Riks on Harjumaal

Pühapäeva hommikul puhkas Riks niisama koplis päikese käes ja vaatas, et küll ma olen varajane. Tuli minuga hea meelega kaasa, aimamata mis sündima hakkab. Egas midagi, fliistekk selga ja auto peale! Ära ehmatas, leiba ei julgend ka võtta. Tuli vapralt siis peale ja sellesse asendisse ta jäigi. Sõidu ajal ei julgend süüa ka. Nii kartis väike Riksike, et mis nüüd siis küll toimub. Siis jõudsime tema uude koju - Järve talli. Ta sai endale kena väliboksi, kus silo juba ootas. Hakkas rõõmsalt sööma. Ja nüüd nii ongi, et Riks elab seal. Hakkab lastega koos treenima ja eks näis mis edasi saab. Minul on igatahes väga põnev, sest ei tea ju ette, kuidas asjad paika loksuvad. Loodame, et hästi :)

Täna käisin teda ka vaatamas, aga ega ta vist väga ei hoolinudki sellest. Oli viidud üksinda koplisse teiste hobuste kõrvale ja ta oli väga ametis teiste hobuste vaatamisega. Nii uus ja nii põnev ju! Jooksis ka aia ääres ja passis niisama ringi. Meie põgusal kohtumisel jooksis mulle vastu ja tegi nunnut nägu. Aga selline ta ju ongi. Homme proovivad temaga sõitu teha ja eks siis saab kuulda, kuidas ta end üleval pidas. Sadulas on ta viimase kolme nädala jooksul igatahes ainult korra käinud :D Aga lisaks kordel ja lahtiselt ja see üks kord oli väga hea. Niiet ei tohiks probleeme olla :)

teised ponid on ka tublid

Täna siis läksin ahvidega ratsutama. Mõlemad olid kusjuures üllatavalt tublid, arvestades veel seda, et nad käisid viimati sadulas peaaegu 2 nädalat tagasi :) Kõigepealt sõitsin Vigriga. Tegime vaid sammu ja traavi. Hoidsin teda allpool erutuvuse piiri ja läks päris hästi. Vahepeal tahtis veidi ratsmest loobuda kuid suutis siiski rahulikuks jääda. Riks oli üllataja, positiivses mõttes. Seljas oli täiega teistmoodi tunne, jooksis kuidagi nii jõuliselt ja hästi, paremini kui varem. Püsis kenasti aitamisvõtetes kõigis allüürides ja jättis endast väga hea mulje. Esimesel galopitõstel pani korra tagant ülesse ka :D Eks sellest puhkamisest ja rohkemast sees passimisest on energiat ka kogunenud. Ühesõnaga jäin väga rahule talliskäiguga :)

ponilised eesotsas kapten Trummiga

Heietan siis natuke oma superponist... Igatahes täna lasime ponid niisama kolmekesi vabalt maneeži. Alguses mõtlesin, et lähen ahvidega sõitma aga jube külm oli ja teistel oli veel trenn ka ees. Niisiis puhastasime neid niisama ja jooksutasime. Energiat neil oli ja kift oli vaadata kuidas rallisid. Etteaste tegi muidu uimasuses süüdistatav Trumm, kes paistis silma oma tagant üles viskamiste ja muude trikkidega. Päris ootamatult see mulle siiski ei tulnud, kuna tallis oli näha, et ta silmavaade oli pisut ergas. Talli vahel vehkis peaga ka natuke ja oli üldse pisut teistmoodi. Teised ei pruugigi seda tähele panna. Näiteks meenub mulle üks paari aasta tagune (isegi veel varem veidi) päev, kus ma tõin Trumm sisse ja vaatasin, et tal silm läigib kuidagi teistmoodi. Puhastasin nagu ikka talli vahel lahtiselt, ponil vajus silm ka pooleldi kinni suurest sügamisest ja üldse jättis sellise lasteponi mulje. Mina siiski otsustasin ta kõigepealt kordele panna ja õnn oli, sest ta tegi sellise ralli ja oli nii ettearvamatu, et ma arvan, et keegi poleks vabatahtlikult sinna selga olnud nõus minema. Mina too päev eelistasingi mitte minna. Selline juhtum oli ka kunagi, kus alguses samamoodi õuest sisse tuues oli pilk vähe teine aga poni ise muidu rahulik. Panen mina siis valmis ja ise seletan teistele et näe ei tea mis pulli täna saama hakkab et poni vähe kahtlane. Teised vaatasid poni ja küsisid et kas ma teen nalja ja ei taht nigu uskuda. Kordet ma tol korral vist ei viitsind millegipärast teha ja otsustasin riskida. Nu 20 min pärast peale seda, kui mu poni talli vahekäigus lahtiselt tudus, lennutas ta mu alla nagu küpse õuna. Ja seda oli ette näha. Peale seda hakati rohkem uskuma mu tähelepanekuid.
Nüüd rääkisime Triinuga msnis veel Trummist ja tema algusaegadest ja vormist ja no ta on ikka meeletult muutunud. Alguses oli viimane nässakas, uimarott pealekauba. Ei osanud istuda ega astuda, oli nii hädas, väike vaene loll Trumm. Aga aastatega on õppinud vääääga palju. Siiski on jäänud omamoodi poniks, kes elab vaikselt oma pohhuisti elu omas mullis aga kui on vaja kadjama panna, siis teeb seda järsku ja ette hoiatamata. That's my boy (H)

Suvine vormis Trumm :)

külmapühad

Minu auto aku otsustas, et on liiga külm ja soovitab ka minul kodus püsida :) Tema püüdluste kiuste olen ennast ikka bussiga kooli vedanud ja tallis ka teistega käinud. Korra püüdsin gorillaga kokkulepet saavutada, peale visa krokode ignoreerimist ta ei suutnud enam tõmbamisele vastu panna ja siiski käivitus ja karistuseks pidi tallis käima. Külma tõttu on hobused suht palju sees, sest jootjate jäätumisega juba oli probleeme. Igatahes vesi on tähtsam kui jalutamine. Viimase kompenseerime siis sunniviisilise liigutamisega. Ratsutamiseks on veidi jahedavõitu olnud mistõttu korde on teemas.

