei karda. Välja näeb nagu barbie-poni. Ostke ära :)
Trumm redutab niisama karjamaal. Ruunakarjamaa sai valmis ja õgivad seal värsket rohtu. Trenni teeb ka vahel. Üleeile kolasime ligi 2h maastikul, suht shokiteraapia oli :D Sada koledat asja + pole enam eriti radu, kus käia. Ei tahagi enam niipea maastikule minna :P Tagasitulles läksin jälle mingit tundmatut rada pidi mis lõpuks kadus ära keset metsa. Kuna ma teadsin, et seal kuskil metsa taga peavad olema põllud, mida mööda ma saan koju, siis hakkasin oma rada läbi metsa tegema. Muutus soiseks ja oli palju risu. Trumm on nagu eriti vapper, et mind kõigest läbi viib. Müttasime seal kuni põld paistiski. Oleks vaja olnud veel vaid üle kraavi hüpata kuid teisel pool oli okastraat -.- Täielik mõnitamine. Trumm oli suht närvis ka juba. Polnudki muud teha kui sama teed tagasi. Siis jäi jalgupidi maha kukkunud puusse kinni ja hüppas täie raginaga läbi. Mõtlesin, et kui eelnevast risust veel jalad katki pole siis nüüd küll on. Aga ei midagi. Hämmastavad eestlase jalad. Mine läbi ükskõik mis pinnasest, kihuta mööda kruusa või mütta läbi soo, murra läbi oksahunnikutest või sõida ebatasasel põllul - pole veel kunagi longanud ega koormusest jalgu paistetanud, rääkimata katkistest kohtadest, pole kriimugi. Nii ka seekord, hämmastav. Meelega ma muidugi sellistesse kohtadesse ei roni aga lihtsalt satun... Trummi kihutamist on ka raske ära hoida, kui ta paaniliselt samblast pullikuju kardab :D
Eilne hüppamine Trummiga läks jumala metsa. Ta oli megaväsinud karjamaal ööbimistest. Ja muidu polnud ka hüppetuju, ei saanud nagu üldse pihta, mis toimub. Aga noh, nädal tagasi oli super, äkki siis järgmisel nädalal on jälle hea :)
28.mail sõitsime Saaremaale ja ostsime omale 2 poni juurde. Lihtsalt läksime ja tõime. Mõte sai alguse sellest, et ma tahtsin rohkem ratsutada. Ühe poniga kõngutamine jäi nagu väheks. Samas oleks kedagi endale sõita kaubelnud, oleks vb saanud mingi segase vms. Ja selle asemel, et nt kellegi teise müügihobust sõita, siis miks mitte sõita enda müügihobust? Nii need kaks müügiks toodud saigi.
Üks on hall, 7 aastane. Kõrguselt poni piiril. Ratsa näen temas potentsiaali, kuid ise pole veel sadulas käinud. Ta on toorem ja metsikum kui teine uus poni.Mõlemad on Rosetist ja mõlemal on 1/8 araabia verd(Posol ox). Seega sellised ratsaeestlased, saledad ja ilusad, temperamenti on.
Hall käib praegu lihtsalt päitsetega kordel, puhastan ja jalutan niisama.
Kumbki õues veel ei käi, sest ei tunne elektrikarjust. Vaikselt tutvustan.
Teine on kollane, 8 aastane. Temaga juba ratsutan ja olen proovinud mõne madala hüppe. Takistussõiduks kindlasti palju andekam kui näiteks Trumm :D Madalam kui hall. Sõidus pole mingi uimane maasu vaid on tundlik. Jookseb hea meelega hea tempoga. Algajale ei sobi. Praegu veel natuke toores aga läheb iga korraga paremaks. Loomult vagur ja ettevaatlik, samas uudishimulik. Pole kordagi midagi pahatahtlikku üritanud, halvad kombed puuduvad. Kordel oskab joosta, varustust laseb ilusti panna. Lubab ennast voolikuga pesta, vett ei karda. Välja näeb nagu barbie-poni. Ostke ära :)Trumm redutab niisama karjamaal. Ruunakarjamaa sai valmis ja õgivad seal värsket rohtu. Trenni teeb ka vahel. Üleeile kolasime ligi 2h maastikul, suht shokiteraapia oli :D Sada koledat asja + pole enam eriti radu, kus käia. Ei tahagi enam niipea maastikule minna :P Tagasitulles läksin jälle mingit tundmatut rada pidi mis lõpuks kadus ära keset metsa. Kuna ma teadsin, et seal kuskil metsa taga peavad olema põllud, mida mööda ma saan koju, siis hakkasin oma rada läbi metsa tegema. Muutus soiseks ja oli palju risu. Trumm on nagu eriti vapper, et mind kõigest läbi viib. Müttasime seal kuni põld paistiski. Oleks vaja olnud veel vaid üle kraavi hüpata kuid teisel pool oli okastraat -.- Täielik mõnitamine. Trumm oli suht närvis ka juba. Polnudki muud teha kui sama teed tagasi. Siis jäi jalgupidi maha kukkunud puusse kinni ja hüppas täie raginaga läbi. Mõtlesin, et kui eelnevast risust veel jalad katki pole siis nüüd küll on. Aga ei midagi. Hämmastavad eestlase jalad. Mine läbi ükskõik mis pinnasest, kihuta mööda kruusa või mütta läbi soo, murra läbi oksahunnikutest või sõida ebatasasel põllul - pole veel kunagi longanud ega koormusest jalgu paistetanud, rääkimata katkistest kohtadest, pole kriimugi. Nii ka seekord, hämmastav. Meelega ma muidugi sellistesse kohtadesse ei roni aga lihtsalt satun... Trummi kihutamist on ka raske ära hoida, kui ta paaniliselt samblast pullikuju kardab :D
Eilne hüppamine Trummiga läks jumala metsa. Ta oli megaväsinud karjamaal ööbimistest. Ja muidu polnud ka hüppetuju, ei saanud nagu üldse pihta, mis toimub. Aga noh, nädal tagasi oli super, äkki siis järgmisel nädalal on jälle hea :)
Hüppamine läks nii hästi
Eile siis ratsutasin niisama platsil. Plätudega :D Tegelt asi selles, et mul kanna peal mingi muhk ja siis ei tohi nagu ärritada. Paningi plätude peale säärised ja sõitsin nagu tavaliselt :D Suht koom, minu uued moodsad ratsasaapad. Iseenesest hea mugav neid järel lohistada ja jalgadel ei hakka palav :D Kunagi Laitses sai ka nii sõidetud, kui villid olid. Eile siis proovisin oma istakut jälgida, et ikka jalusele toetaks ja sirgelt istuks ja tasakaalus ja nii. Mul raskused sellega... Trumm lõdvestus suht hästi. Ainult paremale galopis ei painuta piisavalt ümber sääre ja ajas suud ka lahti. Tegin päris pika trenni ja lõpus proovisin uuesti kontragaloppi ja jalavahetusi. No ei ole tema kunagi neile jalavahetustele õhus väga pihta saanud ja ega ei taha veel saada ka :P Vahepeal nagu tuleb aga... Nojah, mis seal ikka. Pärast jalutasin tiiru metsas, et poni kuivaks. Patsikumm kadus ka sõidu ajal ära, selline beezh ja karvane. Mõtlesin, et ever ei paista liiva seest välja aga üles leidsin :D
Täna hüppasin, sest takistused olid üleval. Plätudega :D Trumm oli hea, vastas väääga mõnusalt. Hüpates alguses oli nagu ikka kuid siis muutus heaks. Ma proovisin jälle õigemini istuda ja ponil tuli hüppehoog ka. Lõpuks tulime isegi 70-80cm takistused järjest, ma nii uhke kohe :) Lõpus aint ei lõpetanud õige hetk ära, poni oli väsinud ja tulid mõned vead sisse. Aga see väike asi, hüppamine läks sajaga asja ette. Sain jälle kindlust juurde, selliseid positiivseid kogemusi on vaja. Ratsastus on ka praegu nii hea, et kui mul kedagi üldse kiruda on, siis muidugi ainult ennast. Pärast tassisime Helega takistused kokku ja tegin hunniku ettevalmistusi homseks.
Oh poni, poni, poni, minu kallis Trumm, saan sinuga ainult ja ainult rahul olla :) Meil ainult hästi lähebki :)
Täna hüppasin, sest takistused olid üleval. Plätudega :D Trumm oli hea, vastas väääga mõnusalt. Hüpates alguses oli nagu ikka kuid siis muutus heaks. Ma proovisin jälle õigemini istuda ja ponil tuli hüppehoog ka. Lõpuks tulime isegi 70-80cm takistused järjest, ma nii uhke kohe :) Lõpus aint ei lõpetanud õige hetk ära, poni oli väsinud ja tulid mõned vead sisse. Aga see väike asi, hüppamine läks sajaga asja ette. Sain jälle kindlust juurde, selliseid positiivseid kogemusi on vaja. Ratsastus on ka praegu nii hea, et kui mul kedagi üldse kiruda on, siis muidugi ainult ennast. Pärast tassisime Helega takistused kokku ja tegin hunniku ettevalmistusi homseks.
Oh poni, poni, poni, minu kallis Trumm, saan sinuga ainult ja ainult rahul olla :) Meil ainult hästi lähebki :)
Varss sündis
Eile läksin talli, ratsutasin Trummiga. Läks enam-vähem. Tiirutasime platsil, tulime üksikut maalatti jne. Galopp oli veidi niru, st neljataktiline kohati ja latile ei saanud õige sammuga hästi pihta. Poniga muud ei teindki, andsin müsli ja viisin tagas koplisse. Õhtul tähistasime Andruse sünnipäeva. Öösel olime Wimbke varsa sünni tunnistajateks. Vapper mära, et sellise tralli keskel varsapreili ilmale tuua suutis. Varssumine läks kergelt ja ilusti. Palju õnne Laurale :)
Hommikul siis ratsutasin. Tegin platsitrenni. Trumm lõdvestus kenasti, mina püüdsin oma istakut jälgida. Galopp tundus alguses jälle pisut niru. Aga siis tulin maalatti nurga all ja mõtlesin endale harjutusi välja ning läks paremaks. Siis proovisin ponile õpetada jalavahetusi õhus. Eks järgmine kord näeb, kas rikkusin kontragalopi ära või õpetasingi midagi uut :P Ta oli päris märg ja jalutasin maastikul piki põlluäärt teda maha, oli tubli. 
Matkame ja hüppame
Pühapäeval olid meil tallis talgud. Korjasime koplitest kive :) Kui massiga peale minna, saab päris kiiresti tehtud. Nüüd kohe ilus vaadata.
Esmaspäeval läksin maastikule. Tegin kuskil 16km ringi :) Ülimõnus oli, poni oli tubli. Ok, päris mitu korda hakkas galopis koju jooksma :D aga ei üritanud kordagi alla visata. Raudadega on ka nii hea kruusa peal lasta :) Igatahes kolasime jõe ääres, seal on niiiii ilus loodus! Täiega nautisin. Üle mitme põllu sai galopis tõmmata ja üldse võtsime vabalt. Trumm kartis ainult lehmi ja pani MEGA traavlitraaviga neist mööda :D Ausõna nagu, ma pole ühegi endise võistlustraavli seljas ka sellist traavi tundnud, see oli lihtsalt hämmastav, et eestlane niimoodi joosta suudab :D Siis tegime võsamatit palju :D Minnes läksin mööda võsarada, sisuliselt kinnikasvamas rada ja peab rämedalt pugema vahepeal. Tagasitulles tahtsin seda vältida ja võtsin mingi metsaraja, mis lõpuks viis sohu ja kadus ära :D Lõpuks leidsin koha, kust üle mudakraavi hüpata ja järgmisel soisel kohal vajus poni üle kaitsmete mutta :P Aga eesti hobune ongi soohobune - natsa laiad kabjad ja ise kerge - ja nii ta sealt sama kiiresti ka välja pani. Üldse ma imestasin, et ta jalad terved olid pärast, sest ma panin läbi no IGASUGUSE pinnase valimatult. Vähe peenem hobune oleks juba poole tee peal lonkama hakanud :P Otse läbi oksarisuhunnikute, aukude, soo, nagu tangiga sõidaks. Eesti hobuse suurim väärtus ongi tema kabjad ja jalad!
Kolmapäeval on meil tallis hüppepäev ja takistused üleval. Seega läksin hüppasin vahelduseks. Valjad olin eelmine kord koju hooldusesse viinud ja muidugi sinna ma need unustasingi :D Siis laenasin Evelylt mingeid. Olid sellised kuldsete pannalde ja kuldsete suulistega. Kes ütles, et hallile kuldne ei sobi, sobib jumala hästi! Tekkis kohe isu endale ka kunagi sellised muretseda :D Need olid tal juhuslikult ilma kapslita ja Trumm nägi nii nunnu niimoodi välja :) Hüpped läksid enam-vähem. Alguses veidi paremini ja siis natsa halvemini. Lammutasin seal natsa ja siis läks Renek selga. Harjutas poni hüppamisega, neil tuli muidugi paremini välja kui minul :P Mul kartus sees ja istak sitt, lisaks pole teab mis ajast ühegi normaalselt hüppava loomaga sõitnud. Püüan ennast parandada, minu vead :) Sadulavöö pean ka kindlasti meetrise leidma, sadul pidavat täitsa küljelt küljele käima :P Pärast jalutasin poni maha tiirukesega kitsemetsas, käitus väga tublisti.
Esmaspäeval läksin maastikule. Tegin kuskil 16km ringi :) Ülimõnus oli, poni oli tubli. Ok, päris mitu korda hakkas galopis koju jooksma :D aga ei üritanud kordagi alla visata. Raudadega on ka nii hea kruusa peal lasta :) Igatahes kolasime jõe ääres, seal on niiiii ilus loodus! Täiega nautisin. Üle mitme põllu sai galopis tõmmata ja üldse võtsime vabalt. Trumm kartis ainult lehmi ja pani MEGA traavlitraaviga neist mööda :D Ausõna nagu, ma pole ühegi endise võistlustraavli seljas ka sellist traavi tundnud, see oli lihtsalt hämmastav, et eestlane niimoodi joosta suudab :D Siis tegime võsamatit palju :D Minnes läksin mööda võsarada, sisuliselt kinnikasvamas rada ja peab rämedalt pugema vahepeal. Tagasitulles tahtsin seda vältida ja võtsin mingi metsaraja, mis lõpuks viis sohu ja kadus ära :D Lõpuks leidsin koha, kust üle mudakraavi hüpata ja järgmisel soisel kohal vajus poni üle kaitsmete mutta :P Aga eesti hobune ongi soohobune - natsa laiad kabjad ja ise kerge - ja nii ta sealt sama kiiresti ka välja pani. Üldse ma imestasin, et ta jalad terved olid pärast, sest ma panin läbi no IGASUGUSE pinnase valimatult. Vähe peenem hobune oleks juba poole tee peal lonkama hakanud :P Otse läbi oksarisuhunnikute, aukude, soo, nagu tangiga sõidaks. Eesti hobuse suurim väärtus ongi tema kabjad ja jalad!
