Kuna uus koolitus tuleb homme juba peale, siis otsustasin kiirelt ülevaate ära teha.
Särkasse oli kogunenud hulk vähem või rohkem kabjahuvilisi, kellele välismaa spetsialistid tarkust jagasid. Neil oli üsna kindel nägemus sellest, kuidas peaks hobust pidama, söötma ja värkima, et tagada parim võimalik kabjatervis ja üleüldine hobuse heaolu. Natuke ehk radikaalne aga see hobuseomanike raputamine tundus olevat taotluslik. Eriti arvestades, et seal oli mitmeid paksude ponide omanikke :D
Kui ma nüüd natuke oma blogis tuhlasin, siis avastasin endalegi üllatuseks, et esimesed
barefoot postitused olid juba 2015 alguses. Natuke on mu nägemus muutunud sellest, mida tollal kirjutasin aga eks eri allikates ongi eri soovitused ja samamoodi muutuvad ka väljanopped.
Igatahes koolitusel siis korrutati lõputult, et hobuse menüüs peaks olema ainult hein-sool-vesi. Ainult ja ainult. Tegelikult lõpus ütlesid, et kui vaja siis ikka muud ka aga selleks ajaks olid mitmed koolitusel osalejad õpetatud kenasti "hein-sool-vesi" mantrat kordama :'D
Põhiline idee on sööta hobust 24/7 toitainevaesema koresöödata. Vajadusel võrgust aga sööt peab koguaeg ees olema. Ja sealjuures just heinaga, mitte silo ega karjamaarohu ega põhuga. Valmissöödad neile ei meeldinud. Maiused neile ei meeldinud. Üldse soovitasid nagu väga väheseid söötasid. Et ratsioonis oleks võimalikult vähe suhkruid ja tärklist. Samas peaks sööt olema mitmekesine (hein siis taimestiku poolest). Rõhutasid ka omega 3 ja 6 suhet.
Söötmisvead avalduvad nahas ja kapjades. Ilmselt on paljudel hobustel probleeme valgejoonega ja seda võiks isegi subkliiniliseks laminiidiks nimetada (sõnastamise konflikt tekib siin nüüd). Eriti kui hellitavad kividel. Ma ei tea ka miks seda normaalseks peetakse? Tean küll - igaühel ei ole võrdlusmomenti, kus üks hobune jookseb kruusal ja teine mitte, siis ei teki ka küsimust, et miks, või arvamust, et muudmoodi pole võimalik.
Ette näidati piisavalt põhjalik hobuse ülevaatus, igemetest soolehäälteni, silmadest liigesteni. Seda siis tehti demohobustel ka korduvalt läbi.
Värkimine hõlmas kabja keskkoha määramist, hindamist, kabja mõõtmist kannapiirkonnas (sümmeetrilisus), praktilist värkimist, nõuandeid, vastuseid küsimustele. Üsna kasulik oli, palju nüansse jne.
Barefoot värkimise erinevus rautusvärkimisest.
Mustang roll. Or Mickey Mouse roll :'D
Seejuures ei ole
flare ja valgejoone laienemine samad asjad. Jagati veel kaheks
true and false flare ja vastavalt mis siis ette võtta nendega. Valgejoone laienemine viitab ainult ja ainult valele söödaratsioonile.
Kabja välimus pealevaadates on väheoluline.Õige info tuleb kabja alt ja vastavalt sellele tuleb ka värkida. Ei tohi ohverdada kabja tasakaalu, et väliselt lihtsalt ilus ümar vaadata oleks.
You only make it look right. See ei võta subkliinilise laminiidi sümptomeid ära.
Do not compensate!
Pole päris täpselt teada, kuidas kabi toimib. Aga sööta tuleks n-ö lamelliühendust. Sest kui kabja verevarustusega osad püsivad veel koos, siis allpool läheb see asi just valgejoonest laiali. Seda oli hästi näha sügavamale lõikudes. Meile oli toodud hobusejalajupp kabjaga :D Ja see lõigati ketassaega viiludeks :D See oli
cool.
Nende üldised soovitused:
Natural equine diet:
- free choice movement
- eating forage 22 h a day
- variety
- high fibre/ low sugar & starch
Kõik muutused tulevad tasapisi! Oota! Üks asi korraga.
Have a nice time with your horse! Osa laiemast hobukäsitlusest, et igasugune hobusega tegelemine, sh värkimine, ei peaks olema mingi tüütu ja raske kohustus. Mõlemad
relaxed olekus ikka, hobuse jalgu ei tohi väänata.
Laiem eesmärk on niisiis süsteemselt olukorda parandada, mitte lihtsalt õigesti värkida. Iga hobune on erinev ja ei talu erinevaid tingimusi ja söötasid ühtemoodi enne kui välja näitab probleeme. Ja sealjuures iga omanik märkab ja sõnastab probleeme erinevalt. Ma olen pigem ikka nõus selle kõigega, mis siia nüüd kirja sai. Mõelge, mis on naturaalsed tingimused hobusele ja püüdke järele teha. Loomaaias küll ei tohi kabjalisi 3x3m puuris kinni hoida. Kuldseid keskteid on siin ka mitmeid.
