Vahepeal olen käinud Trummiga sõitmas jälle. Alguses ei julgenud sõitagi (tahtis trikke teha) aga mõne trenniga muutus täitsa mõnusaks :) Vana hea huvitav poni, raske kirjeldadagi, sest minu jaoks iseloomustab teda vaid üks sõna - TRUMM. Ilmselt saab ainult Anett aru, mida see tegelikult tähendab :) Ihastes on juba täiskevad, suvised saapad võtsin kasutusse, ponil jalad kuivad ja väliplatsid on ka kõigest meeldivalt niisked. Välihooaega siiski avada veel ei söendanud, ilmselt soovib poni kõigepealt üksi seal hullata.
Ados on aga kevad koos kogu võimaliku muda ja isetekkeliste tiikidega. Uued kummikud olid mu eelmise aasta parim investeering :) Laisale ja vähenõudlikule sobivad need ka ideaalselt ratsutamiseks. Mõlemad ponid enam-vähem taas treeningusse toodud, võik siiski tõsisemalt kui hall, sest esimesega tahaks võistlema jõuda aga teine läheb minema.
Võigu superponiga käisin eile jälle Maris Kartau hüppetrennis. Läks hästi ja Maris on äge, üks väheseid treenereid, kelle trennides ma käia viitsin. Seekord tegin ise rohkem vigu aga poni areng on küll igal nädalal tunda. Hüppas kõik kenasti ära ja oli täitsa märg kuid jaksu oli isegi trenni lõpus järel, ilmselt sai õigel hetkel lõpetatud :)
Täna saatsin Ruupori ära Massu Ratsaklubisse. Läheb sinna esialgu rendile lasteponiks. Loodetavasti kõik sujub ja ta mingi jamaga hakkama ei saa. Loomu poolest sobib ta sellisesse kohta ideaalselt :) Kogu suhtlus sealsete inimestega on olnud äärmiselt meeldiv ja usun, et poni eest hoolitsetakse hästi.
Remarkil on nüüd paar nädalat olnud teine ratsanik veel ja poolrent jätkub. Pole kõige lihtsam poni oma tundlikkuse ja erksusega, kuid niivõrd heatahtlik ja püüdlik, et nende koostöö areneb tõusvas joones.
Iseenda ümbersättimine
Kas tegeleda noore täiesti toore hobusega või vana võistlushobusega on erinev. Nõudmised on erinevad, reageeringud on erinevad, üks hobune on võõras mõistatus, teine on tihtilugu ette teada. Ja siis juhtub, et vana hobust saab provotseeritud, teatud asjad kahe silma vahele jäetud jne. Ehk siis vead, millest vana hobusega suurt miskit ei juhtu ("ta ju ongi selline") aga noore hobusega välditakse, kuigi tegelikult peaks samamoodi jälgima mõlema puhul. Kavalusega petetakse peale teiste inimeste ka iseennast. Ja see on probleem. See ei ole aus hobuse suhtes. Kui on reeglid hobuse jaoks, siis on ka reeglid inimese jaoks ja mitte kunagi ei saa eeldada, et teine pool on selgeltnägija. Ka inimsuhetes. Ma ei hakka sellest üldse rääkimagi, et hobuse-inimese suhe saab üldse alguse inimese enda isiklikust tasakaalust. Aga sellele võiks mõelda, sest mõttetu koorem ei ole kellegi jaoks hea.
Subscribe to:
Posts (Atom)