maastik mõlema poniga :)

Eelmisel nädalal sai ainult korra ratsutamas käidud, muidu poni lebotas. Võtsin teki ka ära, et tal parem end karjamaal rullida oleks, ilmad läksid ju ka soojaks. Selle ühe trenni tegime maastikul :) Alguses ta jauras päris palju, sest ta ei olnud minuga vist nõus, et üksinda teiste hobuste juurest ära minna turvaline on. Kuna tema on minust tugevam ja tema oli oma otsuses kindel, tuli mul teine lähenemine leida. Tulin seljast maha (enne kui ta mu ise alla oleks visanud) ja läksime päris pikalt käe kõrval. Niimoodi ta vist ei tunne ennast üksinda :P Proovisin imiteerida väheke seljast ratsmekasutust, jäädes ise tema õlast tahapoole jalutama. Selle peale hakkas ta uuesti vastu aga mina sain maast talle vastu hakata... Ja nii jäi minu otsus peale. Mäe peal, koledast kohast möödas, otsustasin selga minna ja edaspidi ei mingit vastuhakku. Väga kaugel ei käinudki, et mitte ilusat ära rikkuda. Siis läksime kodu juurde tagasi ja sealt edasi järve äärde :) Trumm muidugi kohe suure sammuga vee poole nagu kala kuid mitte sulistama vaid jooma! Talle vist väga meeldib looduslikku vett juua :D (Talvel koplisse lastes oli ka vaja pruuni sitavett sisse lürpida, mis sest et tallis anti võimalus peale trenni jootjast juua.) Siis jalutasime jalgupidi vees ringi ja läksime koju ära.

Pühapäeval käisin Riksuga sõitmas! Koos teiste ponidega niisama põllu peal ringitamas ja loodust nautimas. Ta oli nii väike :D Tore oli maastikul koos teistega, Trummiga tahaks ka... Riks oli eest mitte just eriti hea aga muidu oli ok. Tore on see, et ta suudab üksi olla (erinevalt Trummist, kes läheb pöördesse, kui teised teisel pool mäge on :P). Galopp oli tal endiselt nii mõnus, nii mõnus. Just liikumiselt ja see, kuidas ta suudab ennast kokku sõita kui tagasi võtta :) Väga huvitav oli igatahes. Proovisin ka ühte sadulat talle, kuid ei sobinud.

Täna käisin Turummi-jummiga maastikul, Riksiga ratsutamisest inspireeritult. Alguses pidime minema koos Mari ja Kiriga, läksimegi, kuid väga kaugele ei jõudnud, kuna Kiri hoidis ühte jalga ja siis jalutasime tagasi. Otsustasin ikkagi maastikule minna, üksi siis. Trumm tahtis alguses vastu ka hakata veits aga eelmise korra karmim õpetus oli vist kasuks tulnud ja suuremat jauramist ei demonstreeritud. Selle asemel oli üks üsna viisakas maastikulkäik. Väga kaugele me ei jõudnud, kuna mingi lahtine koer passis tee peal ees ja ei riskinud sinna minna. Lahtised poni poole jooksvad koerad võivad viimast vägagi hirmutada. Niisiis läksime veidike tagasi ja siis ühe põllu peale. Lõpuks tegime seal edasi-tagasi galoppi :D Vähemalt sai poni ennast enam-vähem välja joosta ja üsna märjaks läks ka. Tubli oli seetõttu, et käest ära ei tõmmanud kordagi. Ta oleks vist tahtnud sajaga ka kütta, aga kui ei saa maapinnas 100% kindel olla, siis ei taha väga lasta. Siis hakkasime tagasi minema ja muidugi oli ponil vaja end mingist veelindude karjast üles kütta, kes ühe põllu peal passisid. Neid oli ikka päris palju. Tippis ja oli valmis ajama panema, kui ükski neist julgeb lendu tõusta :D Tegi natsa traavlitraavi ka. Siis tuli veel koledaid asju ja ta oli nagu korskav väike galopiaraablane. Lõpuks tulin seljast maha ja läksime viimase jupi käe kõrval, sest ma pidin talle ette näitama, et kuidas rahulik samm käib. Täitsa lõbus oli :)