Tän sõitsime vahelduseks platsil, mõtlesin hüpata ka proovida. Väga mõnus ei olnd sõita, sest plats on veits kaldu ja veits kive on ka... Ja tolmas ka ning mu nina hakkas selle peale lörisema :D Trummile see ka mingit erilist emotsiooni ei pakkunud kuid ta tegi viisakalt oma tööd. Enamus takistusi oli liiga kõrged (pakuks et sinna 140 kanti paar tükki või kõrgemadki veel) ja siis valisin paar väiksemat välja. Ju kõige madalam mingi 70-80 oli aga nägi teiste kõrval nunnu väike välja :D Järgmine lattaed, mida hüppasin, oli juba veits kõrgem aga siiski ta nägi väike välja. Suures õhinas tulin muidugi ühte lehviku ja okseri vahepealset asja ja siis suund veel ühele okserile. Jube lai oli ja joppas, et ilusti üle saime, sest samm ei klappind ja poni nägi väga vaeva enda venitamisega :S Siis lasin kitsamaks panna ja poni hüppas super hästi. Seljast oli kohe tunda hüppeliigutust ja ta ei kahelnud ka. Super pildid oleks saanud :D Pärast mõõtsin, lattaed oli 95, okseri tagumine latt 100, normaalne.
Võistlusvideod sain ka kätte. Nõudlik nagu ma olen, seljast tundus parem kui videolt :P Ja tegelikult pole pildi pealt näha niikuinii, kuidas ponil tahet oli.
EHKÜ koosolek
Täna käisime Penijõel Eesti Hobuse Kaitse Ühingu koosolekul koos Triinuga nagu õiged liikmed ikka :D Sõit oli pikk ja kulukas aga ma usun et see oli seda väärt. Ikka saab uusi teadmisi ja on huvitav :) Seekord oli kolmapäevasel päeval ja mu meelest oli rahvast ka vähem. Õnn oli, et sain kooli vahele jätta. Räägiti siis ühingu eelmise aasta tööst ja veidi tulevikust, oodatakse ideid eesti hobuse propageerimiseks ja huvitavate projektide loomiseks. Kellel ideid on, laske tulla :D Mis on puudu? Lisaks olid siis ettekanded. Siim Nõmmoja rääkis ratsutamisest ja turvalisusest, mitte kaska kandmisest vaid õige algõpetuse jagamisest ratsutamises. Rohelise kaardi ja järkude süsteem mulle meeldib :) Siiri Nõva rääkis nõuetest tallidele, natuke uimases esitluses kuid vajalik teema. Ingrid Randlaht rääkis eesti hobustest ponispordis, tore oli pilte vaadata. Andres Tuvi võttis läbi väga olulise teema laminiit - selle põhjused ja muu seonduv, mulle eriti huvitav kuulata. Tähtis oli lõpuarutelu probleemil ülekaalulised hobused, keda võiks igal juhul vähem olla. See soodustab omakorda igasuguseid tervisehädasid. Niiet PALUN saage aru, eesti hobune EI PEA olema matsakas, mitte ükski poni ei pea. Mida väiksem, seda vähem saadakse aru, et on ülekaaluline. Shetikad on reeglina paksud, mõni kaalub 100kg asemel 200kg, see ei ole normaalne!!! Muidugi kui ollaksegi harjunud nägema seda pontsude karja, siis see tundubki normaalne... Nad lihtsalt VAJAVAD piiratud söötmist.
Lisan ühe pildi vormis Trummist:
Lisan ühe pildi vormis Trummist:
maastik on teemas
Täna käisime jälle maastikul ja jälle üksinda. Alguses korra arvas, et ei tasu minna aga edasi polnud probleemi. Eriti pikalt ei teinud ja kaugele ka ei läinud, et mitte teda ära tüüdata vaid asi talle lihtsaks ja meeldivaks teha. Käisime alguses ühe teise põllu peal tiirutamas, kus me varem käind polnud. Siis selgus, et Trummile meeldib lihtsalt mäe otsas seista ja ringi vaadata. Nii me siis vaatasimegi järve peale ja majade poole. Eelmise päeva galopipõllul käisime ka, seal ta juba teadis et võib väheke jalgu sirutada aga tegi lihtsalt kiiret galoppi, kimama ei hakanud, ju siis sai eile isu piisavalt täis joostud. Seda teadis ka, et põllu lõpus peab seisma jääma ja muidu korralik olema :) Vahepeal küttis end muidugi mingitest mõttetutest lindudest ja kivihunnikutest ja heinapallidest üles aga kokkuvõttes oli viisakas. Eriti suurt indu ka välja ei näidanud ja läksime tagasi kodu juurde. Siis käisime koos Triinu ja Vigri ja Anna ja Ootusega järves sulistamas. Pärast traditsiooniline püherdamine platsil ja väikene rohunäkitsemine. Lisasööt ja porgandid ette ja oligi kõik.