Kolmapäeval on meil tallis hüppepäev ja takistused üleval. Seega läksin hüppasin vahelduseks. Valjad olin eelmine kord koju hooldusesse viinud ja muidugi sinna ma need unustasingi :D Siis laenasin Evelylt mingeid. Olid sellised kuldsete pannalde ja kuldsete suulistega. Kes ütles, et hallile kuldne ei sobi, sobib jumala hästi! Tekkis kohe isu endale ka kunagi sellised muretseda :D Need olid tal juhuslikult ilma kapslita ja Trumm nägi nii nunnu niimoodi välja :) Hüpped läksid enam-vähem. Alguses veidi paremini ja siis natsa halvemini. Lammutasin seal natsa ja siis läks Renek selga. Harjutas poni hüppamisega, neil tuli muidugi paremini välja kui minul :P Mul kartus sees ja istak sitt, lisaks pole teab mis ajast ühegi normaalselt hüppava loomaga sõitnud. Püüan ennast parandada, minu vead :) Sadulavöö pean ka kindlasti meetrise leidma, sadul pidavat täitsa küljelt küljele käima :P Pärast jalutasin poni maha tiirukesega kitsemetsas, käitus väga tublisti.
Jee 2. koht :)
Eelmise postituse lõpus kirjutasin meie super trennidest. Neist järgmisel päeval oli Elleni trenn, mis läks väääga halvasti, sest olime maneežis :D Poni seal nii pinges ja kartlik, et ei saa üldse normaalselt sõita. Treener nõuab ikka harjutusi ja skeeme jne aga no kui välja ei tule siis ei tule.
Vahepeal Trumm puhkas päevakese.
Siis reedel sõitsin juba talli poole, kui Evely helistas, et kuule Aadi rautab su hobust praegu :D Ots ringi, koju raha järele. Nii poni saigi neli rauakest alla, nüüd saab ka klõbistada :) Kuna teistel oli platsil Elleni trenn ja mina sinna ei läinud (sest eelmine kord läks nii halvasti), siis läksin hoopis põllule. Trumm oli üllatavalt normaalne, ma sain igatpidi ringe sõita jne. Vanasti jooksis vahepeal põlluvoltidelt külg ees koju :P Igatahes tõmbas ta vaid mõne korra galopis minema aga muidu oli nii tubli. Saab asja temast küll maastikulkäijana. Nüüd rauad all, pole valikut ka :D Kruusateede pärast üldse saigi rautatud. Kuna ta joosta tahtis, siis lasin tal kiiremaid lõike teha (mitte kodu poole) ehk siis kimada. Pärast oli täitsa märg. Koolisõidutreeninguga sellised kiiremad põlluringid küll kokku ei läinud, a no mis teha :D
Laupäeval olid siis jälle võistlused. Praegu on meil iga kahe nädala tagant olnud skeemiesitamine :D Ei läinud sinna mingite lootustega. Veel enam - võistlejaid oli 25+ (neist paljud küll ratsakoolist) meie ehk noorte arvestuses. Soojenduse sain seekord normaalse teha, isegi veidi pika kuna nad jäid graafikust päris palju maha. Võistlusplatsi ääri poni kartis päris palju. Veits harjumatu oli, sest mul pole nagu selle pärast varem eriti nässu läinud, et ta kardaks. Seekord aga ei saanud nurki korralikult välja sõita ja galopiosas jäi isegi traavile silmad punnis :O Niiet peale sõitu ei olnud eriti hea tunne, ise teadsin neid suuremaid vigu ja arvasin, et ma suudan ikka palju paremini sõita. Kui tulemust kuulsin, arvasin, et no ma pidin valesti kuulma, 64,17% on liiga palju sellise sõidu eest. Aga Ellen küsis üle, oligi selline tulemus ja pidin jääma autasustamist ootama, st mingi 1,5 tundi :D Ma sõitsin selle arvestuse esimesena ja neid oli niii palju. Õnn oli, et Anne ja Kätlin passida viitsisid. Söötsime hobuseid murul ja Trumm püherdas ka :D Teda ikka nii häirivad need krunnid, tahab neid koguaeg tagumise jalaga sügada. Lõpuks saime siis oma roseti kätte ja auringikese tehtud ja koju mindud. Olen nii rahul, nii hea meel, et nii hästi läks, andis innustust edasiseks :) Noortes sai ainult 5 võistlejat üle 60%. Mul tavaliselt eesmärk saada vähemalt 60%, siis on nagu hästi läinud. Poniga tavaliselt hobuste vastu ei saa, aga nagu näha, siis normaalses konkurentsis on võimalus olemas. Järelikult paistis kõrvalt hea ühtlane sõit :)
Pärast Rahulas aitasin õhtul Evelyl hobuseid sisse tuua ja olin niisama seltsiks talle :D Terve päeva oled hobuste keskel häid emotsioone saanud siis on raske koju minna :P
Võistluse kohta veel nii palju, et kõige halvem asi korralduses oli jubedalt tolmav plats. Vb ma olen meie super pinnastega ära harjunud aga võistlusteks võiks ikka korda teha :P Meil trennidekski koguaeg silutud ja kastetud plats :) Ja üks väike koerake töllerdas mu skeemi ajal võistlusplatsil :D
Kätlinil Dollar ikka viskas oma pead ja oli närviline nagu tal kombeks, olgu sõitja nii tubli kui tahes. Neil läks eriti õnnetult, sest just nende skeemi ajal tuli rong ja siis veel mingi tropp sõitis soojendusplatsi poolt koolisõiduaedadesse sisse lihtsalt :S Kätlin tegi just galoppi ja siis nina alla lendas talle kaks valget aiajuppi :S Ei usu, et Dollar topeltnärvi läks. Kätlin hoidis ennast vapralt vaos ja sõitis skeemi edasi ning ei hakanud seda värdjat üle platsi sõimama :D Ta oli ikka pääris vihane pärast :P Täielik ebaõnn.
Vahepeal Trumm puhkas päevakese.
Siis reedel sõitsin juba talli poole, kui Evely helistas, et kuule Aadi rautab su hobust praegu :D Ots ringi, koju raha järele. Nii poni saigi neli rauakest alla, nüüd saab ka klõbistada :) Kuna teistel oli platsil Elleni trenn ja mina sinna ei läinud (sest eelmine kord läks nii halvasti), siis läksin hoopis põllule. Trumm oli üllatavalt normaalne, ma sain igatpidi ringe sõita jne. Vanasti jooksis vahepeal põlluvoltidelt külg ees koju :P Igatahes tõmbas ta vaid mõne korra galopis minema aga muidu oli nii tubli. Saab asja temast küll maastikulkäijana. Nüüd rauad all, pole valikut ka :D Kruusateede pärast üldse saigi rautatud. Kuna ta joosta tahtis, siis lasin tal kiiremaid lõike teha (mitte kodu poole) ehk siis kimada. Pärast oli täitsa märg. Koolisõidutreeninguga sellised kiiremad põlluringid küll kokku ei läinud, a no mis teha :D
Laupäeval olid siis jälle võistlused. Praegu on meil iga kahe nädala tagant olnud skeemiesitamine :D Ei läinud sinna mingite lootustega. Veel enam - võistlejaid oli 25+ (neist paljud küll ratsakoolist) meie ehk noorte arvestuses. Soojenduse sain seekord normaalse teha, isegi veidi pika kuna nad jäid graafikust päris palju maha. Võistlusplatsi ääri poni kartis päris palju. Veits harjumatu oli, sest mul pole nagu selle pärast varem eriti nässu läinud, et ta kardaks. Seekord aga ei saanud nurki korralikult välja sõita ja galopiosas jäi isegi traavile silmad punnis :O Niiet peale sõitu ei olnud eriti hea tunne, ise teadsin neid suuremaid vigu ja arvasin, et ma suudan ikka palju paremini sõita. Kui tulemust kuulsin, arvasin, et no ma pidin valesti kuulma, 64,17% on liiga palju sellise sõidu eest. Aga Ellen küsis üle, oligi selline tulemus ja pidin jääma autasustamist ootama, st mingi 1,5 tundi :D Ma sõitsin selle arvestuse esimesena ja neid oli niii palju. Õnn oli, et Anne ja Kätlin passida viitsisid. Söötsime hobuseid murul ja Trumm püherdas ka :D Teda ikka nii häirivad need krunnid, tahab neid koguaeg tagumise jalaga sügada. Lõpuks saime siis oma roseti kätte ja auringikese tehtud ja koju mindud. Olen nii rahul, nii hea meel, et nii hästi läks, andis innustust edasiseks :) Noortes sai ainult 5 võistlejat üle 60%. Mul tavaliselt eesmärk saada vähemalt 60%, siis on nagu hästi läinud. Poniga tavaliselt hobuste vastu ei saa, aga nagu näha, siis normaalses konkurentsis on võimalus olemas. Järelikult paistis kõrvalt hea ühtlane sõit :)
Pärast Rahulas aitasin õhtul Evelyl hobuseid sisse tuua ja olin niisama seltsiks talle :D Terve päeva oled hobuste keskel häid emotsioone saanud siis on raske koju minna :P
Võistluse kohta veel nii palju, et kõige halvem asi korralduses oli jubedalt tolmav plats. Vb ma olen meie super pinnastega ära harjunud aga võistlusteks võiks ikka korda teha :P Meil trennidekski koguaeg silutud ja kastetud plats :) Ja üks väike koerake töllerdas mu skeemi ajal võistlusplatsil :D
Kätlinil Dollar ikka viskas oma pead ja oli närviline nagu tal kombeks, olgu sõitja nii tubli kui tahes. Neil läks eriti õnnetult, sest just nende skeemi ajal tuli rong ja siis veel mingi tropp sõitis soojendusplatsi poolt koolisõiduaedadesse sisse lihtsalt :S Kätlin tegi just galoppi ja siis nina alla lendas talle kaks valget aiajuppi :S Ei usu, et Dollar topeltnärvi läks. Kätlin hoidis ennast vapralt vaos ja sõitis skeemi edasi ning ei hakanud seda värdjat üle platsi sõimama :D Ta oli ikka pääris vihane pärast :P Täielik ebaõnn.
Treenime
Eelmisel nädalal käis meil Meeri külas Saaremaalt :) Ta on muide esimene, kes Trummil üldse seljas käis. Nüüd tuli meie talli vaatama, Trummi praegusele elule silma peale heitma :D Tegin talle trenni ka Trummiga - sobib küll õppehobuseks :D Vahepeal ronisin ise ka selga natukeseks.
Siis reedel käisin Elleni trennis, kus ma sain ka uusi teadmisi. Nt kuidas peaks mõtlema, et naba lükkad ettepoole ja abaluud vajuvad allapoole :D Aitab istakut parandada ilma krampi tõmbumata. Ja konkreetselt minul siis säärte asend veits vale, peaks tagapool hoidma. Samas mul jäävad hüppesadula tagumised padjakesed natsa ette ja seega raskem :P Rääkisime skeemist ja võistlustest jne. Pärast söötsime koos Kätliniga hobuseid rohul ja õhtul tähistasime Ruudu sünnipäeva.
Laupäeval sadas ilgelt vihma ja seetõttu sõitsin maneežis. Seal oli kaks madalat tõket klotsidel ja sain natsa hüpata jälle :) Trumm oli üllatavalt normaalne, selles mõttes et ei jooksnudki paanikas maneeži tagumise ääre eest minema. Ruudu sai natsa ergutada jälle :D Hüpped läksid enam-vähem. Natsa laiad ja kanged olid aint.
Sellel nädalal on olnud kaks väga head trenni. Nii mõnus on, kui hobune on aitamisvõtetes, täiesti sääre ja ratsme vahel ja teebki kohe kõike, mida küsid, jäädes ise lõdvestunuks ja kergelt koondatuks :) Ma saan oma poniga täiesti rahul olla. Ratsastus on meil kõvasti paranenud. Ainult paremale galopp on natsa kehvem, kuna olen ise seljas veits kõver ja mul raskusi oma tasakaalu õige paigutusega. Kahjuks pole mul selliseid treenereid olnud ka, kes seda juba ammu oleks tähele pannud. Samas kogemus näitab, et kõrvalt näeb ikka parem välja kui seljast tegelikult on(või olen ma liiga nõudlik). Igatahes olen nüüd skeemi harjutanud. A10 seekord, eelmise skeemi kõrval tundub, nagu mööda rada ainult sõidakski :) Plats oli ka täna super! Sile ja niiske nagu mere ääres oleks. Andrus oli suht öö läbi sellega mökerdanud, kastnud ja silunud. Tulemus super :) Olin esimene, kes oma jäljekesed sinna peale teha sai :D Pärast jalutasin ratsa Billyt, kellel jalg haige on, et tema omanik kiiremini valmis ja minuga linna saaks.
Võistlused
3.mail käisime siis Perilas koolisõitu võistlemas. Skeem oli A18 ehk siis see kõige uuem. Mulle meeldis, et oli selline teistsugune. Nt keskliine oli palju: sissesõit, keskliin voltidega, keskliin kergendades ja poolik keskliin X-G lõpetuseks. Eks ta üks raskemaid A-sid oli, harjutused tulid tihedalt üksteise otsa. Aga muidugi mitte midagi sõidetamatut :)
Igatahes hommikul läks jokutamiseks, küll oli treiku kumm tühi jne. Niiet sinna jõudsime suht hilja. Tegelikult oleksid Kätlin ja Dollar pidanud olema meist eespool aga kuna neil on pikka soojendust vaja, siis vahetasime ära. See tähendas, et ma pidin turboga valmis panema ja soojendama hakkama :D Kõik käis hästi kähku, ma ei jõudnud ei närvama hakata ega skeemi üle korrata, juba oligi minu kord :P Poni õnneks ei kartnud silmnähtavalt lillepotte ja asju. Peale skeemi lõppu olin rahul, polnud ühtegi suurt viga. Ainult seda tundsin, et hobune vajus veits ära ja pidin liiga surkima teda.
Pärast kui hinnetelehti nägin siis küll nii hea tunne enam polnud :D Laving hindas päris karmilt, temalt sain ~53%, Vint andis ~61%, kokku siis umbes 57%. Samas pooltel oli alla 60, niiet normaalne. Konkurents oli ka päris arvestatav. Kokkuvõttes jäin 9-ndaks, kokku oli mingi 17 vist. Kogemusena oli hea, ma polnudki varem väljaspool koolisõitu võistelnud :)
Siis ostsin ponile MIJTENi müslit. Quattro't, mõeldud külmaverelistele hobustele. Eks näis, kuidas sobib. Maitseb talle igatahes küll :) Põhiline, et liiga palju energiat ei annaks aga samas jõudu oleks vaja. Päevalilleõli kallan ka peale tavaliselt. Kaera saab ta endiselt 2 peotäit päevas ja parem ongi.
Eile käisime koos teistega põllul sõitmas. Nii mõnus oli, treeningule mõjus ka hästi :) Impulss oli parem, vastas ka hästi ja hakkas traavis sammude venitamisest aru saama :) Alguses üritas ära tõmmata ka aga siis sai pihta, et kõik sõidavadki omaette ringe ja ta ei jää üksi.
