Teisipäeval käisin jälle Trummiga sõitmas. Püüdsin ta mülkast kinni, endal kahju ratsasaabastest. Proovisin ka teist sadulat talle aga ei sobinud. Niisiis läksime maneeži. Ta oli pinges, passis ringi, mõtlesin jälle ilma kordeta kordetada. Alguses oli kõik ok aga kui teda ette nurka ajasin, siis hakkas vastu(omavoliline ümberpöörd). Kuna mu jalad nii kiired pole nagu tal, siis olin sunnitud tallist korde tooma. Ja siis ta lihtsalt pidi sinna jooksma kuhu ma tahtsin ja tegi seda täiesti kenasti. Kuna algus oli pingeline, siis ei olnud mul jällegi erilisi lootusi trenni osas. Alustasin jällegi pika sammuga ning koostöös korraliku sääretoetusega võttis asi lootusrikkama pöörde. Mingeid muid erilisi nippe ei kasutanudki, proovisin lõdvestada teda. Kokkuvõttes tegin igas allüüris igasugu harjutusi niiet niisama sõitmiseks-volditamiseks väga aega ei jäänudki. Sääre eest astumine, esi- ja tagaotsal pöörded, õlad sees, traavers, sammude venitamine, kokku sõitmine, kontragalopp. Ja poni oli jälle nii mõnna :) Kõik muidugi korrektselt ei õnnestunud, kuid ta tegi uskumatult püüdlikult kõike kuigi keegi pole neid asju talle kunagi põhjalikult õpetanudki. (Ma ise pole kunagi neid õppinud hobuselt, kes neid asju tegelikult ka teha oskaks...) Väga-väga hea tunne oli seljas olla! No on kift poni :D
Kolmapäeval oli see õnnetu neljas kord siis :D Tegin niisama lõdvestuseks-soojenduseks kordet ette. Siis jälle pikk samm ja lõtv traav. Siis tahtsin peale mõningast kontsentreeritumat traavi seda galopiga siduda, üleminekuid teha jne. Kuid väljas hakkas mingi lammutamine, keegi majandas midagi, kostsid veidrad metallikolksud ja mootorimürin. See ehmatas hobuseid ja Trummi jäigi lõpuni sellest ärritatuks. Kujutas endale mingeid asju veel ette ja galopis enam ühte nurka normaalselt läbi sõitma polnud nõus. Selle eest ta sai, töötlesin teda ka kordel seal kohas ja lõpus veel seljas ka. Poni oli lõpuks kaltsmärg aga no mis parata. Muidugi oleks vb olnud õige rahulikult seda asja lahendada ja teda tasapisi rahustada ja harjutada... Aga no ma olen harjunud kohe tulemust nõudma, tegemist pole ju enam noore hobusega. Et no kui mul oleks olnud järgmisel päeval võistlused, siis kuidas ma jätan asja pooleli? Vaja on ikkagi, et hobune teeb mis ma tahan ja seda iga hetk. Nutab ja teeb. Me räägime ju siiski kodumaneežist, mitte mingist ulme situatsioonist. Rahuldava tulemuseni ma ka jõudsin. Aga maha ta ei rahunenud ka mahajalutamise lõpuks, ikka jälle tõstis pea üles ja puhises, silmad punnis. Saa siis temast aru. Nunnu taunik :D
:)
Laupäeva sisustasin lebotamise ja Trummiga sõitmisega. Väga mõnus oli, täitsa superponi oli :) Kuna taevast sadas mingit jama alla, siis ei saanud maastikuga närvikõdi tekitada. Läksin siis maneeži. Puhas varustus, teised suulised. Kuna eilne ratsastuse osa oli läinud nii nagu ta läks, siis proovisin mitte kiirustada. Tegin päris pikalt sammu ja tundsin, kuidas ta eest stabiilsema kontakti selle peale võttis. Kui võtsin traavile, oli ikkagi vähe pinges aga no mis parata. Lihtne traav üleminekutega. Soojenduseks tegin ka pika ratsmega galoppi väheke. Siis samm pöörete ja mõningate sääre eest astumistega. Edasi juba kontsentreeritum töö traavis ja galopis. Traav endiselt liiga hea polnud aga see-eest oli galopp super! Tegime galopidiagonaale ja kontrat. Seljas oli nii hea tunne, hobune oli sääre-ratsme vahel ja siuke tunne oli, et võiks kõike teha. Tegelikult ei oska ma üldse kirjeldada kui hea ta oli, üllatas mindki :) Ma polnud ammu midagi sellist tundnud. Sõnu rohkem pole, ma siiski armastan seda suslik-poni :)
Turururumm
Täna käisin Trummiga sõitmas. Täitsa kohe tekkis isu peale seda ratsutamisvaba nädalat. Poni oli muidu muhe nagu ikka, ratsutamine läks tavaliselt. Õigemini poni oli superäge, mul oli vähe harjumatu :D Alguses oli nii kift tunne, ta on nagu nii pisike aga liikumine on kohati nagu väikse kiitsaka hobuse oma. Ei tunnegi seljast et lausa nii väike poni oleks aga noh kinni pole ikkagi väga kuskilt hoida, olgem ausad :D Aga siis ma sõitsin teda tähelepanelikumaks ja nõudsin palju ja lõpuks ikka rahule ei jäänud :D Reageeris liiga teravalt, kiskus kõveraks ja passis ringi ka, see ajab närvi. Ei taha nigu molli jõuga ka alla tirida :D Igatahes tassisin siis ühe takistuse maneeži ja lasin tal selle puudujääva osa hüppamisega kompenseerida :) Tunda oli, et ammu pole harjutanud aga samas hoogu oli terve poni jagu, tulin ka väiksest pöördest. Hoidsin teda aktiivses esiots üleval parkuurigalopis ja ebaõnnestumisi polnud. Lõpuks oli oma mammutikasukaga päris märg, eks ma siis jalutasin teda ja pärast tegin tallis aega parajaks lobisemisega, et saaks tekid ära vahetada. Varustuse võtsin ka koju puhastusse :)
Luunja :)
Pole väga olnud motivatsiooni kirjutada vahepeal. Igatahes olen stabiilselt 3x nädalas Tulliga sõitmas käinud. On nagu ta on, kuid enda kohta siiski palju arenenud. Hobusel on nüüdseks mingi ratsastus olemas. Põllu peal on hea, isegi teeb parematpidi kodu poolt eemale keeramist galopis kui vaja. Korra kui halva ilma tõttu maneežis proovisin, siis galopist ei tulnud midagi välja aga traavi jooksis see-eest kenasti hoogsalt. Ükspäev proovisin platsil ka, eks motivatsioon pole sama mis põllul aga siiski tegi mõlematpidi galopis voldigi ära. Et noh normaalse hobusega võrreldes nurisemist jätkub aga mõeldes milline ta alguses oli... ma arvan et mul peaks siiski üsna hea meel olema. Aga Tulluga meie koostöö nüüdseks läbi.
Kollane kolis kolmapäeval Luunjasse :) Tihedamasse treeningusse ja müügiks ettevalmistusse. Alguses ei tahtnud treileri peale minna, kartsin juba et nüüd läheb segaseks ära aga siis jalutas peale, huuh. Luunjas elab kenasti sportponi elu, pole tal häda midagi. Kolmapäeval vaid puhastasin teda ja jätsin boksi uue kohaga harjuma. Neljapäeval hakkasime koos Maarjaga teda piinama. Alguses korde ja siis hoidsin kinni kui Maarja kõõlus ja selga läks. Siis käe kõrval jalutus. Siis kordel jalutus. Siis kordel traav. Ja mina värisesin terve selle aja!!! Ma pole ammu sellist hirmu-ärevust-adrenaliini tundnud :D No nii kartsin et keerab asja pekki ja viskab Maarja alla :D Aga kõik läks lihtsalt superhästi, lõpuks tegid lahtiselt traavi ja sellega oligi treeningtee alustatud! Lihtsalt suurepärane, ma olin nii rahul pärast :))))))))))) jepikajeeeeeeeeeeeee...
(ps. niimoodi võin mina ka varsti sinna selga sattuda, heheheheee)
Kollane kolis kolmapäeval Luunjasse :) Tihedamasse treeningusse ja müügiks ettevalmistusse. Alguses ei tahtnud treileri peale minna, kartsin juba et nüüd läheb segaseks ära aga siis jalutas peale, huuh. Luunjas elab kenasti sportponi elu, pole tal häda midagi. Kolmapäeval vaid puhastasin teda ja jätsin boksi uue kohaga harjuma. Neljapäeval hakkasime koos Maarjaga teda piinama. Alguses korde ja siis hoidsin kinni kui Maarja kõõlus ja selga läks. Siis käe kõrval jalutus. Siis kordel jalutus. Siis kordel traav. Ja mina värisesin terve selle aja!!! Ma pole ammu sellist hirmu-ärevust-adrenaliini tundnud :D No nii kartsin et keerab asja pekki ja viskab Maarja alla :D Aga kõik läks lihtsalt superhästi, lõpuks tegid lahtiselt traavi ja sellega oligi treeningtee alustatud! Lihtsalt suurepärane, ma olin nii rahul pärast :))))))))))) jepikajeeeeeeeeeeeee...