maastik mõlema poniga :)
Eelmisel nädalal sai ainult korra ratsutamas käidud, muidu poni lebotas. Võtsin teki ka ära, et tal parem end karjamaal rullida oleks, ilmad läksid ju ka soojaks. Selle ühe trenni tegime maastikul :) Alguses ta jauras päris palju, sest ta ei olnud minuga vist nõus, et üksinda teiste hobuste juurest ära minna turvaline on. Kuna tema on minust tugevam ja tema oli oma otsuses kindel, tuli mul teine lähenemine leida. Tulin seljast maha (enne kui ta mu ise alla oleks visanud) ja läksime päris pikalt käe kõrval. Niimoodi ta vist ei tunne ennast üksinda :P Proovisin imiteerida väheke seljast ratsmekasutust, jäädes ise tema õlast tahapoole jalutama. Selle peale hakkas ta uuesti vastu aga mina sain maast talle vastu hakata... Ja nii jäi minu otsus peale. Mäe peal, koledast kohast möödas, otsustasin selga minna ja edaspidi ei mingit vastuhakku. Väga kaugel ei käinudki, et mitte ilusat ära rikkuda. Siis läksime kodu juurde tagasi ja sealt edasi järve äärde :) Trumm muidugi kohe suure sammuga vee poole nagu kala kuid mitte sulistama vaid jooma! Talle vist väga meeldib looduslikku vett juua :D (Talvel koplisse lastes oli ka vaja pruuni sitavett sisse lürpida, mis sest et tallis anti võimalus peale trenni jootjast juua.) Siis jalutasime jalgupidi vees ringi ja läksime koju ära.
Pühapäeval käisin Riksuga sõitmas! Koos teiste ponidega niisama põllu peal ringitamas ja loodust nautimas. Ta oli nii väike :D Tore oli maastikul koos teistega, Trummiga tahaks ka... Riks oli eest mitte just eriti hea aga muidu oli ok. Tore on see, et ta suudab üksi olla (erinevalt Trummist, kes läheb pöördesse, kui teised teisel pool mäge on :P). Galopp oli tal endiselt nii mõnus, nii mõnus. Just liikumiselt ja see, kuidas ta suudab ennast kokku sõita kui tagasi võtta :) Väga huvitav oli igatahes. Proovisin ka ühte sadulat talle, kuid ei sobinud.
Täna käisin Turummi-jummiga maastikul, Riksiga ratsutamisest inspireeritult. Alguses pidime minema koos Mari ja Kiriga, läksimegi, kuid väga kaugele ei jõudnud, kuna Kiri hoidis ühte jalga ja siis jalutasime tagasi. Otsustasin ikkagi maastikule minna, üksi siis. Trumm tahtis alguses vastu ka hakata veits aga eelmise korra karmim õpetus oli vist kasuks tulnud ja suuremat jauramist ei demonstreeritud. Selle asemel oli üks üsna viisakas maastikulkäik. Väga kaugele me ei jõudnud, kuna mingi lahtine koer passis tee peal ees ja ei riskinud sinna minna. Lahtised poni poole jooksvad koerad võivad viimast vägagi hirmutada. Niisiis läksime veidike tagasi ja siis ühe põllu peale. Lõpuks tegime seal edasi-tagasi galoppi :D Vähemalt sai poni ennast enam-vähem välja joosta ja üsna märjaks läks ka. Tubli oli seetõttu, et käest ära ei tõmmanud kordagi. Ta oleks vist tahtnud sajaga ka kütta, aga kui ei saa maapinnas 100% kindel olla, siis ei taha väga lasta. Siis hakkasime tagasi minema ja muidugi oli ponil vaja end mingist veelindude karjast üles kütta, kes ühe põllu peal passisid. Neid oli ikka päris palju. Tippis ja oli valmis ajama panema, kui ükski neist julgeb lendu tõusta :D Tegi natsa traavlitraavi ka. Siis tuli veel koledaid asju ja ta oli nagu korskav väike galopiaraablane. Lõpuks tulin seljast maha ja läksime viimase jupi käe kõrval, sest ma pidin talle ette näitama, et kuidas rahulik samm käib. Täitsa lõbus oli :)
Pühapäeval käisin Riksuga sõitmas! Koos teiste ponidega niisama põllu peal ringitamas ja loodust nautimas. Ta oli nii väike :D Tore oli maastikul koos teistega, Trummiga tahaks ka... Riks oli eest mitte just eriti hea aga muidu oli ok. Tore on see, et ta suudab üksi olla (erinevalt Trummist, kes läheb pöördesse, kui teised teisel pool mäge on :P). Galopp oli tal endiselt nii mõnus, nii mõnus. Just liikumiselt ja see, kuidas ta suudab ennast kokku sõita kui tagasi võtta :) Väga huvitav oli igatahes. Proovisin ka ühte sadulat talle, kuid ei sobinud.