Täna sõitsin platsil, hüppasin :D Väikest ristikest, tuli päris normaalselt. Samas eilsega võrreldes on tal ikka platsil vähe motivatsiooni liikumiseks :P Paremale galopitõste on liiga sisemise ratsme peal aga muidu oli hästi. Hiljem tulime uuesti platsile, tegin käe kõrval klikkertreeningut jälle. Aretasime seal mingeid asju, tahtsin teda kiita selle eest et ta püherdamiskohta otsis aga lõpuks sain kogemata kraapimise :P Pole hullu, järgmine kord õpetan välja jälle, kui pakub. Küünalt proovisime ka(klikkerita) ja niisama lollitasime. Poni oli tubli :)
Igatahes hommikul läks jokutamiseks, küll oli treiku kumm tühi jne. Niiet sinna jõudsime suht hilja. Tegelikult oleksid Kätlin ja Dollar pidanud olema meist eespool aga kuna neil on pikka soojendust vaja, siis vahetasime ära. See tähendas, et ma pidin turboga valmis panema ja soojendama hakkama :D Kõik käis hästi kähku, ma ei jõudnud ei närvama hakata ega skeemi üle korrata, juba oligi minu kord :P Poni õnneks ei kartnud silmnähtavalt lillepotte ja asju. Peale skeemi lõppu olin rahul, polnud ühtegi suurt viga. Ainult seda tundsin, et hobune vajus veits ära ja pidin liiga surkima teda.
Pärast kui hinnetelehti nägin siis küll nii hea tunne enam polnud :D Laving hindas päris karmilt, temalt sain ~53%, Vint andis ~61%, kokku siis umbes 57%. Samas pooltel oli alla 60, niiet normaalne. Konkurents oli ka päris arvestatav. Kokkuvõttes jäin 9-ndaks, kokku oli mingi 17 vist. Kogemusena oli hea, ma polnudki varem väljaspool koolisõitu võistelnud :)
Siis ostsin ponile MIJTENi müslit. Quattro't, mõeldud külmaverelistele hobustele. Eks näis, kuidas sobib. Maitseb talle igatahes küll :) Põhiline, et liiga palju energiat ei annaks aga samas jõudu oleks vaja. Päevalilleõli kallan ka peale tavaliselt. Kaera saab ta endiselt 2 peotäit päevas ja parem ongi.Eile käisime koos teistega põllul sõitmas. Nii mõnus oli, treeningule mõjus ka hästi :) Impulss oli parem, vastas ka hästi ja hakkas traavis sammude venitamisest aru saama :) Alguses üritas ära tõmmata ka aga siis sai pihta, et kõik sõidavadki omaette ringe ja ta ei jää üksi.
Täna sõitsin platsil, hüppasin :D Väikest ristikest, tuli päris normaalselt. Samas eilsega võrreldes on tal ikka platsil vähe motivatsiooni liikumiseks :P Paremale galopitõste on liiga sisemise ratsme peal aga muidu oli hästi. Hiljem tulime uuesti platsile, tegin käe kõrval klikkertreeningut jälle. Aretasime seal mingeid asju, tahtsin teda kiita selle eest et ta püherdamiskohta otsis aga lõpuks sain kogemata kraapimise :P Pole hullu, järgmine kord õpetan välja jälle, kui pakub. Küünalt proovisime ka(klikkerita) ja niisama lollitasime. Poni oli tubli :)
Mis siis vahepeal juhtunud on...
Nojah, laisk nagu ma olen pole jälle ammu kirjutanud :P Igatahes vahepeal olen niisama sõitnud ja...
Ükspäev võtsin koera talli kaasa :D Minu murjam nägi siis ka esimest korda hobused ära. Alguses kartis ja urises, pärast oli nii armukade, et oleks isegi naksanud. Sama päev ehk 23.aprill oli Trummi sünnipäev, sai siis tegelikult 8 aastaseks.
Järgmisel päeval läksin peale rahulikku platsitrenni väiksele tiirule põllu ääres. See lõppes siis sellega, et oleks paar korda peaaegu maha lennanud kuna poni arvas et seal ei ole ikkagi turvaline :P
Vahepeal pesin hunniku valtrappe ja 2 talvetekki (käsitsi).
Siis hüppasime :D Miniristi tulime maneežis (lõdvestunud koolisõidust sees võin niikuinii ainult unistada). Alguses tegi megakaugushüppeid ja ma juba olin lootuse kaotanud. Küsiti, kas nüüd tulevad rangluuhüpped :D Õnneks ei tulnud. Siis Renek veits õpetas ja lõpus tuli juba normaalselt ka välja.
Grete sünnipäeva sai ka tähistatud :P
Trumm sai gripivaktsiini.
Viimased trennid on igatahes täitsa hästi läinud. Panin enda sõidus jälle uusi asju tähele, nagu näiteks ristluu kasutus. Istakust sõltub lihtsalt nii palju. Kahjuks alati ei tule iga asja peale iseenesest. Nüüd siis olen jälle targem ja õppisin, kuidas muuta üleminekuid paremaks kasutades vähem ratset ja rohkem istakut. See mõjub! Miks ma selle peale varem ei tulnud?
Homme on võistlused. Perila koolisõit. Täna ei saanudki skeemi normaalselt läbi sõita kuna enne kordetas Laura oma märakest ja siis tuli Renek mingi hulluga :P Aga tühja kah, peaasi et homme meelest ära ei läheks. Poni saba pesin ära, see on nüüd peaaegu õiget värvi ja täiesti läbi kammitud :)
Ükspäev võtsin koera talli kaasa :D Minu murjam nägi siis ka esimest korda hobused ära. Alguses kartis ja urises, pärast oli nii armukade, et oleks isegi naksanud. Sama päev ehk 23.aprill oli Trummi sünnipäev, sai siis tegelikult 8 aastaseks.
Järgmisel päeval läksin peale rahulikku platsitrenni väiksele tiirule põllu ääres. See lõppes siis sellega, et oleks paar korda peaaegu maha lennanud kuna poni arvas et seal ei ole ikkagi turvaline :P
Vahepeal pesin hunniku valtrappe ja 2 talvetekki (käsitsi).
Siis hüppasime :D Miniristi tulime maneežis (lõdvestunud koolisõidust sees võin niikuinii ainult unistada). Alguses tegi megakaugushüppeid ja ma juba olin lootuse kaotanud. Küsiti, kas nüüd tulevad rangluuhüpped :D Õnneks ei tulnud. Siis Renek veits õpetas ja lõpus tuli juba normaalselt ka välja.
Grete sünnipäeva sai ka tähistatud :P
Trumm sai gripivaktsiini.
Viimased trennid on igatahes täitsa hästi läinud. Panin enda sõidus jälle uusi asju tähele, nagu näiteks ristluu kasutus. Istakust sõltub lihtsalt nii palju. Kahjuks alati ei tule iga asja peale iseenesest. Nüüd siis olen jälle targem ja õppisin, kuidas muuta üleminekuid paremaks kasutades vähem ratset ja rohkem istakut. See mõjub! Miks ma selle peale varem ei tulnud?
Homme on võistlused. Perila koolisõit. Täna ei saanudki skeemi normaalselt läbi sõita kuna enne kordetas Laura oma märakest ja siis tuli Renek mingi hulluga :P Aga tühja kah, peaasi et homme meelest ära ei läheks. Poni saba pesin ära, see on nüüd peaaegu õiget värvi ja täiesti läbi kammitud :)
Olid võistlused
Enne võistlusi oli täpselt nii, et kui ma õues sõitsin, oli super! Trumm oli nii tubli. Aga kui ma maneeži läksin, oli õudne :D Kartis suht paaniliselt tagumist äärt. Ise mõtlesin, et äkki tal tekib seal väljapääsmatuse tunne, kuna teda sinna "sunnin" ja seal piiran, ei luba minema joosta. Ja siis ta ei tahagi üldse sinna minna. Suht keeruline oli nii võistlusteks valmistuda. Skeemi sõitsin läbi korra õues ja korra sees, rohkem polnudki mahti :D
Päev enne võistlusi ja võistluspäeval(17.04) tegin esimese soojenduse kõigepealt õues platsil. Oli väga hea idee, sest siis saime lõdvestatult ja normaalselt sooja teha, ei pidanud kaklema vms. Võistlustel olid tagant õnneks postid ära viidud ja seal kohtunike alas oli ka inimesi. Seega poni nägi, et polegi nii jube koht kui eelmised korrad tundunud oli. Soojenduse tegin siiski veits liiga pika (25 min õues, 30 min sees + 3 võistlejat enne mind) ja ta vajus skeemi sõitmise ajal veits ära. Aga igatahes parem variant, kui paanikas tõmblev hobune! Suure kartmise jms tõttu arvasin, et skeem läheb suht metsa, et äkki ei julge sinna taha üldse minnagi. Aga polndki nii hull, tulemus 61,3%. Skeem oli siis A11 ehk K.N.-Special. Sellise protsendiga muidugi koha peale ei saanud aga jäin ise rahule :) Metsa läksid paar üleminekut, üks voldike ja keskmine traav. Khm, seda viimast meil ei eksisteerigi :D Pealegi oli see otse kõige koledamasse nurka ja suht loobusin, et vähemalt järgmised elemendid välja tuleks. Kohtunikud olid Anders Sucksdorff ning Anu Art.
Järgmised päevad käisin vaatasin natuke koolitusi ehk harisin ennast. Oli kasu küll :) Oleks võinud isegi osa võtta, aga noh, erinevate asjade kokkulangemise tõttu läks nagu läks. Poniga jooksime õues platsil käe kõrval ringi ka ja tegime niimoodi mõned väiksed hüpped :D Päris vahva oli. Ja siis lasin värskeid väikseid rohuliblesid süüa ehk selle kevade esimene murul söötmine.
Vapustavad trennid
No nii super hästi on vahepeal läinud :)
6.aprill sõitsin peale talve esimest korda väliplatsil. Nii mõnus oli. Ilm oli ka nii kevadine ja soe jne. Alguses panin poni korra kordele igaks juhuks aga tal ei olnud mingit ärevust. Ratsa oli Trumm ülitubli!!! :) Pean ainult enda tasakaalu ja ratsmekasutust jälgima. Juba selle pärast on õues palju parem sõita, et ta kardab seal poole vähem kui maneežis. Vahe on tuntav. Pinnas oli ka superhea :)
8.aprill käisime koos Anu ja Violaga maastikul. Ammu polnud ju käinud aga kui Trummil teise hobuse saba nina ees on, läheb ta läbi kõigest :D Seda oli vaja, nt mudast, veest ja võsast läbi murdmiseks :D Tegime mõnusalt pika ringi - 13,4 km. Ilm oli kevadine, päike paistis, hea oli sõita. Sain ka uusi radu teada :) Poni läks küll päris märjaks, sest alguses oli ta väga õhinas, aga treeningu mõttes oli väga hea. Sai sammu venitamist harjutada jne. Ainult kuna mul raudu polnud, ei saanud igal pool kruusa peal traavida. Kraavikesi hüppasime ka. Ühesõnaga läks väga kenasti see matk, oli nii mõnus vaheldus. Lisaks avastasin selle pika sõidu jooksul ühe asja, mis tõenäoliselt mõjutab ka seda, et mul parempoolses asetuses sõitmine halvemini välja tuleb - ma painutan oma paremat jalga kannaliigesest natsa valesti :-))) Siuke tore avastus siis :D
Pärast andsin ponile üle pika aja 0,5 l müslit (tuletan meelde tema jõusöödakoguse: juba 2,5 kuud ainult 2 peotäit kaera päevas), kuna trenn oli tugev ja poni viimasel ajal norm käitunud. Talle nii maitses, nii nautis :) Lakkus küna mingi 20 korda üle, et jumala eest ükski molekul kaduma ei läheks :D
6.aprill sõitsin peale talve esimest korda väliplatsil. Nii mõnus oli. Ilm oli ka nii kevadine ja soe jne. Alguses panin poni korra kordele igaks juhuks aga tal ei olnud mingit ärevust. Ratsa oli Trumm ülitubli!!! :) Pean ainult enda tasakaalu ja ratsmekasutust jälgima. Juba selle pärast on õues palju parem sõita, et ta kardab seal poole vähem kui maneežis. Vahe on tuntav. Pinnas oli ka superhea :)
8.aprill käisime koos Anu ja Violaga maastikul. Ammu polnud ju käinud aga kui Trummil teise hobuse saba nina ees on, läheb ta läbi kõigest :D Seda oli vaja, nt mudast, veest ja võsast läbi murdmiseks :D Tegime mõnusalt pika ringi - 13,4 km. Ilm oli kevadine, päike paistis, hea oli sõita. Sain ka uusi radu teada :) Poni läks küll päris märjaks, sest alguses oli ta väga õhinas, aga treeningu mõttes oli väga hea. Sai sammu venitamist harjutada jne. Ainult kuna mul raudu polnud, ei saanud igal pool kruusa peal traavida. Kraavikesi hüppasime ka. Ühesõnaga läks väga kenasti see matk, oli nii mõnus vaheldus. Lisaks avastasin selle pika sõidu jooksul ühe asja, mis tõenäoliselt mõjutab ka seda, et mul parempoolses asetuses sõitmine halvemini välja tuleb - ma painutan oma paremat jalga kannaliigesest natsa valesti :-))) Siuke tore avastus siis :D
Pärast andsin ponile üle pika aja 0,5 l müslit (tuletan meelde tema jõusöödakoguse: juba 2,5 kuud ainult 2 peotäit kaera päevas), kuna trenn oli tugev ja poni viimasel ajal norm käitunud. Talle nii maitses, nii nautis :) Lakkus küna mingi 20 korda üle, et jumala eest ükski molekul kaduma ei läheks :D
Elleni trenn + Trumm algajateponina
Nonii, selle kuu sündmustest siis tagantjärgi:
1.aprillil käisin hipus, ostsin ponile uue teki :) Puuvillase õhukese.
2.aprill otsustasin õhtul et ma ikkagi lähen talli :P Kordetasin teda, lasin ka galopikiirendusi teha ja ponil end välja joosta. Lõpus natsa külgratsmetega traavitööd. Siis tegime natuke sigadusi ka - käe kõrval küünalt tuletasin meelde :D Ja lõpetuseks veidi klikkerit, mis meil veits unarusse on jäänud ajapuudusel.
3.aprill - Elleni trenn. Kõigepealt puhastasin poni õues, nii soe oli :) Siis passisin maneežis, vaatasin teisi sõitmas jms, tegin aega parajaks. Siis käbe poni valmis ja maneeži. Eriti ei jõudnudki kordet teha kui Ellen juba tuligi. Pidin veel teise talli kannuste järele jooskma :D
Mõtlesin, et huvitav miks Ellen mulle ja Kätlinile midagi ei ütle. Tuli välja, et ta ei teadnudki, et me ka trennis oleme :P Igatahes olid veel Brincipe ja Vagabond ka ja kuna tase ebaühtlane siis saime suht vähe tähepanu. Mul polnud ses suhtes vahet, et sõitsin niikuinii alles neljandat korda peale õnnetust aga Kätlinil oli suht mõttetu. Trumm oli väga tubli! Lihtsamate harjutuste tiksumine oli ses suhtes hea, et ei saanud üle nõuda :D Käed peaksid veel rahulikumad ja stabiilsemad olema. Ratse ei tohi pikemaks vajuda. Poni sirutas ette-alla, see oli hea. Istak on natsa jama, eriti galopis. Ellen tahtis pikemaid jaluseid aga hüppesadulaga on suht raske pikemate jalustega sõita mu meelest :D Mulle meeldivad ikka hüppejalused :D Lisaks on veel see ka, et mul on ju poni ning halb on sõita, kui hobune lõppeb enne ära kui jalad :P Kui suure hobuse seljast tulla, on kohe tunda, et pole kuhu suruda :P Ses suhtes tahaks koolisõidusadulat, et siis oleks mugavam pikemate jalustega leppida, aga ma ei raatsi raha kulutada niiet jamh :P Oma koolisõidusadula müüsin igatahes Suhkrule, vähemalt talle sobib :)
Trennist veel nii palju, et pärast kui taha ka sõitsime, siis ei juhtunudki midagi. Lihtsalt kartis ja seetõttu pöörasin varem ära aga ei streikinud vms. Lõpuks olime mõlemad surmväsinud! Sellist trenni pole kummalgi ammu olnud :D Ponil oli pea maas ja ei teinud millestki välja, mul annavad lihased mõnuga tunda.
