Võistlused ja B kiitmine

Nonii, aeg lendab ja Brukist kirjutasin viimati augustis. Vahepeal on juhtunud nii mõndagi. Brokiga tegin aktiivselt metsatrenne terve septembri. Valmistusime võistlusteks. Sekka ka paar platsitrenni.

Platsitrennides on B käitunud kenasti kuid minul kaob peale poolt tundi huvi ära. Proovin kõik lihtsamad asjad kohe ära ja kui hobune toimib, siis ei oskagi midagi edasi teha. Pole enam platsisõidu harjumust ja treenerit tahaks ka kõrvale. Ühele poole on ta siiski veidi kehvem ja ma ei tea miks. Vahepeal oli mõte ka koolisõiduvõistlustele minna aga ei hakanud üksi minema. Kuigi palju on metsas rallitud, siis platsiharjutusteks annab B ilusti kokku võtta. Ja tundub, et tema füüsis on ka tänu metsamägedele valmis selleks.

Uue sadula ostsin ka vahepeal, Jorge Canaves Celebration Dressur. Selle seeria sadulad paistavad sobivat Brokile. Raam oli kitsas ja lasin laiemaks painutada. Aga mul endal oli väga hea tunne sadulas. Üldse ei kaotanud tasakaalu. See oli selline eksprompt ost, sest tundus hea sadul hea hinnaga. Eks siis tuleb vanemad kõik maha müüa. Üleüldse tuleb üks suur puhastus oma varustusekogus teha.

Metsas oleme enamasti üksi käinud ja no endiselt on tegu suurepärase metsahobusega. Anna suund kätte ja läheb. Ja väga õige oli alguses sammutrennidest alustada - isegi kui ta on ähmi või energiat täis, siis ta jalutab perfektselt pika ratsmega maadhaaravat sammu ja mitte kunagi ei paku ise traavi. Tema jaoks lihtsalt ei ole olemas metsas traavi- või galopikohti, sest algselt olid need kõik sammukohad. Aga kui ma siis küsin traavi, kui ta energiast pulbitseb, oi siis ta lippab nagu traavel :D See on muljetavaldav kui pikka traavi ta on võimeline tegema. Ja talle väga meeldib joosta! Aga kui katkestan ja sammule võtan, siis jalutab nagu polekski muud varianti olemas. Ma olen ikka megarahul tema suhtumisega töö tegemisse!

Loomulikult oleme trennides ikka traavi ja galoppi ka teinud ja punnis silmadega kaitseväelasi vaadanud. Mingi periood oli mets seenelisi täis, igas teeotsas mõni auto. Juhtus isegi nii, et metsas ilmus kurvi tagant nii ootamatult seenekorviga tädike, et Brok jäi seisma ja ma pudenesin alla :D Kuna see juhtus mäe peal, siis oli maandumisteekond väga lühike. Kohe olin hopsti seljas tagasi ja läksime edasi aga see seeneline... No see oli selline tädi, et ta tegi näo, et ei näinud, ja vudis ruttu mööda teerada minema. Sai vist aru, et tema "süü" oli :D Muidu avastasin uusi radu ja ligunesin vihmas ja noh selline tavaline metsahulkumine. Ja kui me üksi metsas oleme ja hobuseid vastu tuleb, siis Broki jaoks on täiesti ineenesestmõistetav, et igaüks läheb oma teed.

Oktoobri keskel olid meil tallis kestvusratsutamise võistlused (Kurista Karikas). Kuna ma oma kabjasusside saagat ei saanud lahendatud selleks ajaks (sellest tuleb eraldi postitus), siis ei hakanud esmast kvalifikatsiooni (30 km) minema. Selle asemel sõitsin tutvumisklassi (22 km) koos ponidega :) Sain oma hobuse pulsivöö ka ära katsetatud (ostsin Polari M400 kella ja see on päris lahe asi). Võistlustel oli siis kaks metsaringi ja kolm vetkontrolli ja kõik sai kenasti läbitud. Kõige mõnusam oli, et polnud mingit vara ärkamist ega transastressi ja peale võistlust sai hobuse lihtsalt otse koplisse visata - milline luksus!

Bruki käitumist võistluse ajal saan ka ainult kiita. Hooldusplatsil oli ainult veidi rahutu ja noh ringid olid nii lühikesed, et ta ei väsinud ära ka. Aga metsas oli täiesti omas elemendis. Ponid panid alguses kohe hooga minema aga ma läksin tasa ja targu vastavalt pinnasele. Siis tõstsin tempot, jõudsin oma pikakoivalisega ponidele järele, vahepeal läksin neist ette, siis jäin jälle maha, siis jõudsin jälle järele jne. Ja Broki jaoks ei olnud mitte mingi probleem jääda üksi keset metsa grupist maha!!! Või mööduda grupist ja sõita kõige ees. Või sõita teiste sabas. Või lasta mööda tagant galopis tulija, ise rahulikult sammudes. Ja ma polnud seda maha jäämist ega möödumist vms varem proovinud ega harjutanud, see tuli tal iseenesest. Täiesti uskumatu mu jaoks, sest mu senised kogemused on ponidega, kes lähevad täiesti põlema stardis ja ei ole nõus enne maha jääma, kui nad on end hingetuks kihutanud. Lihtsalt väga väga lahe! See ainult kinnitab tema sobivust sellele alale.