(ps. niimoodi võin mina ka varsti sinna selga sattuda, heheheheee)
Tublid ponid
Tull on nüüdseks jõudnud treeningjärku, kus juba midagi köidab. Sõidame endiselt ainult suure põllu peal. Vahepeal oli nagu ta oli, paremale pööramine oli keerulisem, hobune tahtis külg ees koju joosta või siis üldse mitte joosta, galoppi polnud mõtet proovidagi. Nüüd hobune juba töötab vahepeal silmnähtavalt kaasa ja hakkab aru saama, mida talt oodatakse. Pöörab ja sõidab kujundeid kohati nii mõnusalt hoogsalt sääre-ratsme vahel, et ma olin tõsiselt üllatunud. Kui nii edasi, siis saab sellest hobusest veel asja :) Igatahes ta meeldib mulle!
Atamani treeningut käisin ka pealt vaatamas. Agnesel läheb temaga päris kenasti :) Kollase eripära on see, et ta on tundlik ja taluvuslävi on madal veel, sellep ka need tagasilöögid. Praegu teevad kenasti sammu-traavi maneežis lahtiselt. Loodetavasti hakkan ma seda poni millalgi jälle usaldama :)
Atamani treeningut käisin ka pealt vaatamas. Agnesel läheb temaga päris kenasti :) Kollase eripära on see, et ta on tundlik ja taluvuslävi on madal veel, sellep ka need tagasilöögid. Praegu teevad kenasti sammu-traavi maneežis lahtiselt. Loodetavasti hakkan ma seda poni millalgi jälle usaldama :)
Põllu-Tullu
Vahepeal olen Tulliga kaks korda põllu peal jälle käinud. Eile tegime jälle ainult sammu, seekord väga kaugele ei läinud, väga halb ilm oli, vihma tibutas jne. Tull oli veel rohkem närvis. Ta saab nüüd kaera ka, paistab et see on ka mõjuma hakanud :D Kartis nagu üksi olemist ja noh jõudsin järeldusele, et see "teraapiahobune" on teraapiaks sobilik ainult siis, kui ta uimaselt maneežis omas mullis on. Kui ta mullist välja viitsib lõpuks tulla, siis on veits ettearvamatu ja ratsastust tal ka mingisugust pole. Eile kui juba põllult tagasi läksime, siis ehmatas millegi peale ja pani täisgalopis edasi. Täna lasin tal kõigepealt maneežis lahtiselt joosta, et kui äkki peaks üleliigset energiat olema, väga ei paistnud küll. Siis läksime jälle põllule. Oli närvis aga seekord tegime väikeste juppidena traavi ka, see võttis energiat vähemaks. Õlg ees, pea laes tahab ikkagi kodu poole kiskuda ja erilist töötahet temas ei paista. Aga no mis ei paista selle paneme paistma :D Edusammud igatahes on praegu iga korraga. Töötasime ratsastuse kallal usinalt, vahepeal töötas päris kenasti kaasa :)
Tulluga põllul jalutamas :)
Täna käisin Tulluga põllu peal ratsa. Vahepeal on ta paar korda kordet saanud jälle. Igatahes otsustasin siis treeningvõtteid muuta, kuna eelmine ratsutamiskatse maneežis läks luhta. Läksime suurele põllule jalutama. Poni oli veidi ärevuses sellest asjast, kes teab kas ta üldse kunagi niimoodi käindki on... Seega ta oli aktiivne, pakkus traavi koguaeg aga mina ei lubanud. Otsus oli teha suur ring jalutamist ja kindlaks ma endale jäin. Poleks nagu mõtet õpetada talle, et põllul võib oma voli järgi ringi kihutada kui parajasti soov on, niigi on tal nende inimese soovide täitmisega probleeme. Kui põllu taga otsas ringi keerasime, siis kartsin küll, et paneb alt minema, kartis just metsas ka midagi aga läks õnneks. Proovisin veel õpetada teda paremini ratset võtma, tegime sammus volte ja peatusi ja nii. Võiks nagu see asi enne selge olla, siis ehk ei tule ka traavi alustamisega mingit õlg ees pea üleval omas suunas trügimist. Algus oli igatahes ilus, nüüd jääb vaid loota, et asjad plaanikohaselt edasi arenevad :)
Vaikne elu
Kollane endiselt puhkab. Siiboja tegi hambad korda, ühe susika leidis ka. Sellega on nüüd siis korras :) Leidsin endale abilise ka, ta pole veel alustanud. Kollast olen paar korda puhastanud ja lahtiselt jooksutanud, kui ta väga peale on käinud :D Patsid tegin talle ka, et lakka ühele poole koolutada. Muidu olen Tulliga tegelenud: korde külgratsmetega ja reedel käisin ratsutamas. No ei sujunud, ebanormaalne hobune...
Reedel käisin Trummi juures ka, supertore poni ikka :) Sõitsin, oli väga kodune tunne, mõnus üle pika aja jälle õpetatud hobuse seljas olla. Trummi oli nunnukas nagu ikka, no ei ole temast ägedamat olemas lihtsalt!!! :) Natuke väike tundus :D aga see-eest väga tubli.
Reedel käisin Trummi juures ka, supertore poni ikka :) Sõitsin, oli väga kodune tunne, mõnus üle pika aja jälle õpetatud hobuse seljas olla. Trummi oli nunnukas nagu ikka, no ei ole temast ägedamat olemas lihtsalt!!! :) Natuke väike tundus :D aga see-eest väga tubli.
Vahepealne aeg
Kollasega polegi suurt midagi teinud. Jooksutanud teda lahtiselt ja hüpitanud ning kordetanud. Ja peale seda juba nädala puhkust andnud. Leian mingi muu variandi talle, ehk on õige tegu. Tulliga olen ka veidi teinud, nüüd on meil uus asi: külgratsmetega korde. Püüan teda harjutada tööd tegema aktiivselt, mitte iga ratsmetõmbe peale seisma jääma jms. Lisaks olen veel Tuusaga korra sõitnud ning Taavit kordetanud.
Treening...
Teisipäeval käisin tallis koos Camilla ja Kaariga. Kaari oli niisama külas, Camilla ratsutas Etaloniga. Tegin Kollasele väliplatsil ohjamist ja topeltkordet, õues olek ajas teda vähe rohkem ärevile ja kui oleks saand, oleks jooksnud :D Korra käisin Tullil ka seljas, natuke kõngutasime aga mitte liiga edukalt kuid siiski paremini kui eelmine kord. Kaari ehmatas ka meid korra, nii et hobune pika ratsmega galopipukkidega jooksis, mina kümne küüünega lakast kinni hoidmas :D Suht naljakas oli.
Neljapäeval käisin tegelesin kiirelt Kollasega. Tegin talle maneežis topeltkordet ja ohjamist, traavilattidest ka üle. Paar korda viskas silma särama aga muidu oli ok. Kuna mul on traavlisedelgas, siis tulevad ohjad suht ülesse kokku nagu ratsutades aga ta pöörab kenasti ja võtab suulist hästi.
Laupäeval käisime koos Camillaga. Kõigepealt ajasime poolteist tundi pulle taga põllu peal ja mujal :D Siis tegelesime hobustega. Kollasele tegin külgratsmetega kordet ja siis lasin Heidil kinni hoida, et selga minna. Panin igaks juhuks turvavesti ka :D Alguses jalutas mind käe kõrval, siis lasi kordele. Tegin seal sammu ja peatusi, ka ühe lühikese jupi aeglast traavi. Siis mingi hetk võtsin uuesti traavile, siis kiirustas ja selle peale vist ehmatas ära ja all ma olingi. Haiget ei saand, selline tavaline pehme kukkumine oli :D Sama kiirelt olin juba püsti ja kordetasi hobust väheke. Siis uuesti selga, Heidi jalutas mind käe kõrval ja tegi niiviisi käe kõrval joostes 2 juppi traavi. Selleks korraks siis kõik. Ratsaniku laseb kenasti selga, sammu ka teha aga ju siis traavil (ehk kiiremal liikumisel) ehmatab ära millegi peale. Otsin kaskadööri :) Pärast karjatasime veel põllu peal pulle ja vaatasime tsirkust, kuidas kahele kõrvanumbreid panema hakati :D
Pühapäeval tuli jälle Camilla ka. Läksime kolmekesi ratsutama: mina Tuusaga, Heidi Etaloniga ja Camilla ...ee... ühega väikestest mustadest märadest :D Sõitsime platsil ja siis läksime jalutasime põllu peal. Tuus oli täitsa tuus, meeldis :) Sõidaks kohe hea meelega veel. Siis tegin Kollasega, kordetasin teda külgratsmetega pikemalt ja intensiivsemalt kui tavaliselt, nõudsin ja läks veidi higiseks isegi. Siis Heidi jalutas mind seljas käe kõrval ja sellega piirdusime. Tahaks positiivset kogemust vahelduseks. Camilla tegi Tullile samal ajal väheke ohjamist, läks päris norm.