4.aprill oli alguses plaan proovida maastikule minna. Maneežitrenni ei tahtnud teha, kuna sai eile nii tugeva trenni. Läks hoopis nii, et sõbranna tuli kaasa ja tegin hoopis talle tunni. Ise selga ei roninudki. Igaks juhuks tegin kerge korde ette, et veenduda, et mingit üleliigset energiat pole vms. Ja siis mängis Trumm algajateponi :) Ta oli väga tubli. Tegid kordel sammu-traavi. Mul sõbranna on isegi paar korda ratsalaagris käinud ja mõned korrad minuga tallis kaasas. Küsisin just msnis "kle kunas sa viimati ratsutasid? Trummiga hipus?" "ee..ammu. siis kui ta seda imeasja tegi eest ja tagant üles, see nägi lahe välja :D" Ta võib õnnelik olla, et ta siis veel seljas polnud, vaid poni üksi kordel :P Igatahes sellest siis 1,5 a ja selle kohta tuli tal eile väga hästi välja! Harjutas kergendamist põhiliselt. Ja tundis rõõmu :) Kui ta sammus pöördeid tegi, ei tahtnud ma, et ta ainult sisemise ratsmega pööraks. Ütlesin, et pööraks enda õlad sinna suunda, kuhu pöörata tahab ja lihtsalt hämmastav, kuidas see mõjus!!! Kohe läks istak poole paremasse tasakaalu, kasutas käsi ja jalgu pööramiseks ja poni kohe reageeris tasakaalumuutustele. Niimoodi, et tema oli seljas vaimustuses, kui kergesti ja ilma jõuta pöörata saab :D Siis trenn läbi, kabjad puhtaks, talli, varustus maha, ponile tekk selga ja tagasi koplisse.
1.aprillil käisin hipus, ostsin ponile uue teki :) Puuvillase õhukese.
2.aprill otsustasin õhtul et ma ikkagi lähen talli :P Kordetasin teda, lasin ka galopikiirendusi teha ja ponil end välja joosta. Lõpus natsa külgratsmetega traavitööd. Siis tegime natuke sigadusi ka - käe kõrval küünalt tuletasin meelde :D Ja lõpetuseks veidi klikkerit, mis meil veits unarusse on jäänud ajapuudusel.
3.aprill - Elleni trenn. Kõigepealt puhastasin poni õues, nii soe oli :) Siis passisin maneežis, vaatasin teisi sõitmas jms, tegin aega parajaks. Siis käbe poni valmis ja maneeži. Eriti ei jõudnudki kordet teha kui Ellen juba tuligi. Pidin veel teise talli kannuste järele jooskma :D
Mõtlesin, et huvitav miks Ellen mulle ja Kätlinile midagi ei ütle. Tuli välja, et ta ei teadnudki, et me ka trennis oleme :P Igatahes olid veel Brincipe ja Vagabond ka ja kuna tase ebaühtlane siis saime suht vähe tähepanu. Mul polnud ses suhtes vahet, et sõitsin niikuinii alles neljandat korda peale õnnetust aga Kätlinil oli suht mõttetu. Trumm oli väga tubli! Lihtsamate harjutuste tiksumine oli ses suhtes hea, et ei saanud üle nõuda :D Käed peaksid veel rahulikumad ja stabiilsemad olema. Ratse ei tohi pikemaks vajuda. Poni sirutas ette-alla, see oli hea. Istak on natsa jama, eriti galopis. Ellen tahtis pikemaid jaluseid aga hüppesadulaga on suht raske pikemate jalustega sõita mu meelest :D Mulle meeldivad ikka hüppejalused :D Lisaks on veel see ka, et mul on ju poni ning halb on sõita, kui hobune lõppeb enne ära kui jalad :P Kui suure hobuse seljast tulla, on kohe tunda, et pole kuhu suruda :P Ses suhtes tahaks koolisõidusadulat, et siis oleks mugavam pikemate jalustega leppida, aga ma ei raatsi raha kulutada niiet jamh :P Oma koolisõidusadula müüsin igatahes Suhkrule, vähemalt talle sobib :)
Trennist veel nii palju, et pärast kui taha ka sõitsime, siis ei juhtunudki midagi. Lihtsalt kartis ja seetõttu pöörasin varem ära aga ei streikinud vms. Lõpuks olime mõlemad surmväsinud! Sellist trenni pole kummalgi ammu olnud :D Ponil oli pea maas ja ei teinud millestki välja, mul annavad lihased mõnuga tunda.
4.aprill oli alguses plaan proovida maastikule minna. Maneežitrenni ei tahtnud teha, kuna sai eile nii tugeva trenni. Läks hoopis nii, et sõbranna tuli kaasa ja tegin hoopis talle tunni. Ise selga ei roninudki. Igaks juhuks tegin kerge korde ette, et veenduda, et mingit üleliigset energiat pole vms. Ja siis mängis Trumm algajateponi :) Ta oli väga tubli. Tegid kordel sammu-traavi. Mul sõbranna on isegi paar korda ratsalaagris käinud ja mõned korrad minuga tallis kaasas. Küsisin just msnis "kle kunas sa viimati ratsutasid? Trummiga hipus?" "ee..ammu. siis kui ta seda imeasja tegi eest ja tagant üles, see nägi lahe välja :D" Ta võib õnnelik olla, et ta siis veel seljas polnud, vaid poni üksi kordel :P Igatahes sellest siis 1,5 a ja selle kohta tuli tal eile väga hästi välja! Harjutas kergendamist põhiliselt. Ja tundis rõõmu :) Kui ta sammus pöördeid tegi, ei tahtnud ma, et ta ainult sisemise ratsmega pööraks. Ütlesin, et pööraks enda õlad sinna suunda, kuhu pöörata tahab ja lihtsalt hämmastav, kuidas see mõjus!!! Kohe läks istak poole paremasse tasakaalu, kasutas käsi ja jalgu pööramiseks ja poni kohe reageeris tasakaalumuutustele. Niimoodi, et tema oli seljas vaimustuses, kui kergesti ja ilma jõuta pöörata saab :D Siis trenn läbi, kabjad puhtaks, talli, varustus maha, ponile tekk selga ja tagasi koplisse.
Kordaläinud kordetrenn :)
Võtsin Saale peale ja põrutasime talli. Alguses kohe läksin tšekkasin uued hobused üle. Siis poni valmis. Mõtlesin kordetada ja lõpus külgratsmetega natsa teha. Siis avastasin, et sedelgat pole, olin selle vahepeal juba autosse jõudnud tassida. Aga auto oli seekord teise talli ees :P Niisiis läksime poniga maneežiuksele ja palusin hoida kuni toon. Polekski kohe kordetama saanud, sest 2tk oli ees juba.
Kordetasin tagumises ääres seekord. Ponil oli päris kõva jooksutuju! Väga palju pakkus ise galoppi ja siis muudkui jooksis ringiratast. Vähemalt sai oma liikumispuudujäägid tasa teha :) Lõpuks oli ta mõnusalt lahti jooksnud ennast ja tegin ka külgratsmetega. Jooksis päris kenasti, jäin täitsa rahule. Pidin pikemalt maha jalutama, kuna kordetrenn tuli (poni soovil :P) pikem kui ma kavatsesin ja ta oli veits niiske.
Järgmised korrad peab ka kindlasti kordetama, eriti kui ratsutama minna. See mõjub hästi praegu. Poni saab omas tempos ennast soojaks joosta ja ma ei saa midagi ära vusserdada.
Mõnusalt kevadine ilm oli juba, nii soe :) Vett oli igal pool nii et tapab aga kookisin oma ratsakummikud jälle välja ja hea kuiv sulistada :D
Canarial on kapjadega sama asi mis Trummil - kahekordne kabjasein :S Lasen praegu selle veel ära värkida, aga peale võistlusi peaks rauad panema. Et vahe sügavamaks ei läheks, Kubre soovitab. Peaks olema pinnasest, et kivikesed lähevad vahele. Eks näis.
Ja lõpuks: meetrise vöö otsingud hakkavad jälle peale :D
Kordetasin tagumises ääres seekord. Ponil oli päris kõva jooksutuju! Väga palju pakkus ise galoppi ja siis muudkui jooksis ringiratast. Vähemalt sai oma liikumispuudujäägid tasa teha :) Lõpuks oli ta mõnusalt lahti jooksnud ennast ja tegin ka külgratsmetega. Jooksis päris kenasti, jäin täitsa rahule. Pidin pikemalt maha jalutama, kuna kordetrenn tuli (poni soovil :P) pikem kui ma kavatsesin ja ta oli veits niiske.
Järgmised korrad peab ka kindlasti kordetama, eriti kui ratsutama minna. See mõjub hästi praegu. Poni saab omas tempos ennast soojaks joosta ja ma ei saa midagi ära vusserdada.
Mõnusalt kevadine ilm oli juba, nii soe :) Vett oli igal pool nii et tapab aga kookisin oma ratsakummikud jälle välja ja hea kuiv sulistada :D
Canarial on kapjadega sama asi mis Trummil - kahekordne kabjasein :S Lasen praegu selle veel ära värkida, aga peale võistlusi peaks rauad panema. Et vahe sügavamaks ei läheks, Kubre soovitab. Peaks olema pinnasest, et kivikesed lähevad vahele. Eks näis.
Ja lõpuks: meetrise vöö otsingud hakkavad jälle peale :D
Läheb hullemaks :D
Hoiatus: tegu on hilisõhtuse vaimuelavushetkega, seega on siin monoloogid, mõttearendused, filosoofiapahvakud, vaimuvälgatused, analüüsid - te ei pea ennast sellega koormama :P
Okei, täna, märtsi eelviimasel päeval, käisin jälle ratsutamas. Kordet ette teha ei viitsinud. Vale valik. Ponil oli suht pea laiali otsas. Trenn läks sitasti. Panin 2 paari ratsmeid: suuliste külge ja kapsli külge - et ma teda asjatult suust ei tiriks vaid et surve hajuks ka ninale. Korra tegi ka mingeid kohapeal galopisamme, mõtlesin et nüüd hakkab alla viskama või midagi. Aga sõitsin edasi ja poni jooksiski edasi. Hea, et sellest olukorrast välja tulime, halb, et selline olukord üldse tekkis! Galopis vahepeal läks ähmi täis ka, õnneks minema ei tõmmanud vms vaid eeskujulikult kuulas ka minu aitamisvõtteid(seda sõna tasuks juurutada).
Asjad ei tulnud üldse nii välja nagu ma oleks tahtnud. Kuigi paremale sõitmine tuli selles suhtes paremini välja, et ma jälgisin spetsiaalselt oma õlgade suunda ja mõtlesin ekstra Müseleri kaarsõidufaasidele. Lisaks aitab, kui mõelda, et tahaks õlad ees sõita. Lisaks suutsin tähele panna, mida ma ise valesti tegin. Selleks ei pea olema mingi selgeltnägija. Hobune ütleb oma osa läbi selle, et harjutus ei tule välja nagu loodetud. Siis mõtleb ratsanik, mida ta just tegi, analüüsib ja proovib paremini. Ja eksperimenteerib ja tunnetab hobust ja sadu kordi analüüsib ja jõuab mingitele järeldustele. Antud juhul siis leidsin, et kasutan pigem paremat ratset ja säärt veidi valesti(muidugi ka hobune on ühele poole kõver ja "raskem") ja seega läheb ka tasakaal veidi paigast ära. Vahepeal jääb parem käsi lukku, mis on ekstra halb. Näiteks üleminekul galopist traavile. Ja sellega läheb omakorda hobune pingesse ja kõverasse. Ühesõnaga ennast tuleks rohkem lõdvestada ja jälgida. Rohkem sääri, vähem käsi.
Teine suur asi on, et ma nõudsin liiga ruttu liiga palju. Liiga raskeid asju liiga kiiresti. Endal hobune 2 kuud seisnud... Tuleb töötada põhialustega! Sõita nagu noore hobusega. Ma tean, mida mu hobune oskab ja ma tahan seda kohe saada. Kiirustamine on alati ja alati olnud üks suurimaid vigu, mida üldse teha saab, ja mitte ainult ratsutades. Mul on raske "käsitseda" teda õrnalt ja ettevaatlikult kui ma tean, et ta mind ega aitamisvõtteid ei karda. Seega keerasin ma siis meie ilusa uue alguse veidi perse.
Peale trenni lõppu olin ma nii masenduses. Et kuidas ma sain oma nii toreda poniga niimoodi käituda. Keegi võiks karjatada keset trenni, et "Tunneta hobust" "Ära suru hobust raamidesse" "Sõida ettevaatlikumalt" "Taaskehtesta põhialused" "Võta hobune aitamisvõtetesse" jne jne jne. Kuna kõrvalt niikuinii poole vähem näha on, tuleb see töö siiski ise ära teha("Sul läks sitasti? Kõrvalt oli küll jumala OK.."). Ühesõnaga mõte tööle. Samas hoiatatakse mind ülemõtlemise eest, mida ma kindlasti teinud olen(äkki ka nüüd üle võimendanud situatsioone?). Kuid ma ei taha niisama sõita, ma tahan ideaali! Katsetan, kuidas selleni jõuda. Läks metsa, järelikult oli tee vale. Kõige hullem oleks samamoodi edasi teha ja siis hobust kiruda, et loll lehm. Hull on ka ennast kiruma jääda, sest sõiduvõtted ise ei muutu, neid tuleb muuta! Kui asi ei toimi, tuleb midagi teisiti teha.
Õhtul sai mõeldud veel külgratsmetega kordetamise kasulikkusele või kahjulikkusele. Nende suhtes soovitaks alati skeptiline olla. Need pole midagi head, liiga jäigad, ei sobi galopitööks, liiga piiravad, suruvad raamidesse, mõjuvad läbi valu jne jne jne. Kokkuvõttes sai jõutud sinnani, et neil on ainult üks väike hea asi kogu selle "kõrvalmõjude" krempli kõrval - võtavad vastu tagant tulevat energiat. Külgratsmed ei ole asjad, mida kasutada noorel hobusel. Liiga palju neid ratsme taga olevaid hobuseid niigi. Noor hobune ei oska ennast kanda, kordering on niigi raske joosta talle, külgratsmed mõjuvad halvasti(kõige hullem on rulli tõmbamine välise "ilu" nimel). Pikkus peaks niigi olema selline, et kui hobuse pea on vertikaalis, on külgratsmed lõdvad. Vahel öeldakse, et siis pole neil mõtet - just siis ongi! Just siis nad võtavadki veidi vastu tagant tulevat energiat ja aitavad veidi tagaosa tööd juurde lisada. Samas suudab nii kaasa töötada vaid hobune, kes ratsa sama asja juba oskab. Ja kes ratsa juba oskab, sellega ratsutatakse(kui just ratsanike luid ei murta). Ja seega polegi neid vaja! (Samal põhimõttel öeldakse: libisevaga oskavad sõita vaid profid aga neil pole seda vaja.) Et vaielge vastu või ärge vaielge - parem ärge vaielge, sest vahet ei ole niikuinii. Selle üle võibki vaidlema jääda, igal asjal on sada tahku. Ma võiks õigustada erinevaid vaatenurki, kuid omast arust valisin kõige arukama...