Suure puhkamisega ei viitsi ise ka enam suurt miskit teha ega ratsutama minna. Trummiga korra siiski sõitsin, sest isu tuli parima poni järele. Tollest trennist väga midagi ei mäletagi. Küll aga mäletan ühte varasemat trenni, kus ma hüppasin ka väheke ja kus Trumm oli lõpuks hämmastav. Alguses ei viitsinud ta väga punnida aga utsitamine oli asja ette. Kõige imelisem tunne oli siis, kui ma sain öelda: "Triin, vaata, ma tulen seda okserit ja samm klapib!" ja samm klappiski :) Ma suutsin poni niivõrd aktiivseks sõita all, et ta galopp oli spordiloomale kohane ning väga lihtne oli ise tema sammu pikkust korrigeerida. Niimoodi oli jumala lihtne hüpata :P

Raske on... ostke poni ära

Asjad on praegu sellised, et tahaks Riksi maha müüa. Ta on kõvasti arenenud ja toredaks poniks muutunud, hüppab parkuuri ja on muidu mugav sõita. Tore on muidugi, kui Triinusid ootavad tallis kolm kifti poni, kuid see on meile liig... Kui vähegi tahta muud elu ka elada, siis 2 poni oleks meile veel paras aga kolm on liiast. Lisaks veel fakt, et enamus nädalavahetusi oleme me Tartust ära, mistõttu ponidel on niigi väike koormus. Ja kui me siis 3-4x nädalas talli jõuame, läheb seal kohe tundide kaupa sest kõik kolm on vaja ära sõita ja kasida ja tegeleda. Oleks mõistlik piirduda kahega. Seda enam, et kui üks meist käia ei saa, siis on kolm poni teisel teha veel suurem koormus ja kedagi ju tegemata jätta ka ei taha... Nii siis rabeled ja paned kogu oma tähelepanu hobustesse. Muidugi on veel rahaline pool ka ja seda teavad kõik, et raha pole kunagi küllalt... Ahjaa, ma ennem ei selgitanudki, et meil on ühised ponid. Triin on Triin, mis seal ikka vahet on, mõlemad veel väiksed blondiinid kah :P Teise Triinu oma on siis Vigri, minul on Riks ja Trumm on tegelikult Aneti poni aga kuna Anetti pole siis on ta minu poni :P Ei ole ju segane :)

Täna talli ei lähe, kuna kooli palju ja haigust veidike kallal jne. Eile oli päris normaalne päev. Triin sõitis Trummiga, mina Riksi ja Vigriga. Trumm vist oli tore nagu ikka ja kõrvalt vaadates oli ka päris kobe, nu nagu koolisõiduvõistlusel võiks juba sõita :) Riks oli alguses väheke pea laiali otsas aga lõpus pühendusid tema rakukesed töö tegemisele ning jäin rahule. Täpsemalt rääkides siis alguses ei vastanud korrektselt ratsmele ja oli natuke rabe. Lõpus tulime galopis latte, st 20m voldile oli iga veerandi peale üks latt pandud ning tema hea galopiga oli võimalik tal samm kõikide lattide ette täpselt sõita, ilma et oleks kaugelt tõuganud või traavile jäänud. Vigri oli ka kenake, eriti võrreldes eelneva korraga. Tegime rahustavat tööd, et mitte jõuda tema üleerutuse piirile. Galoppi tegime väikesel voldil ja see andis hea rahuliku tulemuse, nimelt meeldib talle kiire galopistart. Tõenäoliselt oli kõigis allüürides puudu liikumise puhtusest ja just avarusest, kuid hetkel on tähtsam vaimne pool ja rahulikkus. Kui selles stabiilsuse saavutab, siis on, mida edasi sõita. Ta lihtsalt ei ole päris klassikaline poni vaid natuke keerulisem. Äkki siis jõuab kaugele ka :)

Eesti tõugu sugutäkkude statistikat

Uurisin siis natukene eesti tõugu sugutäkke ja tegin veidi statistikat. Andmed on vist küll 2010 seisuga, kuid panen siiski ka teistele tutvumiseks üles.

Kokku sain 48 litsentseeritud ja elavate kirjas olevat sugutäkku. Uurisin nende suurust, värvi ja asukohta.

Maakondade järgi paikneb kõige rohkem täkke Saaremaal - 16 tk ja ainult üks täkk on Ida- ja Lääne-Virumaal ning Järvamaal.

Nagu näha siis Saaremaale järgneb Harjumaa 7 täkuga. Rapla-, Pärnu- ja Tartumaal on 4 täkku.

Värvuse järgi eristades olid tulemused järgmised:

Kõige rohkem on täkkude hulgas võrdselt kõrbe ja kollaseid - mõlemaid 12 täkku. Kõrbide hulka arvestasin ka ühe hõbekõrvi. Järgnevad hallid 7 täkuga ja võigud 6 täkuga, kelle sisse on arvestatud ka üks hõbevõik. Edasi tulevad 5 musta, kellest üks on ahkmust ja kaks hõbemusta. Raudjaid täkke on 4 ja hiirjaid 2.

Turjakõrguse järgi varieeruvad täkud 137 kuni 152 cm. Keskmine turjakõrgus on 144,2 cm. Jagunemist illustreerib järgmine tabel:

Vigruška