Neljapäeval käisin tegelesin kiirelt Kollasega. Tegin talle maneežis topeltkordet ja ohjamist, traavilattidest ka üle. Paar korda viskas silma särama aga muidu oli ok. Kuna mul on traavlisedelgas, siis tulevad ohjad suht ülesse kokku nagu ratsutades aga ta pöörab kenasti ja võtab suulist hästi.
Laupäeval käisime koos Camillaga. Kõigepealt ajasime poolteist tundi pulle taga põllu peal ja mujal :D Siis tegelesime hobustega. Kollasele tegin külgratsmetega kordet ja siis lasin Heidil kinni hoida, et selga minna. Panin igaks juhuks turvavesti ka :D Alguses jalutas mind käe kõrval, siis lasi kordele. Tegin seal sammu ja peatusi, ka ühe lühikese jupi aeglast traavi. Siis mingi hetk võtsin uuesti traavile, siis kiirustas ja selle peale vist ehmatas ära ja all ma olingi. Haiget ei saand, selline tavaline pehme kukkumine oli :D Sama kiirelt olin juba püsti ja kordetasi hobust väheke. Siis uuesti selga, Heidi jalutas mind käe kõrval ja tegi niiviisi käe kõrval joostes 2 juppi traavi. Selleks korraks siis kõik. Ratsaniku laseb kenasti selga, sammu ka teha aga ju siis traavil (ehk kiiremal liikumisel) ehmatab ära millegi peale. Otsin kaskadööri :) Pärast karjatasime veel põllu peal pulle ja vaatasime tsirkust, kuidas kahele kõrvanumbreid panema hakati :D
Pühapäeval tuli jälle Camilla ka. Läksime kolmekesi ratsutama: mina Tuusaga, Heidi Etaloniga ja Camilla ...ee... ühega väikestest mustadest märadest :D Sõitsime platsil ja siis läksime jalutasime põllu peal. Tuus oli täitsa tuus, meeldis :) Sõidaks kohe hea meelega veel. Siis tegin Kollasega, kordetasin teda külgratsmetega pikemalt ja intensiivsemalt kui tavaliselt, nõudsin ja läks veidi higiseks isegi. Siis Heidi jalutas mind seljas käe kõrval ja sellega piirdusime. Tahaks positiivset kogemust vahelduseks. Camilla tegi Tullile samal ajal väheke ohjamist, läks päris norm.
Tagasilöök
See nädal jäi veidi hõredam kuna pidin 2 korda Tallinna vahet käima. Aga see selleks.
Kolmapäeval tuli Meeri minuga talli kaasa. Tõime ullikud (Rullik ja Tullik) sisse ning võtsime Kollase ette. Ühest küljest polnd ta ammu joosta saanud kohustuslikus korras, teisest küljest tahtsin niisama hüppeid näha ning seetõttu vabahüpitamiseks läks ka. Jooksis kenasti, isegi traavipikendust näitas ning hüpped olid kenad varuga :) Peale seda panime tallis varustuse selga ja maneežis istusin selga ja tahtsin ringi käima hakata. See tuli aga liiga järsku ta jaoks ning alla ma lendasingi. Suht suur tagasilöök, aga no noore hobuse värk, ikka juhtub. Pauk oli paraku üpris kõva, õnneks hingata ikka sain peale seda saltoga maaühendust :D Pärast sai Paks kordet veel ja käisin ikka käe kõrval seljas ka ära, et poolikuks asi ei jääks. Edaspidi muidugi topeltettevaatlik.
Laupäeval sain jälle talli, õnneks longe mul ka ära kadund juba :D Kollasele tegin kordet, panin ka külgratsmed. Siis käisin korra käe kõrval natuke seljas harjutamise mõttes. Ja siis jaurasime topeltkordet-ohjamist õpetada. Sest see on nüüd vajalik osa edasi liikumiseks arvestades tagasilööki. Tulliga läksin sadulata platsile jälle. Tundus, et nagu areneks see töö temaga. Väravakoht on probleemne aga kodu poole tegi juba kenasti galoppi. Paremale tahab õlaga sisse vajuda aga see on parandatav. Peaasi on kõigepealt, et tal jooksutahe tekiks ja arusaamine, et liikuma peab hoogsalt. Eks peale seda kolmapäevast põrutust natuke valus oli ratsutada aga ega see ju ei heiduta :D
Pühapäeval tuli Camilla talli kaasa minuga. Kõigepealt läksin Kollasega maneeži. Tegin talle topeltkordet ja ohjamist. Kuna panin traavisedelga, siis jooksid ohjad ülesse nagu ratsmedki ja sain teda harjutada niimoodi. Tegime erinevaid kujundeid ja sammu-traavi ning traavis üle väikese ristikesegi. Endal võttis võhma välja see hobuse järel jooksmine :D Aga vast oli kasu ja julgeb peagi jälle lahtiselt ratsutamist proovida. Siis läksin Tulliga väliplatsile, kus Camilla juba Etaloniga ratsutas. Seekord läks täiesti vussi see ratsutamine, eks teine hobune ka häiris, tahtis tema juurde minna. Niiet jälle selline lootusetuse tunne tema väljaõppe suhtes. Siis otsustasin veel ratsutama minna, seekord normaalset ratsutamist teha ja lausa hüpata. Võtsin Elvise ja tegime õues üsna kena hüppetrenni, takistused olid muidugi madalad. Alguses oli väga harjumatu jälle hüpata üle pika aja jne aga tegelikult tore :)
Kolmapäeval tuli Meeri minuga talli kaasa. Tõime ullikud (Rullik ja Tullik) sisse ning võtsime Kollase ette. Ühest küljest polnd ta ammu joosta saanud kohustuslikus korras, teisest küljest tahtsin niisama hüppeid näha ning seetõttu vabahüpitamiseks läks ka. Jooksis kenasti, isegi traavipikendust näitas ning hüpped olid kenad varuga :) Peale seda panime tallis varustuse selga ja maneežis istusin selga ja tahtsin ringi käima hakata. See tuli aga liiga järsku ta jaoks ning alla ma lendasingi. Suht suur tagasilöök, aga no noore hobuse värk, ikka juhtub. Pauk oli paraku üpris kõva, õnneks hingata ikka sain peale seda saltoga maaühendust :D Pärast sai Paks kordet veel ja käisin ikka käe kõrval seljas ka ära, et poolikuks asi ei jääks. Edaspidi muidugi topeltettevaatlik.
Laupäeval sain jälle talli, õnneks longe mul ka ära kadund juba :D Kollasele tegin kordet, panin ka külgratsmed. Siis käisin korra käe kõrval natuke seljas harjutamise mõttes. Ja siis jaurasime topeltkordet-ohjamist õpetada. Sest see on nüüd vajalik osa edasi liikumiseks arvestades tagasilööki. Tulliga läksin sadulata platsile jälle. Tundus, et nagu areneks see töö temaga. Väravakoht on probleemne aga kodu poole tegi juba kenasti galoppi. Paremale tahab õlaga sisse vajuda aga see on parandatav. Peaasi on kõigepealt, et tal jooksutahe tekiks ja arusaamine, et liikuma peab hoogsalt. Eks peale seda kolmapäevast põrutust natuke valus oli ratsutada aga ega see ju ei heiduta :D
Pühapäeval tuli Camilla talli kaasa minuga. Kõigepealt läksin Kollasega maneeži. Tegin talle topeltkordet ja ohjamist. Kuna panin traavisedelga, siis jooksid ohjad ülesse nagu ratsmedki ja sain teda harjutada niimoodi. Tegime erinevaid kujundeid ja sammu-traavi ning traavis üle väikese ristikesegi. Endal võttis võhma välja see hobuse järel jooksmine :D Aga vast oli kasu ja julgeb peagi jälle lahtiselt ratsutamist proovida. Siis läksin Tulliga väliplatsile, kus Camilla juba Etaloniga ratsutas. Seekord läks täiesti vussi see ratsutamine, eks teine hobune ka häiris, tahtis tema juurde minna. Niiet jälle selline lootusetuse tunne tema väljaõppe suhtes. Siis otsustasin veel ratsutama minna, seekord normaalset ratsutamist teha ja lausa hüpata. Võtsin Elvise ja tegime õues üsna kena hüppetrenni, takistused olid muidugi madalad. Alguses oli väga harjumatu jälle hüpata üle pika aja jne aga tegelikult tore :)
Vaikselt edeneb :)
Teisipäeval läksin Rulliga jälle maneeži. Kordetasin teda sammus-traavis ning käitus väga kenasti, absoluutselt ei tirinud. Panin korderingile maalati ka, et huvitavam oleks. Peale seda jalutasin, kõõlusin ja istusin selga. Seekord turnisin seal juba julgemalt, üritasin teda liikuma ka natuke ajada aga ta ei saanud aru. Kedagi talutama polnud võtta kuna olin üksi tallis. Stekki ei julge ka kohe võtta, kuna on üsna reaalne, et ta kardab seda. Ja no kui ajama paneb, siis alla kukkuda ja pärast juba rikutud hobusega tegeleda ei soovi :D Pärast proovisin väheke topeltkordet talle teha, et järgmine kord seljas paremini hakkama saada. Seda ta aga kartis ja erilist õppimist küll ei paistnud. Pead tiris ka alla nagu tahaks püherdama hakata. Tulliga ratsutasin maneežis. Jooksis erksamalt kui esimesel korral, areneb. Kuid stekikulutamisega tuli ka tegeleda. Galoppi sain ka paar sammu aga see oli ka kõik selleks korraks :D
Neljapäeval kordetasin paksu maneežis, seekord küsisin väheke galoppi ka kordel. Läks natsa hoogu ja täisringe jooksma ei mahtunud aga no tubli oli ikka. Siis ronisin selga, seekord stekiga. Ja jalutasimegi mööda maneeži ringi :) Suhteliselt kaootiliselt, sest suulistest juhtimine on tema jaoks väga uus asi, ei saa veel aru jne. Aga vähemalt ei teinud midagi pahatahtlikku ega pannud ajama :) Edasiminek igal juhul. Tulluga sõitsin ka maneežis kuna vihmane oli. Proovisin ühte teist sadulat aga see ei sobind ja lõpus tegin ilma sadulata. Läks nagu ta läks. Pärast veel jooksutasin teda lahtiselt maneežis.