Nüüd ma tunnen ise ka, et olen ülemõelnud ja lisasin algusesse hoiatuse :-)
Mis edasi sai? Leppisin Anne-Liisiga kokku, et lähen ka reedel Elleni trenni. Et saada selliseid kommentaare, et kuidas kohtunikud kõrvalt näeksid. Ettevalmistus võistlusteks. Väike Ronnu tuli ka maneezi, nii nunnu :) Kojusõidul suutis Saale õnneks mu tuju jälle normi tõsta, et ma polnudki trennimasekas kui koju jõudsin :P Reedel tuleb igatahes kardinaalselt teisiti sõita. Vahepeal ma parem ei ratsutagi. Igale mõõnale järgneb tõus ja elu on nii ilus, kui ilusaks see mõelda :) Head ööd!
ps. Poni energilisuse põhjuses saan ka kindel olla nüüd - silo. Küllap nüüd treeninguga jääb uimasemaks.
Okei, täna, märtsi eelviimasel päeval, käisin jälle ratsutamas. Kordet ette teha ei viitsinud. Vale valik. Ponil oli suht pea laiali otsas. Trenn läks sitasti. Panin 2 paari ratsmeid: suuliste külge ja kapsli külge - et ma teda asjatult suust ei tiriks vaid et surve hajuks ka ninale. Korra tegi ka mingeid kohapeal galopisamme, mõtlesin et nüüd hakkab alla viskama või midagi. Aga sõitsin edasi ja poni jooksiski edasi. Hea, et sellest olukorrast välja tulime, halb, et selline olukord üldse tekkis! Galopis vahepeal läks ähmi täis ka, õnneks minema ei tõmmanud vms vaid eeskujulikult kuulas ka minu aitamisvõtteid(seda sõna tasuks juurutada).
Asjad ei tulnud üldse nii välja nagu ma oleks tahtnud. Kuigi paremale sõitmine tuli selles suhtes paremini välja, et ma jälgisin spetsiaalselt oma õlgade suunda ja mõtlesin ekstra Müseleri kaarsõidufaasidele. Lisaks aitab, kui mõelda, et tahaks õlad ees sõita. Lisaks suutsin tähele panna, mida ma ise valesti tegin. Selleks ei pea olema mingi selgeltnägija. Hobune ütleb oma osa läbi selle, et harjutus ei tule välja nagu loodetud. Siis mõtleb ratsanik, mida ta just tegi, analüüsib ja proovib paremini. Ja eksperimenteerib ja tunnetab hobust ja sadu kordi analüüsib ja jõuab mingitele järeldustele. Antud juhul siis leidsin, et kasutan pigem paremat ratset ja säärt veidi valesti(muidugi ka hobune on ühele poole kõver ja "raskem") ja seega läheb ka tasakaal veidi paigast ära. Vahepeal jääb parem käsi lukku, mis on ekstra halb. Näiteks üleminekul galopist traavile. Ja sellega läheb omakorda hobune pingesse ja kõverasse. Ühesõnaga ennast tuleks rohkem lõdvestada ja jälgida. Rohkem sääri, vähem käsi.
Teine suur asi on, et ma nõudsin liiga ruttu liiga palju. Liiga raskeid asju liiga kiiresti. Endal hobune 2 kuud seisnud... Tuleb töötada põhialustega! Sõita nagu noore hobusega. Ma tean, mida mu hobune oskab ja ma tahan seda kohe saada. Kiirustamine on alati ja alati olnud üks suurimaid vigu, mida üldse teha saab, ja mitte ainult ratsutades. Mul on raske "käsitseda" teda õrnalt ja ettevaatlikult kui ma tean, et ta mind ega aitamisvõtteid ei karda. Seega keerasin ma siis meie ilusa uue alguse veidi perse.
Peale trenni lõppu olin ma nii masenduses. Et kuidas ma sain oma nii toreda poniga niimoodi käituda. Keegi võiks karjatada keset trenni, et "Tunneta hobust" "Ära suru hobust raamidesse" "Sõida ettevaatlikumalt" "Taaskehtesta põhialused" "Võta hobune aitamisvõtetesse" jne jne jne. Kuna kõrvalt niikuinii poole vähem näha on, tuleb see töö siiski ise ära teha("Sul läks sitasti? Kõrvalt oli küll jumala OK.."). Ühesõnaga mõte tööle. Samas hoiatatakse mind ülemõtlemise eest, mida ma kindlasti teinud olen(äkki ka nüüd üle võimendanud situatsioone?). Kuid ma ei taha niisama sõita, ma tahan ideaali! Katsetan, kuidas selleni jõuda. Läks metsa, järelikult oli tee vale. Kõige hullem oleks samamoodi edasi teha ja siis hobust kiruda, et loll lehm. Hull on ka ennast kiruma jääda, sest sõiduvõtted ise ei muutu, neid tuleb muuta! Kui asi ei toimi, tuleb midagi teisiti teha.
Õhtul sai mõeldud veel külgratsmetega kordetamise kasulikkusele või kahjulikkusele. Nende suhtes soovitaks alati skeptiline olla. Need pole midagi head, liiga jäigad, ei sobi galopitööks, liiga piiravad, suruvad raamidesse, mõjuvad läbi valu jne jne jne. Kokkuvõttes sai jõutud sinnani, et neil on ainult üks väike hea asi kogu selle "kõrvalmõjude" krempli kõrval - võtavad vastu tagant tulevat energiat. Külgratsmed ei ole asjad, mida kasutada noorel hobusel. Liiga palju neid ratsme taga olevaid hobuseid niigi. Noor hobune ei oska ennast kanda, kordering on niigi raske joosta talle, külgratsmed mõjuvad halvasti(kõige hullem on rulli tõmbamine välise "ilu" nimel). Pikkus peaks niigi olema selline, et kui hobuse pea on vertikaalis, on külgratsmed lõdvad. Vahel öeldakse, et siis pole neil mõtet - just siis ongi! Just siis nad võtavadki veidi vastu tagant tulevat energiat ja aitavad veidi tagaosa tööd juurde lisada. Samas suudab nii kaasa töötada vaid hobune, kes ratsa sama asja juba oskab. Ja kes ratsa juba oskab, sellega ratsutatakse(kui just ratsanike luid ei murta). Ja seega polegi neid vaja! (Samal põhimõttel öeldakse: libisevaga oskavad sõita vaid profid aga neil pole seda vaja.) Et vaielge vastu või ärge vaielge - parem ärge vaielge, sest vahet ei ole niikuinii. Selle üle võibki vaidlema jääda, igal asjal on sada tahku. Ma võiks õigustada erinevaid vaatenurki, kuid omast arust valisin kõige arukama...
Nüüd ma tunnen ise ka, et olen ülemõelnud ja lisasin algusesse hoiatuse :-)
Mis edasi sai? Leppisin Anne-Liisiga kokku, et lähen ka reedel Elleni trenni. Et saada selliseid kommentaare, et kuidas kohtunikud kõrvalt näeksid. Ettevalmistus võistlusteks. Väike Ronnu tuli ka maneezi, nii nunnu :) Kojusõidul suutis Saale õnneks mu tuju jälle normi tõsta, et ma polnudki trennimasekas kui koju jõudsin :P Reedel tuleb igatahes kardinaalselt teisiti sõita. Vahepeal ma parem ei ratsutagi. Igale mõõnale järgneb tõus ja elu on nii ilus, kui ilusaks see mõelda :) Head ööd!
ps. Poni energilisuse põhjuses saan ka kindel olla nüüd - silo. Küllap nüüd treeninguga jääb uimasemaks.
Teeme trenni
Täna oli poni veel koplis, kui sinna jõudsin. Tõin ta siis tuppa ja võtsin märja rõveda tekikese ära :D Puhastada polnudki midagi, niiet varustus peale ja maneeži. Alguses pidin ootama, sest juba 2 kordetajat oli sees, aga mitte kaua. Kahjuks olin piitsa koju unustanud(võtsin parandusse) niiet selle võrra oli juba halvem. Üldse tahtsin kuidagi kiiremini teha ja kordetamine läks veits metsa. Poni jooksis küll aga üldse mitte nii ilusti nagu ma oleks tahtnud. Lõpus jälle natuke külgratsmetega ka, siis tegi galopis natuke rallit ka :P
Siis läksin tribüüni äärde kordet jms ära panema ning küsiti vana mu poni on ja öeldi, et silmade järgi ütleks et poole noorem :D Ega nii ongi, kui krõps käib on tal pea püsti ja silmad punnis ja nägu selline, nagu tahaks midagi "pahatahtlikku" teha :D Saalegi ju vaatas ponile näkku ja ütles ei, kui mul Trummi kellegagi kordetada oli vaja eelm nädal. Kordel ta pole ka just kõige stabiilsem/rahulikum olnud, kui teised vaatama sattunud on, ja nii võibki jääda mulje, nagu noort hobust kordetaks ja esimesi kordi selga läheks :P
Igatahes siis ratsutasin. Seekord ratsariietes, steki ja väikeste kannustega(jep - ponipiinaja in action again, kuid talle pole need võõrad ning me harjutame siiski koolisõiduvõistlusteks(kus on kannused kohustuslikud) ja käe tõttu treenin ratsa minimaalselt). Kõigepealt sõitsin vasakule. Tundsin, kui hea on sõita ikka ratsastatud hobusega. Lähed selga, küsid ja hobune teeb. Mitte ei uju niisama mööda platsi ringi. Trumm oli mõnusalt ümar, sirutas ette-alla. Ajasin ta suht energiliselt jooksma, ei teagi kuidas kõrvalt välja nägi. Ainult galopis ei taha eriti ratsme järele sirutada(nõuandeid??). Kui parematpidi tegema hakkasin, tulid poolpeatused meelde :P Neid oli siis vaja. Paremale oli palju halvem. Ei painutanud ennast eriti ümber sisemise sääre(nõuandeid??) ja seega reageeris paremale ratsmele ka veidi valesti. Ma ei tohiks seda sisemist ratset peaaegu üldse võtta, muidu ta võib sinna peale toetuma hakata. Samas tahan ma teda kuidagi korrigeerida, kui ta pöörde sirgelt võtta tahab aga sääre peale piisavalt ei painuta(Müseleri järgi: välimine ratse kontrollib kiirust, sisemine painet). Seekord pakkus ka ratsa traavi asemel galoppi parematpidi. Ei tahtnud temaga eriti jamada seega lõpetasin ära. Tagumist äärt kartis nagu ikka aga ei hakand sinna ronimagi, paar korda vb proovisin.
Pärast võtsin varustuse ära ja lasin tal maneežis püherdada, nii nautis :) Siis sadul peale, kabjakesed liivast puhtaks ja teise talli. Tagasi minnes sai korra maast elektrit ka jälle :P Tallis pakkusin "kapsast" ka talle, ahnitses täiega aga siis sülitas välja :D Enamusele ei maitsenud, kellele pakkusin. Siis tulimegi Saalega tulema.
Siis läksin tribüüni äärde kordet jms ära panema ning küsiti vana mu poni on ja öeldi, et silmade järgi ütleks et poole noorem :D Ega nii ongi, kui krõps käib on tal pea püsti ja silmad punnis ja nägu selline, nagu tahaks midagi "pahatahtlikku" teha :D Saalegi ju vaatas ponile näkku ja ütles ei, kui mul Trummi kellegagi kordetada oli vaja eelm nädal. Kordel ta pole ka just kõige stabiilsem/rahulikum olnud, kui teised vaatama sattunud on, ja nii võibki jääda mulje, nagu noort hobust kordetaks ja esimesi kordi selga läheks :P
Igatahes siis ratsutasin. Seekord ratsariietes, steki ja väikeste kannustega(jep - ponipiinaja in action again, kuid talle pole need võõrad ning me harjutame siiski koolisõiduvõistlusteks(kus on kannused kohustuslikud) ja käe tõttu treenin ratsa minimaalselt). Kõigepealt sõitsin vasakule. Tundsin, kui hea on sõita ikka ratsastatud hobusega. Lähed selga, küsid ja hobune teeb. Mitte ei uju niisama mööda platsi ringi. Trumm oli mõnusalt ümar, sirutas ette-alla. Ajasin ta suht energiliselt jooksma, ei teagi kuidas kõrvalt välja nägi. Ainult galopis ei taha eriti ratsme järele sirutada(nõuandeid??). Kui parematpidi tegema hakkasin, tulid poolpeatused meelde :P Neid oli siis vaja. Paremale oli palju halvem. Ei painutanud ennast eriti ümber sisemise sääre(nõuandeid??) ja seega reageeris paremale ratsmele ka veidi valesti. Ma ei tohiks seda sisemist ratset peaaegu üldse võtta, muidu ta võib sinna peale toetuma hakata. Samas tahan ma teda kuidagi korrigeerida, kui ta pöörde sirgelt võtta tahab aga sääre peale piisavalt ei painuta(Müseleri järgi: välimine ratse kontrollib kiirust, sisemine painet). Seekord pakkus ka ratsa traavi asemel galoppi parematpidi. Ei tahtnud temaga eriti jamada seega lõpetasin ära. Tagumist äärt kartis nagu ikka aga ei hakand sinna ronimagi, paar korda vb proovisin.
Pärast võtsin varustuse ära ja lasin tal maneežis püherdada, nii nautis :) Siis sadul peale, kabjakesed liivast puhtaks ja teise talli. Tagasi minnes sai korra maast elektrit ka jälle :P Tallis pakkusin "kapsast" ka talle, ahnitses täiega aga siis sülitas välja :D Enamusele ei maitsenud, kellele pakkusin. Siis tulimegi Saalega tulema.
Lõpuks ometi ratsutasin :)
Kõigepealt teisipäevast: käisin tallis suht käbe. Jalutasin poniga maneezis ja veits kordetasin päitsetega. Aga ta oli jube uimane millegipärast ja ei tahtnud joosta. Galoppi tegi ka üliaeglast neljataktilist :D Rohkem siis ei kiusanud, rahvast oli ka palju.
Neljapäeval kordetasin poni täisvarustuses. Oli päris ärevil, hüppas õhku jne. Traavis proovisin teda koguaeg niimoodi jooksma ajada, et vähemalt jälge astuks. Parematpidi pakkus koguaeg traavi asemel galoppi. Siis tegin natuke külgratsmetega ka. Lõpus hakkas parematpidi ette-alla sirutama (Y).