Lisan taas palju pilte.

















overfed but undernourished

Septembris õnnestus osaleda söötmiskoolitusel. Muutis mu arvamust jälle mõndadest asjadest. (Peaks vist varsti tagantjärgi lugema/muutma/kustutama hakkama vanu poste, kuna pidevalt saan midagi uut teada, mitte ainult söötmisest :D) Don't be afraid to change your point of view. It's what we know already that often prevents us from learning!

Ma tegelikult alustasin seda postitust kohe peale koolitust aga enam ei mäleta, mis täpselt mu arvamusi muutis. Põhitõed olid kõik samad nagu ikka ja nende kordamine kuidagi liiga ei tee. Õnneks mul on olemas märkmed. Ma ei hakka kena artikliteksti tegema aga panen punktidena kirja asjad, mis mu tähelepanu köitsid või mis on lihtsalt hästi öeldud :)


  • Olenemata hobuse aktiivsusest või treeningu tasemest on söötmise põhiprintsiibid samad.
  • Paljud hobused on ilmselt ülesöödetud aga vaevlevad spetsiifiliste toitainete puuduses (overfed but undernourished) - seda ta toonitas korduvalt ja see on üks suurimaid põhjuseid, miks teha arvutuslik ratsioon.
  • Hobusel on suur risk muutuda paksuks, kui ta on tallis, kus on palju pakse hobuseid :D - inimesed harjuvad kõigega, ka ebanormaalse vaatepildiga. 
  • Paksud hobused ei vaja julma dieeti vaid toitainete tasakaalustamist.
  • Kehakonditsiooni hindamine on rasvavarude hindamine - mitte segi ajada sellega, kas hobusel on hästi arenenud või tagasihoidlik lihastik! (petab visuaalselt)
  • Kui hobusel on tuntav rasvakiht naha all, siis ilmselt on veel samapalju varjatult siseelundite vahel.
  • Sisemine rasv on metaboolselt aktiivne ja teeb palju kurja. Mõned märksõnad, milleni see viia võib: krooniline põletik, insuliiniresistentsus, probleemid verevarustusega, nahaprobleemid, märadel rasvuvad varsad, laminiit, allergiad, EMS, hingamisprobleemid, ebanormaalne rasvaladestus jne jne. 
  • See kõik kehtib ka sporthobustel mitte ainult ponidel. Mõlema puhul kehtib ka see, et treening ja palju liikumist ei lase tervisehädadel avalduda.
  • Kaalu alandamiseks tuleb vähendada kaloreid aga tagada piisavalt proteiini, mineraale ja vitamiine. See eeldab ka elustiili muutust.
  • Värskes rohus pole piisavalt mineraale, rääkimata heinast. 
  • Noor hobune peabki välja nägema nagu noor! Looduses pole ette nähtud, et nad oleksid ümarad ja täiskasvanulikud, paksuks söötmine on vaid karuteene. 
  • Kahjuks peetakse ilusamaks mõõdukalt rasvunud hobuseid, kuid meie saame seda muuta, muutes oma eelistusi. 
  • Dr Teresa Hollandsi kogemuse järgi on ülesöödetud koolisõiduhobustel krooniline laminiit. Nad ei lonka kuni selle hetkeni, kui nad puhkusele saadetakse, sest trenn vähendab insuliiniresistentsust. 

Metsa võlud

Ma olen metsas hulkumist jälle nautima hakanud! Ükspäev mõtlesin väikse tiiru jalutada, lõpuks sai sellest ikka üle kahe tunnine sammumatk. Maastik on lihtsalt nii vaheldusrikas, muudkui tõusud ja langused mööda ilusaid metsaradu. Ja no hobune on endiselt super, vahepeal enamus korrad üksi käinud ja probleeme pole olnud.

Grupisõidukogemuse sai ka, kui seitsmekesi metsa suundusime. Brok käitus väga eeskujulikult. Kuna ta ebaviisakaid lustimisi ei oska ja on muidu "roheline", siis ta lihtsalt vaatas teisi hobuseid ja oli niisama. Mulle lausa tundus, et mul on rahulik hobune. Ja just seda ma taga igatsenud olengi.









uued tuuled

Mitte, et ma sellest tuulest tahaks rääkida, mis õues ulub... Õnneks täna ilma vihmata :) Aga Brokil lihtsalt on kohe selline omanik, kes ei oota, et õnn õuele tuleks vaid viib hobuse ise kohale :D Ehk siis meil õnnestus jälle uude talli kolida. Niimoodi võib isegi juhtuda, et hobune varsti enam ei stressa uues kohas. Kuigi suur karjamaa oli kena, siis selle ümbrus ei soosinud kohe üldse trenni tegemist. See viga sai nüüd parandatud ja oleme pea terve kuu kenasti trennitanud! Mitte intensiivselt aga palju. Ka teised on seal tallis aktiivsed niiet hobune on harjunud, et koguaeg miskit toimub. Ja mis seal salata, teistega koos on ikka palju lihtsam ennast trennilainele saada.