Laupäeval kordetasin jälle Rulli maneežis ja siis ronisin selga. Seekord läks ühe asjaga natuke nihu. Jalutasime kenasti ringi aga suuliste surve peatamisel oli kollase jaoks niivõrd segadusseajav, et andis kiirendava efekti. Seega tulin alla ja proovisin kõrval seistes suuliste survele reageerimist õpetada aga see ajas teda veel rohkem endast välja ning mul tuli loobuda. Tulliga läksin väliplatsile ilma sadulata sõitma. Proovisin teda mitte ära tüüdata, tegime väheke tööd. Läks nagu läks, paremini kui sees.
Pühapäeval läksin kõigepealt Tulliga sõitma. Jälle ilma sadulata ja väliplatsile. Pikalt ei teinud, sain juba kerge galopi ka välja pigistatud :) Järgmine kord võiks maastikule/põllule minna katsetama, ehk aitab töötahet tuua. Siis tegin Kollasega: maneežis korde ja siis selga. Eilse tagasilöögi tõttu panin lisaratsmed päitsetele (loe: tavaline nöör alumisest kinnitusest). See aitas tal paremini mõista ja asja turvalisemaks muuta. Ning proovisime ka esimese traavi ära :) Väga rahul selle edasiminekuga. Kolmandaks hobuseks oli Elvis, kellega maastikul käisime. Heidi näitas radu, no väga mõnus oli, midagi halba pole öelda. Elagu Vooremägi :) Peab ikka viimaseid ilusaid ilmu ära kasutama!
Neljapäeval kordetasin paksu maneežis, seekord küsisin väheke galoppi ka kordel. Läks natsa hoogu ja täisringe jooksma ei mahtunud aga no tubli oli ikka. Siis ronisin selga, seekord stekiga. Ja jalutasimegi mööda maneeži ringi :) Suhteliselt kaootiliselt, sest suulistest juhtimine on tema jaoks väga uus asi, ei saa veel aru jne. Aga vähemalt ei teinud midagi pahatahtlikku ega pannud ajama :) Edasiminek igal juhul. Tulluga sõitsin ka maneežis kuna vihmane oli. Proovisin ühte teist sadulat aga see ei sobind ja lõpus tegin ilma sadulata. Läks nagu ta läks. Pärast veel jooksutasin teda lahtiselt maneežis.
Laupäeval kordetasin jälle Rulli maneežis ja siis ronisin selga. Seekord läks ühe asjaga natuke nihu. Jalutasime kenasti ringi aga suuliste surve peatamisel oli kollase jaoks niivõrd segadusseajav, et andis kiirendava efekti. Seega tulin alla ja proovisin kõrval seistes suuliste survele reageerimist õpetada aga see ajas teda veel rohkem endast välja ning mul tuli loobuda. Tulliga läksin väliplatsile ilma sadulata sõitma. Proovisin teda mitte ära tüüdata, tegime väheke tööd. Läks nagu läks, paremini kui sees.
Pühapäeval läksin kõigepealt Tulliga sõitma. Jälle ilma sadulata ja väliplatsile. Pikalt ei teinud, sain juba kerge galopi ka välja pigistatud :) Järgmine kord võiks maastikule/põllule minna katsetama, ehk aitab töötahet tuua. Siis tegin Kollasega: maneežis korde ja siis selga. Eilse tagasilöögi tõttu panin lisaratsmed päitsetele (loe: tavaline nöör alumisest kinnitusest). See aitas tal paremini mõista ja asja turvalisemaks muuta. Ning proovisime ka esimese traavi ära :) Väga rahul selle edasiminekuga. Kolmandaks hobuseks oli Elvis, kellega maastikul käisime. Heidi näitas radu, no väga mõnus oli, midagi halba pole öelda. Elagu Vooremägi :) Peab ikka viimaseid ilusaid ilmu ära kasutama!
Seljas käidud!
Täna, esmaspäeval, tegelesin ainult Rulliga. Kuna talli juures keegi passida ei kavatsenud, tuli minulgi ruttu teha. Kavatsesin nad koos Tulliga ära tuua, kuid kollane ei tulnd aia ligi ja jauras või kartis niisama. Siis jäi üksinda aeda kuni ma valge ära viisin ja pärast tuli juba meelsamini kaasa :D Puhastasin, panin varustuse ja läksime maneeži. Seekord seetõttu, et teisi hobuseid hakati sisse laskma (lahtiselt) ja ma kartsin, et kollane oleks nii närvi läinud õues ja koos nendega koju tagasi jooksnud. Eks ta maneežis ka passis, et kes seina taga kappavad aga ei olnd hullu. Kordetada saab seal ka tegelikult, lihtsalt ise tuleb ümber posti jalutada :) Siis polnd tal kuskile tirida ka enam. Peale seda kõõlusin mõlemalt poolt ja lõpuks istusin selga! Tulin maha ja korra istusin veel harjutamise mõttes. Kuna kedagi eest hoidmas-jalutamas polnud, siis seismisega asi piirdus. Igatahes tuli ära :D
Rullu õpib
Kolmapäeval lasime kollase koos ühe rahuliku ruunaga eraldi aeda. Kuna ta vajab dieeti, siis ta teistega kokku ei saa. Lisasööta samuti ei saa. Alguses natuke kiunusid, siis jooksid ja nüüd on vist sõberid :) Aga no mis neil muud üle jääb kahekesi olles. Siis tõin ta talli, et veel kiusata. Üksinda olla ei taha väga aga peab, puhastamine oli samuti esialgu uus asi paistab. Kuna vihma sadas, siis pidime maneeži minema. Kuna maneežis on postid, siis kordetada ei saanud. Kuna kordetada ei saanud, siis jooksutasin :D Kappas seal väheke ja panin prooviks ühe madala lati ka. Alguses hüppas kohapealt, siis juba hoo pealt. Eks tal need esimesed katsetused olid aga no potentsiaali peaks igal juhul olema, eestlased on tublid :)
Kolmapäeva õhtul toimus ka Trummi kolimine Vesnerisse, samuti Vigri ning Ronald läks Ihastesse. Trummi on nüüd uues ilusas kodus.
Neljapäeval proovisin kordetamist kollasega, seekord väliplatsil. Kiskus väljapoole suht palju jne aga no palju ta sest asjast ikka teab, iseenesest käis peale ruunamist kordel aga see oli ammu. Panin kordetamiseks sedelga selga, ei teinud teist nägugi. Peale seda läksin kollase sõbraga sõitma, selline valkjaskollane ruun, keda väheke uimaseks peetakse. Kuna vihma hakkas sadama, läksin maneeži. Poni oli tõesti vähe uimane aga samas ega temaga polegi ju pmst midagi tehtud, st ratsastamata sisuliselt. Nii me seal üritasime kulgeda.
Pühapäeval käisime kõigepealt koos Aneti ja Käroliga Vesneris. Tüdrukud pesid Turumli ära shampooniga. Külma vee tõttu võttis vist väheke värisema kuid tekihunnik ning nende vahetamine olid omal kohal. Kui ära kuivas, sai koplisse tagasi. Loomulikult püherdas ka kohe :) Nunnukas oli igatepidi ja kiidusõnu sai laviinina uutelt fännidelt. Peale seda läksime Unikülla paksu vaatama. Tõime rullu ja tullu sisse. Kõigepealt kordetasin kollast, seekord koos sadula ja valjastega. Varustus oli kindlasti uus tema jaoks kuid harjus ruttu. Üldse oli juba palju rahulikum ja mõistlikum, tundub nagu õpiks väga kiiresti. Eelmine kord olin ka käe kõrval käimist talle piitsaga õpetanud (muidu käis põhiliselt järel), selle tulemuslikkuses ei olnud üldse kindel kuid seekord üllatas mind kõrvalkäimisega :) Eks paar päeva puhkust oli aidanud asja kinnistada ja uue kohaga kohaneda ja stabiliseeruda. Puhkus teeb ikka head. Korde peal jooksis nirult ikkagi, teised hobused kõrvalkoplis ka jooksid (eelkõige täkk). Siis mul sai hing väheke täis (loe: ei jaksanud enam suurel platsil korderingi jooksmist edutult õpetada) ning panin korde vähekeseks suuliste külge (esimesel suuliste tutvustusel nii ei tehta aga kes sedagi teab, kas see esimene kord tal nii oligi?). Siis suunamuutus ja teistpidi jooksis päris viisakalt isegi. Sellega lõpetasime. Siis sõitsin Tulluga platsil, seal jooksis küll erksalt, vb maneež ahistab jne. Ja seal oli teisi hobuseid ka vahtimiseks. Eks ratsastust tuleb muidugi lihvida. Tegime vaid sammu-traavi. Siis eestlased õue tagasi ja kojuminek. Käroli tegi pilte :)
Kolmapäeva õhtul toimus ka Trummi kolimine Vesnerisse, samuti Vigri ning Ronald läks Ihastesse. Trummi on nüüd uues ilusas kodus.