Reedel ehk täna panin jälle täisvarustuse. Kordetasin päris pikalt. Nõudsin jälle jälge astumist ja see toimib, sellest on kasu. Hakkas tagumist otsa kasutama ja kordel töötama. Paremale pakkus jälle traavi asemel galoppi :D Aga siis avastasin ühe kindla koha, kus ta seda pakkus ja hakkasin seal juba ennetavalt "traaaaviiiii" ütlema ja sellest oli kasu, jättis järele :D Siis tegin natsa külgratsmetega ka. Seekord töötas juba päris eeskujulikult :) 
Pean sõnad tagasi võtma, et mu ponile on abivahendid kordel mõttetumast mõttetumad. Lõpuks saab asja ka :D Mitte, et ma selles mingit uut treeningvahendit näeks. Vaid siiski ainult siis, kui millegipärast ratsutada ei saa. Niisiis oli kordel energiline ja tubli. Ja siis läksin selga! Võtsin julguse kokku ja tegin ära :D Poni oli paks nagu emalaev :P Ok-ok lihtsalt kõht alla tulnud aga sadulas oli mõnusalt tunda seda :D Alguses oli täiega selline tunne, nagu roniks esimesi kordi noore hobuse selga :D Aga hea on see, et teda reeglina ei huvita, mis või kes tal seljas on, niiet ta ei karda ratsanikku seljas. Natsa passis, et ma nüüd vahetasin asukohta aga see oli ka kõik. Proovisin energilisemalt sõita kui varem ja ma usun, et oli parem. Eriti pikalt ei teinud, kuid proovisin galoppi ka ikka :P Poni oli tubli, jooksis heas kontaktis ja töötas kaasa. Taha äärde ma igaks juhuks ei sõitnud :D Lõpus jalutasin sammus läbi paar korda. Esimene kord aeglustas ja ajas silmad punni ja tõmbus pingesse jne. Teisel korral nõudsin välimises paindes sammu ja oli parem. Liikumine oli palju "põrkavam" kui ma mäletasin :D Ta ongi kõige liikuvama seljaga eestlane keda ma üldse kohanud olen. Ma ei tea, kuidas ma 17.aprill täisistakut sõidan 8-) Eks näis, mis saama hakkab. Ellenit(Vatsel) kohtasin ka, ütlesin et ma sooviks enne võistlusi vb paar trenni :D Loodame siis, et ponil jätkub kannatust mind kanda. Täna oli ta igatahes täitsa tubli :)
Pean sõnad tagasi võtma, et mu ponile on abivahendid kordel mõttetumast mõttetumad. Lõpuks saab asja ka :D Mitte, et ma selles mingit uut treeningvahendit näeks. Vaid siiski ainult siis, kui millegipärast ratsutada ei saa. Niisiis oli kordel energiline ja tubli. Ja siis läksin selga! Võtsin julguse kokku ja tegin ära :D Poni oli paks nagu emalaev :P Ok-ok lihtsalt kõht alla tulnud aga sadulas oli mõnusalt tunda seda :D Alguses oli täiega selline tunne, nagu roniks esimesi kordi noore hobuse selga :D Aga hea on see, et teda reeglina ei huvita, mis või kes tal seljas on, niiet ta ei karda ratsanikku seljas. Natsa passis, et ma nüüd vahetasin asukohta aga see oli ka kõik. Proovisin energilisemalt sõita kui varem ja ma usun, et oli parem. Eriti pikalt ei teinud, kuid proovisin galoppi ka ikka :P Poni oli tubli, jooksis heas kontaktis ja töötas kaasa. Taha äärde ma igaks juhuks ei sõitnud :D Lõpus jalutasin sammus läbi paar korda. Esimene kord aeglustas ja ajas silmad punni ja tõmbus pingesse jne. Teisel korral nõudsin välimises paindes sammu ja oli parem. Liikumine oli palju "põrkavam" kui ma mäletasin :D Ta ongi kõige liikuvama seljaga eestlane keda ma üldse kohanud olen. Ma ei tea, kuidas ma 17.aprill täisistakut sõidan 8-) Eks näis, mis saama hakkab. Ellenit(Vatsel) kohtasin ka, ütlesin et ma sooviks enne võistlusi vb paar trenni :D Loodame siis, et ponil jätkub kannatust mind kanda. Täna oli ta igatahes täitsa tubli :)Maneeži minnes(läbi õue ühest tallist teise) hüppas poni täiega õhku, hakkas paanitsema ja passis nagu kummitust vaataks :D Nagu tõsiselt, ma ei saanud üldse aru, mis juhtus. Siis aga hakkasin mõtlema, et äkki elekter. Ja nii oligi. Kuulsin, et Dollik oli ka samas kohas ehmatanud. Ja jõudsime järeldusele, et hobused said maa seest elektrit. Tagasi läksin sama teed pidi. Valisin küll kõige kuivema tee kuid poni sai kaks surakat ikka. Vähemalt sai testitud, et saabki maast elektrit :P Mina ei saanud. Täpselt selle koha pealt on elekter tee alt veetud teiste koplite juurde, ju siis on miski oma aja ära elanud vms. Siis sai kõiki hirmutatud/hoiatatud tallis, et ringiga läheksid. See oli tegelikult päris naljakas, kuidas poni minnes passis kummitust :D Tegelt ta ei saanud ise ka aru, kust see laks tuli, otsis täiega. Päris rets ehmatus ikka kui lambist elektrit saab.
Pärast tallis panin palsamit ja kammisin saba-laka läbi. Ja nühkisin kummiharjaga hunniku villa maha. Ja jalutasime natsa õues, kevadine ilm oli, kuigi külm :)
Kasemäel +ponil ratsanik seljas
Kõigepealt läksin Kasemäe talli külla. Vaatama, kuidas Mia Izmailiga toimetab. Pani seal valmis ja sättis rihmakesi jne :D Jube suur hobune ikka, jalad ka poole jämedamad kui minu ponil, ise sporthobune, noh läti sporthobune :D Andsin siis neile trenni veits. Loomult oli ruun jube tuim, ei osanud surve eest ära minna jne. Vahepeal tegin veits käe kõrval tööd, paistis et oli kasu. Põhiharjutusena tegid serpentiine. Harjutasid veel üht-teist ja saigi trenn läbi. Siis püherdama, puhastusse ja kõik.
Edasi läksin Rahulasse poni juurde. Tõin ta koplist ja panin valmis. Jällegi sadula ka.
Kordetasin teda niisama, reageeris jälle häälele hästi. Ainult parematpidi ei tahtnud traavis hästi sammu venitada. Tegin mõlematpidi palju üleminekuid jne. Külgratsmetega tegin hästi vähe. Siis ütlesin Saalele, et noh, mul on vabatahtlikku vaja :D Alguses ajas vastu, lubas kellegi teise otsida. Aga kuna kedagi teist võtta polnud, pidi ikka ise sinna selga ronima :D Ma tahtsin lihtsalt harjutamiseks kordetada teda ratsanikuga, külgratsmed jätsin peale. Ütlesin kohe, et ta ei tee midagi pahatahtlikku ja ei teinud ka. Saale siis ratsutas temaga sammu-traavi ja ma hoidsin kordet. Testis pidureid jne :D Siis talli, varustus maha ja poni sai oma lõunat nautima hakata. Jäin temaga täitsa rahule :) Tallis lasin veel palsamit ka ja kammisin saba-laka läbi üle pika aja.
Kordetasin teda niisama, reageeris jälle häälele hästi. Ainult parematpidi ei tahtnud traavis hästi sammu venitada. Tegin mõlematpidi palju üleminekuid jne. Külgratsmetega tegin hästi vähe. Siis ütlesin Saalele, et noh, mul on vabatahtlikku vaja :D Alguses ajas vastu, lubas kellegi teise otsida. Aga kuna kedagi teist võtta polnud, pidi ikka ise sinna selga ronima :D Ma tahtsin lihtsalt harjutamiseks kordetada teda ratsanikuga, külgratsmed jätsin peale. Ütlesin kohe, et ta ei tee midagi pahatahtlikku ja ei teinud ka. Saale siis ratsutas temaga sammu-traavi ja ma hoidsin kordet. Testis pidureid jne :D Siis talli, varustus maha ja poni sai oma lõunat nautima hakata. Jäin temaga täitsa rahule :) Tallis lasin veel palsamit ka ja kammisin saba-laka läbi üle pika aja.Siis tulime tulema. Tõin oma tekihunniku ka koju, mis boksiäärel vedeles :D Hortesest läksime ka läbi, ostsin kassile Royal Canini krõbuskeid, olid kallimaks läinud :P
Tubli poni +kordetamisest
Laupäeval otsustasin õhtul, et jõuan küll veel tallis ära käia. Kuskil 7 ajal hakkasin minema. Kätlin ja Dollik olid just trennist tulnud. Päeva saavutus oli see, et ma sain oma sadula kätte ülevalt puu pealt :D Ehk ma sain oma alles paraneva luuga juba oma 10 kilost sadulat tõsta(talli raskeim? :P). Panin ponile ka oma uued tagumised lühikesed kaitsmed, õnneks sobivad. Läksime siis läbi õue teise talli ja maneeži. Seal oli ka üks inimene aga ta läks kohe ära ja siis jäimegi täitsa üksi. Maneežis õnneks esimesed tuled põlesid, et pidanud ise põlema panema. Kordetasin poni sadula ja külgratsmetega. Õigemini kõigepealt niisama ilma. Niiii mõnus rahulik oli, kui kedagi polnud. Vaid mina ja poni. Ta sai nii hästi minule keskenduda. Kuulas häälemärguandeid super hästi. Võisin täiesti tuimalt keskel seista ja mis sõna ütlesin, seda poni kohe tegi :) Isegi sammust galoppi läks ühe tuima sõna peale, tubli poni! Tema lemmiküleminek on muidugi traavist sammu :D Kui ta ärev pole, siis ei kulu tal sekundi murdosa ka mitte, nii kiiresti on juba sammus :D Ma ei jõua käsklustki välja öelda, kahe esimese tähe peale juba reageerib :P Siis tegin veitsa külgratsmetega ka. Korde on mul muide päitsete küljes, et ma niisama teda suust ei peaks mõjutama. Tegelikult olen ma isegi pahane enda peale, et ma juba kolmandat korda külgratsmetega kordetamist proovisin. No mille kuradi pärast seda vaja on? Ma olen koguaeg suht abivahendite vastane olnud, sest hobused toimivad ka ilma. Kordetamine on üldse üks kahtlase väärtusega asi. Minu ideaalmaailmas on see õigustatud vaid siis, kui hobune ei saa oma energiaülejääke muud moodi välja elada(mis on inimese süü, kõik on) ja kui mängu tuleb ratsaniku ohutus(hobused on meil ju reeglina ratsutamiseks ja siis tuleb vahel ohvreid tuua). Kuna kedagi polnud, sain maksimumringil kordetada. Seegi hea, vaja neid jalgu siis väiksel ringil koormata. Külgratsmetega kordetamine on mu meelest suht mõttetu hobuse raamidesse surumine. Ta ei saa ette-alla sirutada vaid pea on suht sundasendisse pandud. Oleneb muidugi kui tugevalt kinni panna ;) Rulli tõmbamine on lihtsalt vastik, seetõttu teen pigem pikemate külgratsmetega. Teine asi on see, et neid ei saa järgi anda ega midagi, need lihtsalt on nagu on. Ja hobuse pea teatavasti sammus ja galopis liigub nii, et ratsanik peab koguaeg kätega kaasa liikuma, traav on stabiilsem. Ma ei tea, miks ma külgratsmetega kordetanud olen, kas sellep, et teised ka nii teevad. Vist selle pärast, et ma loodan, et äkki see aitab kuidagi hobust eelseisvaks tööks ette valmistada vms. Nimelt mul plaan 17.aprill koolisõiduvõistlustest osa võtta. Seetõttu ma järsku ratsahobusetreeningule üle läksingi. Kõik oleneb tegelikult sellest, mis poni ratsutamisest arvab. Enne õnnetust polnud ta just kõige taltsam :D:D:D Tegi natsa pro skill küünlaid ja muid imelikke asju. Ehk puhkus ja uus algus tagavad ka vigade paranduse treeningus(kuigi mulle on ikka segane, miks ta nii veidralt käitus, aga see selleks). Igatahes liikus ta kordel mõnusalt pika sammuga(nii pikaga kui tema ponilik õmblusmasinasamm ja pikk keha võimaldavad..) ja ma jäin temaga täiesti rahule. Tekkis isegi kiusatus selga ronida aga õnneks ma seda ei teinud :P Lõpus jalutasin temaga ka sinna kahtlasesse tagumisse äärde, seal oli pime ka nüüd. Aga poni usaldas ja tegi probleemideta ringi ära. Passis niikuinii ka, aga polnud närvis :) Siis jätsin ta lahtiselt maneeži ja talli vahelisse ruumi ja käisin kustutasin maneežituled ära. Ootas kenasti ühe koha peal :)
ps. Kas teil läheb ka tagumiste kaitsmete vahele liiv? Critsil läks ka, mind nii häirib see...
ps. Kas teil läheb ka tagumiste kaitsmete vahele liiv? Critsil läks ka, mind nii häirib see...
Niitväljal
Täna läksime kõigepealt Rahulasse. Võtsin poni koplist, lasin ta platsile lahti ja jooksutasin. Tegi oma galopikiirendusi suht palju, sai ennast tühjaks joosta jälle.
Kui me riietusruumist tagasi tulime, toodigi ta just sisse. Niisiis sai Laura teda puhastama hakata. Õigemini talvekarva maha nühkima hakata :D Seda tuli lihtsalt meeletult. Siis tõi Uudekas sadula ja panime valmis märapunni.
Maneežis oli üllatavalt palju rahvast. Uudekas alguses kordetas veits ja siis ronis selga. Trenn läks päris norm. Suht harjumatu oli Critsi ratsaniku all vaadata :) 
Siis põrutasime Niitväljale Critele külla. Mära oli parasjagu koplis aega veetmas.
Kui me riietusruumist tagasi tulime, toodigi ta just sisse. Niisiis sai Laura teda puhastama hakata. Õigemini talvekarva maha nühkima hakata :D Seda tuli lihtsalt meeletult. Siis tõi Uudekas sadula ja panime valmis märapunni.
Maneežis oli üllatavalt palju rahvast. Uudekas alguses kordetas veits ja siis ronis selga. Trenn läks päris norm. Suht harjumatu oli Critsi ratsaniku all vaadata :)
Vahepealne aeg
Nonii, nüüd ma pole nädalakese jälle kirjutanud. Võtame siis vahepealsed sündmused kokku:
Laupäeval, 14.märts, toimus siis meie tallis koolisõidu karikaetapp. Võistlejaid oli palju, kuskil 60, niiet isegi ära tüütas vahepeal :P Alguses vaatasin skeeme, siis tegelesin enda hobusega vahelduseks. Läksime väliplatsile jalutama, tegin klikkerit. Püherdas ka lumes :D Peatus-traav üleminekutega läks nii hoogu, et pidi küünlas mulle otsa hüppama :P Kuna võistlused olid, ei hakanud teda igaks juhuks lahti laskma. Nii ta siis hüpleski mul nööri otsas :P Kuna ta nii energiline oli, võtsin fliisteki alt ära, nüüd käib õues ainult kilekaga. Ehk jahtub veidi maha. Pärast käisime Saalega Hesburgeris ja passisime võistlusi edasi :P
Urrrrr! Assegai muudkui kiusas poni :P Trumm üritas talle viisakalt äsada aga see suurt täkupoissi küll ei heidutanud :D
Pühapäeval sain ta platsile lahti lasta. Jooksis ja jooksis ja jooksis ja jooksis. Sai ennast välja joosta :) Ehmatasin ka teda pulli viluks ja sain peaaegu kapjadega, igasugu hüppeid tegi :D Siis harjutasin klikkeriga pea alla panemist. Kuna koertevõistlused said läbi, läksin maneeži ka. Jalutasin hästi pikalt taga ääres, et ta seal rahulikuks muutuks.