Täna käisin Turummi-jummiga maastikul, Riksiga ratsutamisest inspireeritult. Alguses pidime minema koos Mari ja Kiriga, läksimegi, kuid väga kaugele ei jõudnud, kuna Kiri hoidis ühte jalga ja siis jalutasime tagasi. Otsustasin ikkagi maastikule minna, üksi siis. Trumm tahtis alguses vastu ka hakata veits aga eelmise korra karmim õpetus oli vist kasuks tulnud ja suuremat jauramist ei demonstreeritud. Selle asemel oli üks üsna viisakas maastikulkäik. Väga kaugele me ei jõudnud, kuna mingi lahtine koer passis tee peal ees ja ei riskinud sinna minna. Lahtised poni poole jooksvad koerad võivad viimast vägagi hirmutada. Niisiis läksime veidike tagasi ja siis ühe põllu peale. Lõpuks tegime seal edasi-tagasi galoppi :D Vähemalt sai poni ennast enam-vähem välja joosta ja üsna märjaks läks ka. Tubli oli seetõttu, et käest ära ei tõmmanud kordagi. Ta oleks vist tahtnud sajaga ka kütta, aga kui ei saa maapinnas 100% kindel olla, siis ei taha väga lasta. Siis hakkasime tagasi minema ja muidugi oli ponil vaja end mingist veelindude karjast üles kütta, kes ühe põllu peal passisid. Neid oli ikka päris palju. Tippis ja oli valmis ajama panema, kui ükski neist julgeb lendu tõusta :D Tegi natsa traavlitraavi ka. Siis tuli veel koledaid asju ja ta oli nagu korskav väike galopiaraablane. Lõpuks tulin seljast maha ja läksime viimase jupi käe kõrval, sest ma pidin talle ette näitama, et kuidas rahulik samm käib. Täitsa lõbus oli :)
üks lihtne esmaspäev
Täna käisin niisama korra Trummil külas. Eelkõige selleks, et oma varustust ja asju ära sättida, sest peale võistlusi ma enam talli ei läinud. Andsin Trummile tavapärase söögi ka (annan ise lisaks otra, õli, mineraali) ning käisime püherdamas :) Kuna ta on mul veel "peen" tekiloom, siis vajab ta eraldi püherdama viimist :D Ajasin veel paar sõna juttu ja andsin kassidele praemaksa, mis ma kodust kaasa tõin :D Ja muud ei miskit.
Võistlustel käimisest veel nii palju, et mul jäi täitsa kiitmata Trummi vedamise lihtsus ehk siis poni eeskujulik käitumine. Suure autoga polnud ta varem sõitnud, kuid ilmselgelt ei valmistanud see talle mingeid probleeme. Igal pool on kodu ja vabalt võib selleks olla äärmine koht suure auto peal. Peale läks kenasti nagu iga päev sõidaks. Ja maha tuleb ettevaatlikult väikeste sammudega ja kui käseks tal seista seal trapi peal, siis poleks seegi probleem. Ei mingit tõmblemist. Lisaks tundub Ihaste ka juba üsna kodune olevat :D Vähemalt ei kardeta võistlusmaneeži nurki aga no päris mitu korda seal käidud ka juba. Ihastes on hea võistlemas käia, mulle meeldib see koht :)
Pildike võistlustelt:
Võistlustel käimisest veel nii palju, et mul jäi täitsa kiitmata Trummi vedamise lihtsus ehk siis poni eeskujulik käitumine. Suure autoga polnud ta varem sõitnud, kuid ilmselgelt ei valmistanud see talle mingeid probleeme. Igal pool on kodu ja vabalt võib selleks olla äärmine koht suure auto peal. Peale läks kenasti nagu iga päev sõidaks. Ja maha tuleb ettevaatlikult väikeste sammudega ja kui käseks tal seista seal trapi peal, siis poleks seegi probleem. Ei mingit tõmblemist. Lisaks tundub Ihaste ka juba üsna kodune olevat :D Vähemalt ei kardeta võistlusmaneeži nurki aga no päris mitu korda seal käidud ka juba. Ihastes on hea võistlemas käia, mulle meeldib see koht :)
Pildike võistlustelt:
VÕISTLUSED Ihastes