Neljapäeval proovisin kordetamist kollasega, seekord väliplatsil. Kiskus väljapoole suht palju jne aga no palju ta sest asjast ikka teab, iseenesest käis peale ruunamist kordel aga see oli ammu. Panin kordetamiseks sedelga selga, ei teinud teist nägugi. Peale seda läksin kollase sõbraga sõitma, selline valkjaskollane ruun, keda väheke uimaseks peetakse. Kuna vihma hakkas sadama, läksin maneeži. Poni oli tõesti vähe uimane aga samas ega temaga polegi ju pmst midagi tehtud, st ratsastamata sisuliselt. Nii me seal üritasime kulgeda.
Pühapäeval käisime kõigepealt koos Aneti ja Käroliga Vesneris. Tüdrukud pesid Turumli ära shampooniga. Külma vee tõttu võttis vist väheke värisema kuid tekihunnik ning nende vahetamine olid omal kohal. Kui ära kuivas, sai koplisse tagasi. Loomulikult püherdas ka kohe :) Nunnukas oli igatepidi ja kiidusõnu sai laviinina uutelt fännidelt. Peale seda läksime Unikülla paksu vaatama. Tõime rullu ja tullu sisse. Kõigepealt kordetasin kollast, seekord koos sadula ja valjastega. Varustus oli kindlasti uus tema jaoks kuid harjus ruttu. Üldse oli juba palju rahulikum ja mõistlikum, tundub nagu õpiks väga kiiresti. Eelmine kord olin ka käe kõrval käimist talle piitsaga õpetanud (muidu käis põhiliselt järel), selle tulemuslikkuses ei olnud üldse kindel kuid seekord üllatas mind kõrvalkäimisega :) Eks paar päeva puhkust oli aidanud asja kinnistada ja uue kohaga kohaneda ja stabiliseeruda. Puhkus teeb ikka head. Korde peal jooksis nirult ikkagi, teised hobused kõrvalkoplis ka jooksid (eelkõige täkk). Siis mul sai hing väheke täis (loe: ei jaksanud enam suurel platsil korderingi jooksmist edutult õpetada) ning panin korde vähekeseks suuliste külge (esimesel suuliste tutvustusel nii ei tehta aga kes sedagi teab, kas see esimene kord tal nii oligi?). Siis suunamuutus ja teistpidi jooksis päris viisakalt isegi. Sellega lõpetasime. Siis sõitsin Tulluga platsil, seal jooksis küll erksalt, vb maneež ahistab jne. Ja seal oli teisi hobuseid ka vahtimiseks. Eks ratsastust tuleb muidugi lihvida. Tegime vaid sammu-traavi. Siis eestlased õue tagasi ja kojuminek. Käroli tegi pilte :)
Nädalalõpp Võrumaal...
...on nüüdseks möödas, koos sellega ka teistkordne kadrilliesitus. Minu ratsu Arhimedes oli natuke köhatama hakanud, sai ACC-d ja esines siiski kohusetundlikult ära. Lisaks käisin korra Ramiinaga maastikul ja Torikaga platsil sõitmas. Maastik oli imeline, lihtsalt megalahedad künkad, super vaated ja sõnatud emotsioonid. Nende pärast tariks enda hobusegi sinna, et saaks joosta ja turnida. Esinemisel läks mõni asi nihu, mõnel hobusel trajektoor valeks jms aga vahet pole, sest rahvas niikuinii aru ei saa. Lisaks tähistasime üks õhtu Heleni sünnipäeva. Kokkuvõttes läks kõik jälle hästi, oli tore ja loodetavasti millalgi jälle!
Ruts
Eelmise nädala reedel käisin Soomes Rutsil külas. Seal olid parasjagu ka suuremad kolmepäevased võistlused niiet saime neid ka natuke vaadata. Rutsil paistis kõik korras olevat ja ta oli oma eluga rahul. Võistleb kui saab, kuid hiljuti oli koplis mingi lihase ära tõmmanud ja silmaga oli ka midagi olnud. Pidavat vikerkaarega takistusi kartma, no teate küll seda värvilist kaart mis takistuse alla pannakse. Muud pole miskit väga öelda, vaadake pilti. Enamus tulid kahjuks udused v hobune ei mahtunud kaadrisse ära :D
Võrumaaaaaa!
Vahepeal sai pikemalt Lõunaosariikides oldud, tsivilisatsioonist eemal. Suht raske on tagantjärgi kirjutada aga ma püüan.
15.-17.juuli käisin Trummil külas. Reedel sõitsin platsil, hästi imelik ja harjumatu oli, ei leidnud tasakaalu jne. Poni oli ka omamoodi, passis veits platsiääri jne. Väga palju rohkem ei mäletagi peale selle, et värvilt oli jälle paar tooni heledam :D Pärast vist tegin mingeid hüppeid ka prooviks, sh ka täiesti dagonaalis penerolli keskmist latti. Laupäeval otsustasin maastikule minna vahelduseks ja lootuses, et ehk on etem. Jällegi üksinda nagu mul kombeks, mis väga soodustav asjaolu ei ole. Mäe otsas hakkas jaurama millegipärast, kõrvalkopli omad ka segasid aia ääres. Ma üritasin ikka rahumeelselt asja lahendada ja küünlahüpeteni asi ei jõudnudki kuni Trumm elektrikarjusesse tagurdas... Palju õnne, täisgalopp edasi. Hakkan tagasi võtma, siis poni avastab, et kõrvalkopli täkk avastas selles hea kihutamismomendi. No paar hetke hiljem sain ikka seisma. Ilmselgelt seletamatu hirm mäeotsa jupi ees oli süvenenud, tulin maha ja läksin käekõrval. Pööre vasakule ja silorullid, väga kole jällegi. Kuni lõpuks sain selga minna. Käisin tiirutasin üle põllu peal natuke, kartsime teisi silorulle natukene jne. Kuni hakkasime tagasi minema ja vastu tuleb 5 autot!!! Täielikul põlluvaheteel kus ainult harva traktorit näeb. Läksin tagasi oma põllule, et nad mööda lasta kuid nad otsustasid mäe peal seisma jääda ja siis mul tuli autode ja silopallide vahelt läbi minna. Ei olnud väga tore aga hakkama saime. Kõige suurem üllatus oli see, et enne kodu mäe otsas pidin jälle alla tulema, sest poni kartis nii palju, et ei julgenud koju ka enam minna. Silorullid ja elektrikarjused ja jumal teab mis seal kõik olid. Pühapäeval tegi Trumm ponijalutust mu sõpradele ja sai seega lebo päeva.
Edasi kolisin Raili juurde Võrumaale. Seal sain sõitmiseks tori-traavli ristandi Arhimedes, kes oli kolmene ja just sadulasse pandud. Ilmselgelt mingi 3x lahtisena inimest kandma õppinud hobune ei osanud veel pöörata ja vehkis peaga jne. Nii ma seal temaga siis jaurasin ja panin reegleid paika ja samal ajal õppisime etenduse tarvis kadrilli. Väga niru variant oli hobusele kadrilliratsastus anda aga no mida sa teed, kui muud varianti pole. Mulle ei jagunud muud hobust. Kui alguses tahtsin juukseid peast välja kiskuda, et sellise hobusea pole võimalik kena kadrilli teha, siis lõpuks oli ta juba päris taltsas :D Isegi lausa mõnus oli sõita, etenduse ajaks pööras ja ei vehkind peaga ja oli igatepidi nunnu ja mõnna ja kohe vajas kiitust. Igatahes etendus läks kenasti ja see peaaegu nädalake Luutsnikus oli ka väga lahe!