Olulisim on see, et oleme teinud palju sammutrenne. Aktiivses tempos mägisel maastikul, vähemalt 2 tundi järjest. Parim treening hobuse uuesti vormi viimiseks! Kes rännakuhobuste treeningkavast aimu tahab saada, siis üks suurepärane näide on SIIN. See ei ole juhus, et me Brokiga nüüd rännakutallis oleme. Seda hobust olen ma alati soovinud kestvuses katsetada, sest tal on selleks eeldusi. Selle lühikese ajaga olen ma juba palju õppinud ja see on olnud parim võimalik algus sel rajal.

Broki käitumine on mind meeletult positiivselt üllatanud. Kuigi ta alguses ei julgenud üldse talli juurde tulla, siis väga ruttu sain ta rahulikult seisma, sadula selga ja ratsutama. Platsitrenni olen ainult korra teinud, kõik ülejäänud korrad oleme jalutanud teedel-metsas. Ja seejuures on B megarahulik metsahobune! Can you believe that! Noh ma olen tegelikult koguaeg püüdnud jätta muljet, et ta on normaalne hobune, aga ise olen salaja kahelnud. Aga metsas jalutamine talle sobib, ta ei karda suurt midagi, on julge mineja ja on üles näidanud eeskujulikku käitumist (erinevalt meie trennikaaslasest, kes on natuke krutskeid täis :)).  Korra käisime ka üksi metsas sammutraavimas ja see ei olnud mingi probleem. Eks ole näha, kuidas edaspidi läheb.

Üks väike muudatus ja asjad on jälle joone peal. Don't be afraid of making changes!


Karjamaa mõnud

Kui Brok karjamaale kolis, siis alguses ma ikka käisin trenni ka tegemas. Kordetasin ja ratsutasin ja käisin isegi maastikul mõned korrad. Eks ta erk oli ja üksi tallis olla talle ei meeldinud. Aga suhteliselt kenasti tuli kõik välja. Siis kasvas malts pikemaks ja mina jäin laisemaks, rekkadega maantee ka asja ei lihtsustanud ja andsingi lõpuks alla. Positiivne oli see, et sain uue sadula, mis üllatavalt hästi istub ja on endale ka mugav. Iste vb on mulle natuke suur aga hind oli hea ja sadul kvaliteetne. Nimetuse poolest siis Jorge Canaves Celebration Trekking ehk matkasadula moodi üldsadul (paneelid on laiemad, iste pehmem).

Trumm elab ka niisama karjamaa elu. Ühe korra käisin temaga metsas jalutamas, muidu olen niisama värkinud ja natuke käe kõrval jalutanud.

Karjamaapilte on paaaaalju, alates maikuu lumest kuni praeguse suveni.



















Brooklyn update

Jalg sai vist terveks :D Armitriip on veel järel, see vist jääbki, lisaks natuke paksem koht. Aga kõik läks algusest peale tegelikult väga hästi, sest ta ei longanud ju kordagi. Noh alguses, kui see jalg sodi oli, siis ikka hoidis korralikult aga käis nelja jala peal. Edasi oli valuvaigisti ja antibiootikumi mõju all. Jalutas mul käe kõrval sammus ilma käiguvaheta. Traavi tahtsin tasapisi küsima hakata aga kuna ta oli peast täiesti soe peale 2,5 nädalat puuris istumist (2x päevas käe kõrval jalutamine doesn't help much), siis ei tulnud kordetamisest suurt midagi välja. Ühel õhtul siis andsin alla ja lasin ta maneeži lahti. Võite ette kujutada, kuidas see segane mitu minutit pukitades ringi kihutas :'D







Seejuures ta lonkama ei hakanud. Peale mõnepäevast maneežis harjutamist lasin ta üksi koplisse, olin ise talli juures terve aja. Ca tunni pärast tuli ta tagasi kahe uue katkise koha ja vereniredega :)))))) Sest ta on lihtsalt meister. Või pigem, et ta ei ole raudpuuride hobune. Võrreldes trellijalaga olid need muidugi köömes (vanasti läksin selliste peale ähmi ja andsin previcoxi aga noh enam mitte). Lõikasin lahtise nahajupi kääridega ära ja rõõmustasin endiselt, kui hästi ta laseb oma jalgu tohterdada. Edasi hakkas elu tavalisse rütmi tagasi loksuma. Brok käis koplis, teiste hobustega lahtiselt platsil lustimas ja hakkasin teda tasapisi töösse tagasi võtma. Jõudsin isegi sadulasse uuesti.




Ja külas käisid hobust pildistamas Kristina ja Kelly.










Siis saabus maikuu ja olenemata lumest kolis Brok karjamaale! Jee! Väga lahe oli vaadata hobust 12+ha karjamaal nagu vaba loom. Sinna ta oma unistustes kuulub. Ja sinna ta on praeguseks metsistunud :D Edasisest koos paljude piltidega järgmises postituses, mis tuleb kindlasti veel sel kuul.