Pole ammu kirjutanud midagi... Igatahes olid meil eelmisel nädalal superhead hüppetrennid, poni läks ja hüppas ja oli väga heas vormis, lausa lust oli sõita. See nädal aga tuli tal väss peale ja ta ei tahtnud enam üldse hüpata. Jooksis ka mööda kodus ja oli jube ettevaatlik ja ebalev. No seljas tundsid, et asi ei paku enam hobusele rõõmu vaid ta teeb seda sunniviisiliselt kohusetundest. Aga võistlema otsustasime ikka minna, koht oli auto peal olemas jne. Eelmise nädala vaimustusest sai registreeritud nii 60 kui ka 80-90 parkuuri. See nädal loiu Trummi vaadates arvasin, et hea kui 60 läbi sõidab ja teist ei hakka punnima. Siis sai poni puhata ja palju kaera. Ja võistlused läksid üle ootuste hästi :) Energia ja hoog ilmutasid end jälle. Õues soojendades hakkas lausa häbi, et Trumm oma kitsehüpetega galopis ja "kõrgema kooli elementidega" teiste hobuseid erutas, kuid tegelikult oli mul hea meel. Ponil oli lusti joosta ja energiat hüpata :) Kuna ta on muidu pigem uimarull, siis need hüplemised ja sööstud ei tekitanud minus hirmu vaid hoopis nalja. Nii ma seal seljas siis särasingi :D Järelikult on energiat, mida hüppamisse suunata :) 60cm väikse parkuuri sõitsime puhtalt läbi ja saime selle eest roseti ka. Kõrgemas parkuuris ma ise feilisin. Poni hüppas puhtalt kõike, kuhu peale ma ta suunasin. Aga mina unustasin viimase takistuse ära... Seal oli kaks takistust suht lähestikku sama nurga all ja ma kogemata sõitsin valele peale. Siis vaatasin, et huvitav viimane pidi ju okser olema mitte lattaed ja juba ma olingi vea teinud. Siis sõitsin õigele peale ja sain voldi eest 4kp + aega kulus lisaks. Veel oleks saanud vähemalt ühest kohast lõigata aga selle ma unustasin ka ära parkuuri ajal (avastasin liiga hilja). Seega poni andis endast kõik ja kui mina ka nii teind oleks siis oleks auhinnalisele kohale saanud :D Aga pole hullu, enda peale võin ju tige olla aga peaasi et poni tubli oli. Üks rosett siia-sinna, peaasi et ma ise tean, et tegelikult läks parkuur väga kenasti :)
Trummi kiitmiseks võin veel öelda, et ta meeldib mulle just seetõttu, et ta nii aus ja puhas on. Talle pole seda hüppeannet looduse poolt väga antud ja praeguse saavutamiseks on vaeva ka nähtud. Aga stabiilsust ja mõistust on talle antud. Mis kasu on harrastajal hobusest, kellel on väga hea hüppevõime aga kes tõrgub välja? Pigem las ta hüppab nii palju kui vaja aga see-eest ausalt ja puhtalt. Eks meil läksid mõned hüpped alla ka kuna samm ei klappind aga kui ise vähegi sadulas istuda ja mitte segada, siis poni toob puhtalt välja. Meie sõidud olid ka heliefektidega, kuna talle lihtsalt sobib häälega ergutamine hästi. Ja kui see mõjub, siis on superhea seda kasutada.
Trummi kiitmiseks võin veel öelda, et ta meeldib mulle just seetõttu, et ta nii aus ja puhas on. Talle pole seda hüppeannet looduse poolt väga antud ja praeguse saavutamiseks on vaeva ka nähtud. Aga stabiilsust ja mõistust on talle antud. Mis kasu on harrastajal hobusest, kellel on väga hea hüppevõime aga kes tõrgub välja? Pigem las ta hüppab nii palju kui vaja aga see-eest ausalt ja puhtalt. Eks meil läksid mõned hüpped alla ka kuna samm ei klappind aga kui ise vähegi sadulas istuda ja mitte segada, siis poni toob puhtalt välja. Meie sõidud olid ka heliefektidega, kuna talle lihtsalt sobib häälega ergutamine hästi. Ja kui see mõjub, siis on superhea seda kasutada.
Pildid Riksi esimesest võistlusest
Piltide autor on fotoalbumis kasutaja Kikux. Ratsanik Grethe Aikevitsius. 
Subscribe to:
Posts (Atom)