15.-17.juuli käisin Trummil külas. Reedel sõitsin platsil, hästi imelik ja harjumatu oli, ei leidnud tasakaalu jne. Poni oli ka omamoodi, passis veits platsiääri jne. Väga palju rohkem ei mäletagi peale selle, et värvilt oli jälle paar tooni heledam :D Pärast vist tegin mingeid hüppeid ka prooviks, sh ka täiesti dagonaalis penerolli keskmist latti. Laupäeval otsustasin maastikule minna vahelduseks ja lootuses, et ehk on etem. Jällegi üksinda nagu mul kombeks, mis väga soodustav asjaolu ei ole. Mäe otsas hakkas jaurama millegipärast, kõrvalkopli omad ka segasid aia ääres. Ma üritasin ikka rahumeelselt asja lahendada ja küünlahüpeteni asi ei jõudnudki kuni Trumm elektrikarjusesse tagurdas... Palju õnne, täisgalopp edasi. Hakkan tagasi võtma, siis poni avastab, et kõrvalkopli täkk avastas selles hea kihutamismomendi. No paar hetke hiljem sain ikka seisma. Ilmselgelt seletamatu hirm mäeotsa jupi ees oli süvenenud, tulin maha ja läksin käekõrval. Pööre vasakule ja silorullid, väga kole jällegi. Kuni lõpuks sain selga minna. Käisin tiirutasin üle põllu peal natuke, kartsime teisi silorulle natukene jne. Kuni hakkasime tagasi minema ja vastu tuleb 5 autot!!! Täielikul põlluvaheteel kus ainult harva traktorit näeb. Läksin tagasi oma põllule, et nad mööda lasta kuid nad otsustasid mäe peal seisma jääda ja siis mul tuli autode ja silopallide vahelt läbi minna. Ei olnud väga tore aga hakkama saime. Kõige suurem üllatus oli see, et enne kodu mäe otsas pidin jälle alla tulema, sest poni kartis nii palju, et ei julgenud koju ka enam minna. Silorullid ja elektrikarjused ja jumal teab mis seal kõik olid. Pühapäeval tegi Trumm ponijalutust mu sõpradele ja sai seega lebo päeva.
Edasi kolisin Raili juurde Võrumaale. Seal sain sõitmiseks tori-traavli ristandi Arhimedes, kes oli kolmene ja just sadulasse pandud. Ilmselgelt mingi 3x lahtisena inimest kandma õppinud hobune ei osanud veel pöörata ja vehkis peaga jne. Nii ma seal temaga siis jaurasin ja panin reegleid paika ja samal ajal õppisime etenduse tarvis kadrilli. Väga niru variant oli hobusele kadrilliratsastus anda aga no mida sa teed, kui muud varianti pole. Mulle ei jagunud muud hobust. Kui alguses tahtsin juukseid peast välja kiskuda, et sellise hobusea pole võimalik kena kadrilli teha, siis lõpuks oli ta juba päris taltsas :D Isegi lausa mõnus oli sõita, etenduse ajaks pööras ja ei vehkind peaga ja oli igatepidi nunnu ja mõnna ja kohe vajas kiitust. Igatahes etendus läks kenasti ja see peaaegu nädalake Luutsnikus oli ka väga lahe!
Pesupäev
Täna oli veits pesupäev ja homme jõuab ehk veits õmblemispäeva teha. Ehk siis osade tekkide korrastamise aktsioon käsil. Lasin õues survepesuriga üle ja nüüd kuivavad. Pesumasinat rikkuda ei taha, keemilisse viia ka väga ei taha ja käsitsi ka kõike küürida ei viitsi, seega survepesur on ideaalne variant. Nii palju siis hobuseteemast. Trummit muidugi igatsen. Vahepeal puhkasin nädalakese Bulgaarias, mõnus oli igatepidi :) Ja enne seda ja peale olen natuke praktikal käinud. Laudas lehmadega jauranud :D Iseenesest on põnev. Näiteks kui on vaja karjast mullikaid või lõpptiineid välja sorteerida, siis saab cowboy'd ilma hobuseta mängida ja siis vett koplitesse lasta ja vasikaid vedada ja veti assisteerida ja ka erinevaid pabereid täita. Ühesõnaga hästi mitmekesine värk.
Võistlused
Täna käisime siis koos Anetiga Trummiga võistlemas. Pärna talus toimus tori hobuste karikasarja II etapp ja 80cm oli ka eesti hobuste arvestus. Saatuse tahtel olin jälle see "õnnetu" päeva esimene startija. Hobune oli päris mõnna, ainult ma ise suutsin seal seljas üleliia võimelda :D Ehk siis stiilipunkte oleks siis hulgim saanud, samm ei klappind alati ja korra ta kahtles ka kas hüpata ja siis ma jäin maha ja kukkusin kaelale jms ja selle käigus lõin enda huule seest katki ja viimase okseri pidin üldse ilma jalusteta hüppama. Sellegipoolest puhas sõit ja 3. koht :) Ehk siis poni oli väga tubli ja päästis nõmedad olukorrad ära! Ikka tubli Trummi :) Alati on tore autasustamisele saada. Anetil nii hästi ei läinud, 2 järsemat pööret ei sõitnud nii hästi läbi ja siis tuli ka kahel takistusel latt alla. Aga see-eest sõitsid läbi, ei tõrkunud välja ja tegelikult 5 seki kiirema ajaga kui mina ;) Esimeseks sai Amanda, kes esimese sõitjaga tegi tõrke kuid teine läks vist max aja peale välja ja kihutas parkuuri läbi esimese koha peale. Tubli poni igal juhul, et nii TS kui KR edukas. Trummiga jäin aga ka väga rahule :) Loodetavasti stardivad koos Anetiga varsti jälle! Minul lõppes järjekordne treeningperiood Trummiga, sest kolin Tallinnasse suveks.
Vesi! Ujumine!
Täna oli äge talliskäik. Ilm oli nii suviselt soe. Läksime koos Kaari ja Ronaldiga maastikule kerget trenni tegema. Traavisime mööda teed ja tegime ühe põllu peal galoppi. Rohi oli ainult veits liiga pikaks kasvanud aga paistis et Trummile ikka meeldis seal joosta. Siis läksime järve jalutama. Võtsime veel jalanõud ja sokid ja sadulad ära et saab sügavamale ka jalutada. No ja lõpuks olime juba nii sügaval et hobused hakkasid ujuma!!! Nii kift oli, möllasime seal järves oma hea aja maha, ise ka ujusime hobuste kõrval. Hobused olid nagu tõsised allveelaevad, hakkasid põrisema ja ujudes tuli selline kiirus sisse et megaäge oli. Tõsiselt!!! Suplesime ja naersime ja hobustele paistab et ka meeldis ning kindlasti oli mõnus vaheldus. Kui vette saime siis Trumm muudkui läks ja läks, ta on tõsine kala :) Nii meeldib vesi vist. Igatahes jah, ütlen veel korra et megaäge oli! Pärast proovisime galoppi ka vees, nii naljakas hüplev oli. Kahjuks ma ei saa Trummile oma järve lubada kuigi seda ta tahaks ka.
Istu sadulas!
Täna oli siis järjekordne õppetund mulle, feilisin haledalt. Tegin platsil hüppetrenni, panin takistused 80cm peale umbes kõik. Minu kindel poni tegi lausa mitu tõrkumist ja nüüd ma olen enda peale pahane. Minu vead, ise ronisin ette ja lootsin et ta kaugelt tõukab aga tal oli ebamugav ja ta ei hüpanud üldse. Suur hobune võib jaksata sellise takistuse peal ka kaela peal oleva ratsaniku üle tassida, kuid ponil ei ole see nii lihtne. Korra tõmbasin ta ise süsteemi teisest mööda, sest esimene ei tulnd välja ja ei tahtnud niiviisi teist hüpata, et äkki kukume sisse. Ja korra ajasin üle ja siis lammutas. Et noh, tuleb ikka sadulas istuda ja mitte ise pushida. Keegi peaks koguaeg kõrval karjuma, et istu sadulas! Ponil ei olnd küll täit entusiasmi kuid sain ta siiski paremasse hüppetujusse provotseeritud kui eelmine kord. Noh et seekord oli juba selline tunne, et sellise hobusega võib juba võistelda küll. Ühesõnaga ei jäänud väga rahule ei enda ega poniga, kuid tegelikult polnud midagi hullu. Pärast jalutasime koos Kaari ja Ronaldiga mäe otsa ja tagasi ja järves käisime ka. Siis lisakaer koos odra ja õliga, Trummi tegi yum-yum ja oligi kõik.