Esmaspäeval jalutasime jälle palju maneežis. Lasin ka kordel aeglaselt sörkida. Kõik ikka nii, et ta võimalikult rahulik ja unine seal taga oleks. Ma lubasin endale, et enne ratsutama ei hakka, kuni ta seal rahulik on :D Proovisin ka sedelgata ohjamist, ei saanud hästi aru. Oleks võinud seina ääres proovida aga kuna korde läks karvaseks, siis lõpetasin ära :P Lõpus poni püherdas maneežis, nii mõnus :) Talle nii meeldis. Ei mäletagi, kunas ta viimati liivas püherdada sai :)
Teisipäeval mõtlesin ratsahobusetreeningut teha. Panin valjad, sedelga ja külgratsmed. Alguses jälle jalutasin, siis lasin tal hästi aeglaselt ja lõdvestunult sörkida. Aga mingi hetk ta ikka üllatas mind ja hüppas oma rahulikkusest välja :D Siis jälle rahustasin... Külgratsmetega jooksis nagu ikka ehk ta tavaliselt ei reageeri abivahenditele kordel nii nagu ma ootaks või nagu näiteks Crite reageerib. Lõpus siiski hakkas ka veidi tööle, mis oli saavutus. Õhtul olin suht pettunud, et ma jälle ei mõista oma poni ja et ta vahepeal nii veidralt käitub. Äkki lihtsalt tahan liiga palju?
Kolmapäeval oli tal au puhata :P
Neljapäeval tegin jälle sama tööd mis eelmine kord. Suht pikalt olin maneežis. Ta ikka passib silmad punnis seda tagumist ust, tee mis tahad. Tõmbub krampi vahepeal jne. Galopis ka korra hakkas raketisööstu tegema aga kerisin ta ruttu kokku, et ta teisi ei ehmataks :D Siis jälle rahustav töö. Külgratsmetega samamoodi, et muidu polnud neist tolku aga lõpus hakkas tööle, jooksis mõnusalt maadhaarava sammuga, sirutas.
Laupäeval, 14.märts, toimus siis meie tallis koolisõidu karikaetapp. Võistlejaid oli palju, kuskil 60, niiet isegi ära tüütas vahepeal :P Alguses vaatasin skeeme, siis tegelesin enda hobusega vahelduseks. Läksime väliplatsile jalutama, tegin klikkerit. Püherdas ka lumes :D Peatus-traav üleminekutega läks nii hoogu, et pidi küünlas mulle otsa hüppama :P Kuna võistlused olid, ei hakanud teda igaks juhuks lahti laskma. Nii ta siis hüpleski mul nööri otsas :P Kuna ta nii energiline oli, võtsin fliisteki alt ära, nüüd käib õues ainult kilekaga. Ehk jahtub veidi maha. Pärast käisime Saalega Hesburgeris ja passisime võistlusi edasi :P
Urrrrr! Assegai muudkui kiusas poni :P Trumm üritas talle viisakalt äsada aga see suurt täkupoissi küll ei heidutanud :DPühapäeval sain ta platsile lahti lasta. Jooksis ja jooksis ja jooksis ja jooksis. Sai ennast välja joosta :) Ehmatasin ka teda pulli viluks ja sain peaaegu kapjadega, igasugu hüppeid tegi :D Siis harjutasin klikkeriga pea alla panemist. Kuna koertevõistlused said läbi, läksin maneeži ka. Jalutasin hästi pikalt taga ääres, et ta seal rahulikuks muutuks.
Esmaspäeval jalutasime jälle palju maneežis. Lasin ka kordel aeglaselt sörkida. Kõik ikka nii, et ta võimalikult rahulik ja unine seal taga oleks. Ma lubasin endale, et enne ratsutama ei hakka, kuni ta seal rahulik on :D Proovisin ka sedelgata ohjamist, ei saanud hästi aru. Oleks võinud seina ääres proovida aga kuna korde läks karvaseks, siis lõpetasin ära :P Lõpus poni püherdas maneežis, nii mõnus :) Talle nii meeldis. Ei mäletagi, kunas ta viimati liivas püherdada sai :)
Teisipäeval mõtlesin ratsahobusetreeningut teha. Panin valjad, sedelga ja külgratsmed. Alguses jälle jalutasin, siis lasin tal hästi aeglaselt ja lõdvestunult sörkida. Aga mingi hetk ta ikka üllatas mind ja hüppas oma rahulikkusest välja :D Siis jälle rahustasin... Külgratsmetega jooksis nagu ikka ehk ta tavaliselt ei reageeri abivahenditele kordel nii nagu ma ootaks või nagu näiteks Crite reageerib. Lõpus siiski hakkas ka veidi tööle, mis oli saavutus. Õhtul olin suht pettunud, et ma jälle ei mõista oma poni ja et ta vahepeal nii veidralt käitub. Äkki lihtsalt tahan liiga palju?
Kolmapäeval oli tal au puhata :P
Neljapäeval tegin jälle sama tööd mis eelmine kord. Suht pikalt olin maneežis. Ta ikka passib silmad punnis seda tagumist ust, tee mis tahad. Tõmbub krampi vahepeal jne. Galopis ka korra hakkas raketisööstu tegema aga kerisin ta ruttu kokku, et ta teisi ei ehmataks :D Siis jälle rahustav töö. Külgratsmetega samamoodi, et muidu polnud neist tolku aga lõpus hakkas tööle, jooksis mõnusalt maadhaarava sammuga, sirutas.
Klikime!
Täna istusin üle pika aja jälle autorooli. Saan juba autot juhtida ja seega nüüdsest igapäevaselt jälle tallis käia, nii tore :) Käisin kohe alguses tiiru teises tallis, rääkisin veits juttu ja kiikasin teisele korrusele - päris lahe. Kuna õues oli suht sula ja pinnas ligane, siis läksime poniga maneeži jalutama. Tegin klikkertreeningut ja võin nüüd öelda, et ta saab klikist aru küll. See on hea, et meil välja tuleb, ehk saab siis huvitavate trikkideni ka kunagi :D Seekord jalutasin käe kõrval, tegin natsa peatusi. Uue asjana õpetasin pea alla panemist. Tegime seda sammus ja käekõrval traavis. Täitsa sai aru :) Ainult mingi konkreetsem märguanne tuleks juurde pookida. Kui ta selle rahulikus olekus täitsa selgeks saab, siis on ehk võimalus seda närvilises olukorras rahustava harjutusena kasutada. Lisaks peaks aitama ratsutamisel ette-alla suunda näidata. Peatusi pean järgmine kord kindlasti viimistlema, sest need pole üldse sellised nagu ma tahaks. Küllap selle pärast, et ta liikuda tahab. Klikkeri kasutamisel on hea vaadata, kuidas hobune tahab kaasa töötada, kuidas ta hea meelega pakub harjutusi ja on püüdlik. Te võite ise ette kujutada, millise motivatsiooni tekitab toit eestlasele :D Klikk kindlustab selle, et kiituse saab täpselt ajastada ning hobune ei nori niisama toitu. Ise tuleb muidugi jube tähelepanelik olla, et õiget hetke maha ei magaks. Olin pannud päitsete külge ka ratsmed ning proovisin tutvustada talle ka esimesi samme ette valmistamaks ilma sedelgata ohjamist. Erinevate asjaolude kokkulangemisel (seinaäärt polnud võimalik kasutada, piitsakest polnud kaasas) ei tulnud sellest küll midagi välja, kuid sellest pole midagi. Siis ootasin, kuni Saale Lunastuse maha jalutas ja tulime tulema.
Suhkur!
Kuna ma siin viimased korrad kõik üles kirjutanud olen, siis jätkan. Täna käisin ka tallis. Kui sinna jõudsin, oli poni veel õues. Siis lobisesin teises tallis pikalt, neil olid talgud olnud. Siis lobisesin veel vanas tallis kuni jõudiski kätte aeg, kui tallimees hobused sisse lasi. Ei pidanudki ise tooma minema. Tekid olid ilusti omal kohal, nõelusin alumisele selle kinnituse tagasi. Puhastasin poni ja läksime platsile. Joosta endiselt ei tahtnud. Tegime klikkertreeninut jälle. Seekord läks jälle paremini. Eks oma osa on ka sellel, et seekord jäi vaid 1 päev vahele. Kui iga päev teha saaks, oleks tulemused veel paremad. Igatahes tegin jälle neid lihtsaid asju: edasiliikumine, peatumine, taandamine, esi- ja tagaotsapöörded. Natuke proovisin ka pea madalamale viimist. Paistab, et klikist saab ta aru küll. Aga püüan endiselt seda veel kinnistada. Oli aktiivne, õnneks mitte nii ärevil kui eelmine kord.
Trummil on karv ka tunduvalt õhemaks läinud selle suure karvaajamisega. Oli ka aeg :) Meenutab juba õhemat suvekarva, nii nunnu!
Lisaks avastasin, et uus traavel oli Socker Bitten/Sockerbitten ehk Suhkur. Nii sai teda vähemalt vanasti Saue mõisatallis kutsutud. Kunagi 2004a esimesel poolel oli ta seal, alles hipust tulnud ja ei teadnud ratsahobuse elust suurt midagi. Nii tore oli tuttavat hobust kohata :)
Trummil on karv ka tunduvalt õhemaks läinud selle suure karvaajamisega. Oli ka aeg :) Meenutab juba õhemat suvekarva, nii nunnu!
Lisaks avastasin, et uus traavel oli Socker Bitten/Sockerbitten ehk Suhkur. Nii sai teda vähemalt vanasti Saue mõisatallis kutsutud. Kunagi 2004a esimesel poolel oli ta seal, alles hipust tulnud ja ei teadnud ratsahobuse elust suurt midagi. Nii tore oli tuttavat hobust kohata :)
Selline oli ta Sauel 2004a juunis.
Õhtul passisin youtube'ist klikkertreeningu videoid ja sain palju uusi mõtteid. Ei suuda järgmist nädalavahetust ära oodata, et proovida saaks ;)
Niisama
Eile, 6.märtsil, käisime emaga jälle poni vaatamas. Alumine tekk oli päris hullusti ära vajunud, üks kinnitus on katki. Lisaks on see nii pagana karvane, et mul on vist lihtsam see üldse minema visata kui soojaks läheb, kui et seda järgmiseks talveks karvadest puhtaks kraapima hakata :D Eks vaatab. Kuna hämaraks hakkas minema, läksin kohe platsile. Ka seekord lasin lahti, kuid ei jooksnud. Arvatavasti sellep, et teisi polnud õues. Paar hädist kiiremat sammu tegi ainult :D Käekõrval töö siiski nii hästi ei läinud, kui olin oodanud. Ta oli millegipärast nii pinges ja ärevil. Oma pea olematu kaerakoguse ja igapäevase õueskäimise kõrval võiks ta eestlaslikult uimarotilikum olla, nagu vanasti. Lõpupoole saime siiski ka esi- ja tagaotsapöördeid proovida lisaks tavalistele hajutustele. Tegin jälle kõike klikkeriga, aga kas ta klikist niimoodi aru ka saab, nagu oleks vaja, selles pole ma veel kindel. Mulle tundub nagu kliki kinnitamiseks mõeldud maiustused segaksid. Nagu ta kipuks norima ja kogu aktiivsus olekski tingitud söögist. (noh, õige eestlane ainult söögi pärast liigutabki end, aga.. :D) Igatahes seda tuleb veel katsetada, et selgusele jõuda. Siis tagasi talli ja puhastama. Üle pika aja proovisin ka kapju teha aga valus oli, Anni tegi ära. Siis boksi, tekid selga ja koju.
Lisaks veel seda, et Trummil on väike kõht alla tulnud :D Eks pealtpoolt ole lihaseid ka kadunud ja siis jätab sellise nats äravajunud mulje :D Nagu treenimata hobustel ikka. Eriti võrreldes sellega, missugune atleet ta vahepeal oli.
Lisaks veel seda, et Trummil on väike kõht alla tulnud :D Eks pealtpoolt ole lihaseid ka kadunud ja siis jätab sellise nats äravajunud mulje :D Nagu treenimata hobustel ikka. Eriti võrreldes sellega, missugune atleet ta vahepeal oli.
Energiaülejäägid
Täna käisime emaga jälle poni vaatamas. Avastasin, et nad nüüd teises koplis(juttude järgi vist juba mitu nädalat aga mina ei teadnudki..). Igatahes tõin ta siis talli(saime särtsu ka :D) ja lasin boksi heina sööma. Siis võtsin tekid ära (ma polnud kuu aega sinna alla näinud) ja nentisin, et karvaajamine on täies hoos! Alumine tekk oli suht mõlemalt poolt karvakihi all :P Puhastasin teda nii palju kui sain, päris palju karvu tuli ära(oleks tulnud rohkemgi). Siis jätsime ta sööma ja käisime tiiru teises tallis. Vaatasime palju ehitatud oli ja siis rääkisin Saalega juttu. Ta parasjagu kordetas Canariat. Lobisesime päris tükk aega, siis jälle Trummi juurde. Läksin temaga käe kõrval õue platsile. Seal lasin ta lahti. Alguses oli uimane nagu eelmine kord aga siis tuli elu sisse. Passis teisi teistes koplites ja hakkas täiega ringi jooksma. Tegi igasuguseid õhkuhüppeid ja lõi tagant ülesse. Jooksis nii nunnult, täpselt nagu väike arab. Pea püsti, saba nagu lipuvarras üleval ja lendas mööda platsi. Lahe oli vaadata :) Kahjuks sai just siis aku tühjaks... Nii ilusaid pilte oleks saanud. Kui ta oma jooksmised ära jooksnud oli, tegin natuke käekõrval tööd. Tutvustasin talle klikkertreeningut, püüdsin klikki kinnistada. Läbi lihtsate asjade nagu edasiliikumine, peatused, taandamine. Lõpuks talli, korra veel harjaga üle, tekid selga ja koju. 
Tervise kohta nii palju, et trükin endiselt ühe käega, kuid asi edeneb. Kätt saab iga päevaga natuke rohkem liigutada. Loodan kevadvaheajal juba autorooli jõuda, siis saaks rohkem tallis käia. Võistlemisest nii palju, et Kiviloo Kevadele ei riski vast minna, kuid äkki siis mai alguses Perilasse hoopis. Hobuse arvamust ma pole veel kuulnud, kuid loodan aprillis sadulasse jõuda.3 nädalat
3 nädalat on möödunud õnnetusest. Ma olen endiselt vigane ja poni endiselt puhkab. See luumurd paraneb kõvasti aeglasemini kui ma arvasin... Trükin endiselt ühe käega :D Haiget kätt saan natukene liigutada juba, kuigi sellest palju abi ei ole. Fikseeritud see täielikult pole(kipsi ei saa ju panna) ja seega on põrguvalu, kui keha, veel enam kätt, valesti liigutada :D Suht julm. Õnneks luu asend on paranenud, kuigi muhu järgi nii ei oskaks arvata. Murd on iseenesest halb, risti pooleks, sellep ka nii pikalt paraneb. Aru ma ei saa, kuidas nii õnnetult kukkuda õnnestus.