Me ei ole kuskile kadunud
Me lihtsalt puhkasime :D Ma käisin vahepeal Tallinnas jälle ja jäin seal puhta haigeks mistõttu Trummar sai nädalakese puhata jälle :D Neljapäeval käis Anett sõitmas, eile mina. Kuna mul kool sisuliselt läbi ja ma varsti ära Tallinna kolin, siis peab Anett ise käima hakkama :P Praeguste "salajaste" plaanide kohaselt võiks nädala pärast Pärna tallu võistlema minna. Kui ma seal feilin, siis saangi ära Põhjaosariikidesse häbenema minna :D Sest ma ei kujuta ette kuidas Trumm õues võõras kohas hüppab. Ihaste ajal oli poni küll supervormis kuid kui eilse trenni põhjal võtta, siis... sellise hobusega küll võistlema ei tahaks minna :D Ei tea kas suurest puhkamisest või oli lihtsalt paha päev või on suvi hinges, igatahes ei olnud ta üldse n-ö usaldusväärne. Sellega mõtlen, et ma ei saanud tema peale kindel olla, ta ei käitunud nagu ta tavaliselt teeb vaid oli selline veider ja ebamäärane. Tavaliselt ta võib ka oma mulli langeda aga see on selline vana hea tuttav Trummi-mull, seekord oli ta teises dimensioonis ja käitus ebaharilikumalt. Muidugi saime me tehtud kõik mis tahtsime aga ikkagi. Alguses tulin traavis erinevaid üksikuid latte/kavalette. Kuna ta nagu ei viitsinud väga või õigem oleks öelda, ei teinud minuga koostööd vaid me lihtsalt mõlemad tegime samal ajal mingit tööd, siis ma ei jäänud üldse rahule. Mõtlesin, et kas tõesti plats avaldab nii halba mõju, läksin tegin maneeži kõrval murul mõned traaviringid. Seal oli impulss parem küll kuid kas nüüd just koostöö... Läksime platsile tagasi, galopitasime veidi ja kuna siiski oli eesmärk ka mõni hüpe teha, tuli trenni jätkata. Tulime kolme risti mis olid 6m vahedega, üksikut lattaeda ja üksikut okserit. Läks nagu ta läks, st et poni tegi kõik puhtad hüpped kuid seda õiget minekut ja stiili ma ei saanud kätte. Ta lihtsalt tegi oma tööd ja jällegi hindasin seda, et kui samm tuleb alla, siis ta hüppab puhtalt välja. Võistlemise suhtes oluline, sest iga latt loeb. Niisiis ei pakkunud see kõik erilisi emotsiooni, või õigem oleks öelda et positiivseid emotsioone. Vaimu vabastamiseks otsustasin mäe peal natuke jalutada, poni oli märg ka veits. Ponifetishiga suur täkk hirmutas ka meid mööda aeda kaasa joostes aga saime hakkama. Mäe otsas hakkas Trumm millegipärast vastu, tulin kibekiirelt alla, lahendasin olukorra maast ja hiljem jätkasime jälle ratsa. Vaatasime hobuseid, kes mäe otsa suvitama olid tulnud ja jalutasime veits edasigi. Üllatavalt reipalt kippus edasi aga ta oligi läbinisti veider too päev. Alguses kui ta üldse sisse tuli, näitasin talle varssa ja kuigi mina polnud varem näinud, siis tema käib iga päev vähemalt 2x varsa boksist mööda. Aga tema reaktsioon oli veits priceless ehk siis kui ta selle väikse olevuse avastas, tahtis ta nii tema juurde minna ja nuusutada, ta lausa tiris sinnapoole ebatavalise ebaviisakusega. Kuna see häiris mära, siis läksime eemale ja siis Trumm mitu korda hirnatas varsa poole ja hullult üritas piiluda :D Mis oli suht naljakas, sest ta läks nii äksi täis. Siis ma lolli peaga lubasin, et tema saab ka kunagi oma varsa. Valem on veel välja mõtlemisel, et kuidas täpselt.
vahelduseks paar kõksu
Täna sõitsin platsil ja eesmärk oli ka mõned hüpped teha. Soojenduse tegin suhteliselt lühikese, hobune oli väga mõnus, lihtne sõita, toimis hästi ja jooksis kenasti. (Kunas ma üldse teda laidan?) Siis tulin kolme lattaeda mõned korrad. Mõne korra samm ei klappind ja korra lükkasin teda ilgelt aga ikka tegi sammu alla sest samm ei klappind :D Korra tõrkus ka :D Aga see oli jumala lamp ja jällegi minu viga. Ehk siis ma ei teinud midagi ja lisaks sellele samm ei klappind kõige paremini ja kaldusin veits ette ka ja siis ta tõrkus ja ma hakkasin naerma :D Tore on see, et ta ei tõrgu selle pärast, et tal hüppamise vastu midagi oleks vaid ma ise lihtsalt ei süvenenud ja ei toetanud ja lükkasin tasakaalu paigast ära ning selle asemel, et asju õigesti teha, läksin niisama nalja pärast pea laiali otsas peale. Üleüldse mulle tundub, et ma ei võta seda hüppamist kodus piisavalt tõsiselt, ainult võistlustel :D Lihtsaid harjutusi teen ka ainult ja kõrgeid takistusi kardan :D Aga eks ratsutamine ongi minu jaoks meeldiv meelelahutus mitte sport. Lisaks oli tal natuke enda initsiatiivi vähe, st et peaks natuke rohkem kaera söötma, et tal hüppetuju tuleks. Selle organiseerisin ka kohe ära. Iseenesest ta püüdis küll ja ühtegi latti alla ei ajanud, hoolimata ka sammu mitteklappimisest. Oleksin tahtnud okserit ka proovida aga nii palju publikut oli ja teistel tuli uus trenn peale ja kiire oli ka niiet seekord jäi ära. Siis väike järves sulistamine ja kõik. Poni ja trenniga võin täiesti rahule jääda :)
Trummmmiiiiiiiiii
Täna ratsutasin platsil. Kuna vahepeal oli vihma sadanud, siis oli plats päris normaalne. Kive oli küll ja siis Trumm tegi vahepeal sellist liigutust nagu oleks komistanud või midagi kui ta kivi otsa astus. Aga muidu oli tunduvalt parem kui kuivana :) Poni oli imeline nagu enamusel kordadest :D Ta lihtsalt on selline... alati tubli ja nunnu ja tore. Siis ongi, et teed traavi ja mõtled et miks ma pikemalt peaks tegema kui ta on juba väga hea ja mõni trenn saabki 20 minutiga läbi. Alati ei viitsi lihtsalt keerukamaid harjutusi sisse tuua. Seekord proovisime väheke sääre eest astumist ja galopis kontrat. See teine tuli paremini välja. Täisistakut tegin vahelduseks ilma jalusteta ja siis läks vist istak ka paremaks. Aga jube liikuva seljaga poni on ikkagi. Vaatad küll et väike eestlasenäss aga vot kus loksutab soolikaid segi alles. Aeglasemat liikumist ei saa ka nõuda, sest edasipürgivus ja impulss on nii olulised ja samas lihtsad kaduma. Korra tulin diagonaalis ühte väikest lattaeda ka, et soojendusgaloppi huvitavamaks muuta. Pärast oleks võinud veel tulla aga kuna ta oli nii tubli, siis pidasin paremaks ära lõpetada. Siis väike jalutuskäik mäe peal koplis ja kogu lugu. Viisin ta koplisse ära ja siis tuli meelde, et süüa tahtsin ka talle veel anda. Läksin kopli juurde pangega ja ta tuli traavis väravasse, söödik nagu ta on. Kuna teised ajaksid ta ära, siis lasin ta koplist välja sööma. Ise läksin autole akut peale panema, et aega võita. Nii ta siis sõi lahtiselt, alguses pangest ja siis pügas muru. Tore poni. Lihtsalt nii tore poni ongi, igal pool iga kell.
ponid
Reedel käisime Kaari ja Ronaldiga üleval põllu peal sõitmas. Alguses tundus, et on liiga tugev tuul kuid tegelt polnd hullu midagi. Hästi mõnus oli. Poni polnd küll nii hea kui eelmine kord, kuid mulle tundus et tegin liiga lühikese soojenduse ja võtsin ta ise liiga kokku ning seetõttu hakkas impulss kaduma. Järgmine kord proovin paremini teha. Tore oli see, et möödas paistab olevat aeg, kus pidi teise hobuse juures püsima vaid saab üksi teises põlluotsas omi harjutusi teha ja ta ei karda, et täitsa üksinda jääb. Lõpus tegime kiiret galoppi ka põllu peal ringidena ja ta täitsa tahtis joosta ja ma ei pidanud sundima. Tegin natuke pikemalt galoppi kui tavaliselt, et noh võhma treenida või nii. Pärast läksime järve sumpama :) Trumm vist oleks tahtnud pikali visata madalas vees, igatahes jube kahtlane oli :D Peaks ta teinekord soojaga peale trenni kordega sinna viima, mine hullu tea, võib-olla viskabki pikali vette. Igatahes tegime tiiru järves ja siis koju ära.
Laupäeval käisin viimast korda Riksi vaatamas. Viisin talle porgandeid ja jalutasin veits niisama temaga õues. Oli nunnu nagu ikka. Veits kõhn aga see-eest lihaseid oli juurde tulnud (Y) Äge soeng oli talle ka lõigatud, hullult sobis. Tukk oli kolmnurka lõigatud nagu oleks kõrvamüts peas ja ta nägi ilus välja sellega :)
Esmaspäeval käisin laudas asju rääkimas :D Niiet vb peaks suvel vasikatest ka teile jutustama hakkama :D Vaja praktika teha.
Laupäeval käisin viimast korda Riksi vaatamas. Viisin talle porgandeid ja jalutasin veits niisama temaga õues. Oli nunnu nagu ikka. Veits kõhn aga see-eest lihaseid oli juurde tulnud (Y) Äge soeng oli talle ka lõigatud, hullult sobis. Tukk oli kolmnurka lõigatud nagu oleks kõrvamüts peas ja ta nägi ilus välja sellega :)
Esmaspäeval käisin laudas asju rääkimas :D Niiet vb peaks suvel vasikatest ka teile jutustama hakkama :D Vaja praktika teha.
Milleks plats...