Koolisõiduvõistlused jäävad tõenäoliselt siiski ära :( Ise ma sõita siis veel ei saa, ma arvan, ja kedagi teist sinna selga panna ka ei taha. Las siis ponu naudib oma puhkust :) Kui jälle tallis käima saan hakata(ehk kui käsi kannatab autojuhtimist), siis plaan poniga otsast alustada. Mul mõned uued ideed ;) Kiviloo Kevadel rännaku sõitmine ähvardab ka ära jääda. Nii palju siis võistlemisest :D Aga see ei olegi peamine :)
Igatsen poniga tegelemist :( Loodan, et ta tunneb ennast hästi..
Koolisõiduvõistlused jäävad tõenäoliselt siiski ära :( Ise ma sõita siis veel ei saa, ma arvan, ja kedagi teist sinna selga panna ka ei taha. Las siis ponu naudib oma puhkust :) Kui jälle tallis käima saan hakata(ehk kui käsi kannatab autojuhtimist), siis plaan poniga otsast alustada. Mul mõned uued ideed ;) Kiviloo Kevadel rännaku sõitmine ähvardab ka ära jääda. Nii palju siis võistlemisest :D Aga see ei olegi peamine :)
Igatsen poniga tegelemist :( Loodan, et ta tunneb ennast hästi..
Tähtsamad hobused
Kuna ma nüüd istun kodus, siis mul on aega mõelda ja kirjutada.. :D
Nüüd meenutaks tähtsamaid hobuseid oma elus, kellega olen pikemalt tegelenud-sõitnud.
Traxik+018.jpg)
Kindlasti nii mõnelegi tuttav väike laiguline Trix-Trax. Temaga hakkasin sõitma 2003a augustis. Olin siis Saue mõisa tallis kuskil pool kuud trennis käinud. Traxikuga oli see hea, et ta tavaliselt sõidus ei käinud eriti, seega sain alati sõitma minna kui tahtsin. Lisaks oli ta väikse talli taga koplis(kahjuks küll üksi), ei pidanud kaugelt tooma. Suus olid tal alati kangid(ainult kangid) ja kahjuks pidin algajana nende otsas rippuma. Alguses ei saanud temaga paremat pidi galoppi teha(ta oli juba ruun kuid ikkagi metsik veidi), kuna ta tõmbas siis alati minema(kangidega!). Kui treener selga läks(kes oli talle suur), siis tõmbas ikka, oli juba selline komme.
Vaikselt õppisin temaga ka hüppama jne. Mingist ajast saime juba paremale galopeerida ja siis isegi hüpata. Tegelikult oli ta veits tuim ka, st et ei liikunud hästi. Siis mul oli konstrueeritud mingi huge stekk valusa kummiotsaga. Kahjuks ei õpetanud keegi, et mida rohkem virutada, seda tuimemaks jääb, väga ebaprofessionaalne suhtumine oli. Kuskil 2004 maikuus hakkasin temaga kohati suulistega sõitma. Vahepeal tahtis veidi valesti joosta kuid oli minusuguse algaja jaoks sõidetav küll. Siis ma ostsin talle ise valjad(mis on praegu muide Trummil) ja suulised. Siis ma sõitsin isegi päitsetega pulli pärast. Lõpuks käisin suulistega ja sadulata maastikul ilma probleemideta. Traxul oli see jama, et sadulavöö oli ära hõõrunud katki. Siis sai pehmendusi õmmeldud ja pestud. Aga kuna me mülkaplatsil sõitsime, siis oli kõik sopakihi all tihtipeale. Vb sellep sai sadulata sõidetud aeg-ajalt, ei mäleta. Muide, 2.mai 2004 lasime Traxiku esimest korda suurele karjamaale teistega kokku. See oli kindlasti väga positiivne muutus tema elus :) 
Jõudsin Traxuga ka natuke võistlemist proovida. 2004 august toimusid Sauel võistlused, kus võistlejaid oli ka Kasemäelt, Dünamost ja Rahulast. Sõitsime 60cm puhtalt. Ennem oli suht sitasti läinud, ma ei käinud eriti trennideski, hüppetrennid halvasti, soojendushüpe ka tõrkusime :D Enamus parkuurist oli jalusteta, sest need lihtsalt kadusid ära :P 
Siis oktoobris olid meil ka mingid omavahelised treeningvõistlused. See jäigi meie viimaseks ühiseks sõiduks. Tegelikult olin ma juba tõesti välja kasvanud temast! Ta oli ju nii pisike :) Trax oli siis minu esimene hobuarmastus. Esimesest on kõige raskem loobuda teadupärast. Õppisin temalt palju, igatsesin kaua.
Kindlasti nii mõnelegi tuttav väike laiguline Trix-Trax. Temaga hakkasin sõitma 2003a augustis. Olin siis Saue mõisa tallis kuskil pool kuud trennis käinud. Traxikuga oli see hea, et ta tavaliselt sõidus ei käinud eriti, seega sain alati sõitma minna kui tahtsin. Lisaks oli ta väikse talli taga koplis(kahjuks küll üksi), ei pidanud kaugelt tooma. Suus olid tal alati kangid(ainult kangid) ja kahjuks pidin algajana nende otsas rippuma. Alguses ei saanud temaga paremat pidi galoppi teha(ta oli juba ruun kuid ikkagi metsik veidi), kuna ta tõmbas siis alati minema(kangidega!). Kui treener selga läks(kes oli talle suur), siis tõmbas ikka, oli juba selline komme. Vaikselt õppisin temaga ka hüppama jne. Mingist ajast saime juba paremale galopeerida ja siis isegi hüpata. Tegelikult oli ta veits tuim ka, st et ei liikunud hästi. Siis mul oli konstrueeritud mingi huge stekk valusa kummiotsaga. Kahjuks ei õpetanud keegi, et mida rohkem virutada, seda tuimemaks jääb, väga ebaprofessionaalne suhtumine oli. Kuskil 2004 maikuus hakkasin temaga kohati suulistega sõitma. Vahepeal tahtis veidi valesti joosta kuid oli minusuguse algaja jaoks sõidetav küll. Siis ma ostsin talle ise valjad(mis on praegu muide Trummil) ja suulised. Siis ma sõitsin isegi päitsetega pulli pärast. Lõpuks käisin suulistega ja sadulata maastikul ilma probleemideta. Traxul oli see jama, et sadulavöö oli ära hõõrunud katki. Siis sai pehmendusi õmmeldud ja pestud. Aga kuna me mülkaplatsil sõitsime, siis oli kõik sopakihi all tihtipeale. Vb sellep sai sadulata sõidetud aeg-ajalt, ei mäleta. Muide, 2.mai 2004 lasime Traxiku esimest korda suurele karjamaale teistega kokku. See oli kindlasti väga positiivne muutus tema elus :) Jõudsin Traxuga ka natuke võistlemist proovida. 2004 august toimusid Sauel võistlused, kus võistlejaid oli ka Kasemäelt, Dünamost ja Rahulast. Sõitsime 60cm puhtalt. Ennem oli suht sitasti läinud, ma ei käinud eriti trennideski, hüppetrennid halvasti, soojendushüpe ka tõrkusime :D Enamus parkuurist oli jalusteta, sest need lihtsalt kadusid ära :P Siis oktoobris olid meil ka mingid omavahelised treeningvõistlused. See jäigi meie viimaseks ühiseks sõiduks. Tegelikult olin ma juba tõesti välja kasvanud temast! Ta oli ju nii pisike :) Trax oli siis minu esimene hobuarmastus. Esimesest on kõige raskem loobuda teadupärast. Õppisin temalt palju, igatsesin kaua.Traxiku põlvnemisest ei tea midagi kindlat, tõenäoliselt shetlandi-eestivereline poniristand. Sünniaastat ei tea, tõenäoliselt oli ta siis kuskil 10 kanti.
Mahal Zadida 
Hall araabia mära, kellega kohtusin esimest korda 2004a novembri lõpus. Siis oli ta veel 3a, kui ma temaga esimesed sõidud tegin. 
Õnneks kandis mind vapralt, kaks kollanokka nagu me olime :D Terve 2005a käisin vahelduva eduga temaga kappamas(teiste trennikohtade kõrvalt), kuus keskmiselt 2-3 korda. 
Sellegipoolest õppisin temaga sõites palju. Eriti kuna ta oli veel ise niivõrd toores, sain teadmisi noore hobuse sõitmisest jne. Vaikselt püüdsime õpetada üksteist. Need olid kindlasti mu tolle aja ühed eredamad sõidud nende tuimade tunnikate kõrval. Heas mõttes loomulikult :) Mul on väga hea meel, et mul selline võimalus üldse tekkis!
Ainuke täisaraablane, kellega üldse sõitnud olen :) Isa Mobil, ema Musu, s.2001.
Hall araabia mära, kellega kohtusin esimest korda 2004a novembri lõpus. Siis oli ta veel 3a, kui ma temaga esimesed sõidud tegin. Õnneks kandis mind vapralt, kaks kollanokka nagu me olime :D Terve 2005a käisin vahelduva eduga temaga kappamas(teiste trennikohtade kõrvalt), kuus keskmiselt 2-3 korda. Sellegipoolest õppisin temaga sõites palju. Eriti kuna ta oli veel ise niivõrd toores, sain teadmisi noore hobuse sõitmisest jne. Vaikselt püüdsime õpetada üksteist. Need olid kindlasti mu tolle aja ühed eredamad sõidud nende tuimade tunnikate kõrval. Heas mõttes loomulikult :) Mul on väga hea meel, et mul selline võimalus üldse tekkis!Ainuke täisaraablane, kellega üldse sõitnud olen :) Isa Mobil, ema Musu, s.2001.Eiffel
Eesti tõugu võik ruun, kellega tutvusin 2004a suvel Nõva kandis. Temaga pole ma küll teab mis tihedat treeningut teinud, kuid 2005a püüdsin ma temaga ikka nii palju sõita kui võimalik. Ehk kui maal käisin, siis ikka ratsutasin ka. 2005a kevadvaheaja veetsime sõbrannaga kahekesi seal, käisime kilomeetrite kaugusel hobuste juures iga päev. Palju nalja sai ka, kuna hobused olid sees kinni ja üsnagi energilised. 
Juuni alguses toodi Eiffel linna Tondile. Osales Vanalinna Päevadel. Olin nii endast väljas, et ta grupis käima peab ja seega üürisin teda. Kuskil kümme päeva oligi ta minu käsutuses kuni uuesti maale viidi. Käisin teda Tondil iga päev vaatamas jne. 
Suvel käisime maal hästi palju maastikul, seal on imelised rajad! Meri seal samas ja käisime ka rannas :) 
Septembrikuusse jäid meie viimased sõidud. Ta oli üsna omapärane ja veidi rikutud. Kippus naksama, näitas vahel mis ta arvab jne. Samas oli ta äärmiselt maastikukindel. Ei kartnud mitte kui midagi. Temaga oli vahva sõita, liikumine oli tal nii pehme ja mugav, et ei tundnudki. Hüppamisel oli ta küll veidi saamatu, kuid see ei teinud asja halvemaks. Temast hakkasid mulle meeldima võigud eestlased. Küsisime ka teda rentida, et tuua Tallinna lähedale ja treenida, kuid omanik otsustas mitte anda.
Juuni alguses toodi Eiffel linna Tondile. Osales Vanalinna Päevadel. Olin nii endast väljas, et ta grupis käima peab ja seega üürisin teda. Kuskil kümme päeva oligi ta minu käsutuses kuni uuesti maale viidi. Käisin teda Tondil iga päev vaatamas jne. Suvel käisime maal hästi palju maastikul, seal on imelised rajad! Meri seal samas ja käisime ka rannas :) Septembrikuusse jäid meie viimased sõidud. Ta oli üsna omapärane ja veidi rikutud. Kippus naksama, näitas vahel mis ta arvab jne. Samas oli ta äärmiselt maastikukindel. Ei kartnud mitte kui midagi. Temaga oli vahva sõita, liikumine oli tal nii pehme ja mugav, et ei tundnudki. Hüppamisel oli ta küll veidi saamatu, kuid see ei teinud asja halvemaks. Temast hakkasid mulle meeldima võigud eestlased. Küsisime ka teda rentida, et tuua Tallinna lähedale ja treenida, kuid omanik otsustas mitte anda.Ema Valli(kes palju Tondil olnud), isa Eskort, s.2000.
Grandi
Teda teadsin ma juba varasemast Saue ajast, kuid alates 2005a oktoober rentisin. Oli ainult minu sõita seega. Õpetasime palju üksteist.
Ta oli tegelikult suht rikutud, libisevaga eest tuimaks sõidetud. Selle võrra suutsin asja parandada, et taandamise asemel ei teinud ta enam küünalt ja tagasivõtmine muutus ka paremaks. Ostsin talle ka oliivsuulised, et tal parem oleks. 
Vaikselt kappasime ja midagi erilist ei saavutanud, kuid leidis oma koha südames. Tegelesin ka tema varsaga. Meil juhtus tegelt ka õnnetusi, näiteks suurde okserisse sisselendamine ja metsas peaga piki palki sõitmine :P 
Kuna tegelesin ka veidi talli majandamisega, sain palju kogemusi. Paraku olid asjad seal ikkagi niivõrd valesti, mõni inimene väljakannatamatu tegevusega, seetõttu lahkusin märtsikuu lõpus.
Ta oli tegelikult suht rikutud, libisevaga eest tuimaks sõidetud. Selle võrra suutsin asja parandada, et taandamise asemel ei teinud ta enam küünalt ja tagasivõtmine muutus ka paremaks. Ostsin talle ka oliivsuulised, et tal parem oleks. Vaikselt kappasime ja midagi erilist ei saavutanud, kuid leidis oma koha südames. Tegelesin ka tema varsaga. Meil juhtus tegelt ka õnnetusi, näiteks suurde okserisse sisselendamine ja metsas peaga piki palki sõitmine :P Kuna tegelesin ka veidi talli majandamisega, sain palju kogemusi. Paraku olid asjad seal ikkagi niivõrd valesti, mõni inimene väljakannatamatu tegevusega, seetõttu lahkusin märtsikuu lõpus.Grandi on suur hannoverivereline mära, ema Daiga, isa Grandeur Junior, s.1999.
Ja sellega nimekiri lõpebki. Peale neid tuleb juba Trumm :) Kui nimetada mõndasi vähemtähtsaid kuid meeldejäävaid, siis olid need Ranger e Robi(tollal Sauel), Aime(Ailas), Stone Capes Bark(Ohtus), Ahens(Laitses). Tegelikult on kõik hobused omamoodi tähtsad, ära peaks mainima ka Saue tunnikad ja Kuusekännu hobused.
Subscribe to:
Posts (Atom)