...kui seal on nii mõttetu sõita. Ehk siis liiv krigiseb hamba all ja hobune on ka nagu ei tea mis, koperdab ja jäik ja ei tea kuidas astuda. Täna siis sõitsin platsil ja tegin mõned hüpped ka. Need ka ebaõnnestusid ja oli selline negatiivsete emotsioonidega trenn. Siis mõtlesin, et lähen jalutan hobuse maha mäe peal, tegin koplile tiiru peale ja siis mõtlesin Trummilt midagi küsida ka. Natukesest tulid külgliikumised ja erinevad harjutused ning kokku oli nagu väike koolisõidutrenn. Ja see oli muru peal ja nii mõnus. Uskumatu kuidas hobusel tekkis seal tahe ja koostöövalmidus ja impulss ja pehmus. Lausa lust oli sõita. Ja siis mõtledki, et milleks plats...
Hr. Numpsnillik
Jälle ratsutamas
Trumm puhkas vahepeal mingi poolteist nädalat :D Kõigepealt ma olin ära ja siis ma jäin haigeks ja nii ta läks... Lõpus oli juba nii, et no kui ta juba nii kaua puhanud on siis vahet enam pole kas ta puhkab ühe päeva veel või mitte :D Üleeile käis Anett ratsutamas :) Olid toredasti sõitnud. Eile käisin ise. Läksime jällegi maastikule, sest mul pole mingit soovi kaldus ja tolmaval kivisel platsil sõita, rääkimata maneežist. Trumm oli kohe meeldiva puhanud vaimuga, palju julgem ja rahulikum ja stabiilsem. Puhkus mõjub talle suht alati hästi. Selline tunne, et negatiivsed emotsioonid kustuvad ja positiivsed kinnituvad :) Seekord läksime mööda teed palju kaugemale kui eelmised korrad. Lõpuks ümberpöörd, kuna põllud paistsid haritud ja vist pole sealtkaudu kuskile mujale minna. Tagasitulek oli muidugi märksa hoogsam kui minek :D Tee ääres põldudel tegime minnes traaviringi ja tagasitulles külastasime galopipõldu. See on siis ka selge, et ta on täielikult ära õppinud ühe galopisirge seal põllul, kus täie kimaga lasta. Huvitav on see, et ta teab üsna täpselt kus see lõik algab ja kus lõpeb, niiet enne seda lõiku ta ajama ei pane ja lõigu lõpus võtab ise aeglasemaks. Tegelikult on hea, kui on kindel koht kus peeneks lasta sest see on mingil määral vajalik tegevus. Tiirutasime seal edasi-tagasi, lõpuks lontis väsinuna teise põllu otsa aga kui galopikoht tuli siis oli kohe kõpsti kiires galopis :D Esimese korra pani ta küll maksimumiga ja siis mul oli veidi hirm et äkki jookseb jalad kinni või midagi aga järgmised korrad tegi lihtsalt kiiret galoppi kus ma tundsin et mul on siiski ka mingi kontroll ja otsustusõigus :D Siis läksime tagasi ja talli juurde oli mäe peale pandud üks takistus, hüppasime seda ka siis nii ülesmäge kui allamäge mõned korrad ja läksime ära koju. Ülesmäge oli meeldivam hüpata, sest allamäge tundus tiba libe olevat ja sadul liikus ettepoole. Talli juures lasin tal jalad ja kaela voolikuga üle, oli higist täitsa märg. Siis läks poni lahtiselt muru sööma platsi kõrvale, sest koplisse laskmine oleks tähendanud märjana püherdamist kõige tolmusemas kohas junnide vahel. Edasi jätkus õhtu grilli ja chilliga ning tipnes öösel lilla gorilla surmaga.
kes on tubli? Trumm on tubli
Tän sõitsime vahelduseks platsil, mõtlesin hüpata ka proovida. Väga mõnus ei olnd sõita, sest plats on veits kaldu ja veits kive on ka... Ja tolmas ka ning mu nina hakkas selle peale lörisema :D Trummile see ka mingit erilist emotsiooni ei pakkunud kuid ta tegi viisakalt oma tööd. Enamus takistusi oli liiga kõrged (pakuks et sinna 140 kanti paar tükki või kõrgemadki veel) ja siis valisin paar väiksemat välja. Ju kõige madalam mingi 70-80 oli aga nägi teiste kõrval nunnu väike välja :D Järgmine lattaed, mida hüppasin, oli juba veits kõrgem aga siiski ta nägi väike välja. Suures õhinas tulin muidugi ühte lehviku ja okseri vahepealset asja ja siis suund veel ühele okserile. Jube lai oli ja joppas, et ilusti üle saime, sest samm ei klappind ja poni nägi väga vaeva enda venitamisega :S Siis lasin kitsamaks panna ja poni hüppas super hästi. Seljast oli kohe tunda hüppeliigutust ja ta ei kahelnud ka. Super pildid oleks saanud :D Pärast mõõtsin, lattaed oli 95, okseri tagumine latt 100, normaalne.
Võistlusvideod sain ka kätte. Nõudlik nagu ma olen, seljast tundus parem kui videolt :P Ja tegelikult pole pildi pealt näha niikuinii, kuidas ponil tahet oli.
Võistlusvideod sain ka kätte. Nõudlik nagu ma olen, seljast tundus parem kui videolt :P Ja tegelikult pole pildi pealt näha niikuinii, kuidas ponil tahet oli.
EHKÜ koosolek
Täna käisime Penijõel Eesti Hobuse Kaitse Ühingu koosolekul koos Triinuga nagu õiged liikmed ikka :D Sõit oli pikk ja kulukas aga ma usun et see oli seda väärt. Ikka saab uusi teadmisi ja on huvitav :) Seekord oli kolmapäevasel päeval ja mu meelest oli rahvast ka vähem. Õnn oli, et sain kooli vahele jätta. Räägiti siis ühingu eelmise aasta tööst ja veidi tulevikust, oodatakse ideid eesti hobuse propageerimiseks ja huvitavate projektide loomiseks. Kellel ideid on, laske tulla :D Mis on puudu? Lisaks olid siis ettekanded. Siim Nõmmoja rääkis ratsutamisest ja turvalisusest, mitte kaska kandmisest vaid õige algõpetuse jagamisest ratsutamises. Rohelise kaardi ja järkude süsteem mulle meeldib :) Siiri Nõva rääkis nõuetest tallidele, natuke uimases esitluses kuid vajalik teema. Ingrid Randlaht rääkis eesti hobustest ponispordis, tore oli pilte vaadata. Andres Tuvi võttis läbi väga olulise teema laminiit - selle põhjused ja muu seonduv, mulle eriti huvitav kuulata. Tähtis oli lõpuarutelu probleemil ülekaalulised hobused, keda võiks igal juhul vähem olla. See soodustab omakorda igasuguseid tervisehädasid. Niiet PALUN saage aru, eesti hobune EI PEA olema matsakas, mitte ükski poni ei pea. Mida väiksem, seda vähem saadakse aru, et on ülekaaluline. Shetikad on reeglina paksud, mõni kaalub 100kg asemel 200kg, see ei ole normaalne!!! Muidugi kui ollaksegi harjunud nägema seda pontsude karja, siis see tundubki normaalne... Nad lihtsalt VAJAVAD piiratud söötmist.
Lisan ühe pildi vormis Trummist:
Lisan ühe pildi vormis Trummist:
maastik on teemas
Täna käisime jälle maastikul ja jälle üksinda. Alguses korra arvas, et ei tasu minna aga edasi polnud probleemi. Eriti pikalt ei teinud ja kaugele ka ei läinud, et mitte teda ära tüüdata vaid asi talle lihtsaks ja meeldivaks teha. Käisime alguses ühe teise põllu peal tiirutamas, kus me varem käind polnud. Siis selgus, et Trummile meeldib lihtsalt mäe otsas seista ja ringi vaadata. Nii me siis vaatasimegi järve peale ja majade poole. Eelmise päeva galopipõllul käisime ka, seal ta juba teadis et võib väheke jalgu sirutada aga tegi lihtsalt kiiret galoppi, kimama ei hakanud, ju siis sai eile isu piisavalt täis joostud. Seda teadis ka, et põllu lõpus peab seisma jääma ja muidu korralik olema :) Vahepeal küttis end muidugi mingitest mõttetutest lindudest ja kivihunnikutest ja heinapallidest üles aga kokkuvõttes oli viisakas. Eriti suurt indu ka välja ei näidanud ja läksime tagasi kodu juurde. Siis käisime koos Triinu ja Vigri ja Anna ja Ootusega järves sulistamas. Pärast traditsiooniline püherdamine platsil ja väikene rohunäkitsemine. Lisasööt ja porgandid ette ja oligi kõik.
maastik mõlema poniga :)
Eelmisel nädalal sai ainult korra ratsutamas käidud, muidu poni lebotas. Võtsin teki ka ära, et tal parem end karjamaal rullida oleks, ilmad läksid ju ka soojaks. Selle ühe trenni tegime maastikul :) Alguses ta jauras päris palju, sest ta ei olnud minuga vist nõus, et üksinda teiste hobuste juurest ära minna turvaline on. Kuna tema on minust tugevam ja tema oli oma otsuses kindel, tuli mul teine lähenemine leida. Tulin seljast maha (enne kui ta mu ise alla oleks visanud) ja läksime päris pikalt käe kõrval. Niimoodi ta vist ei tunne ennast üksinda :P Proovisin imiteerida väheke seljast ratsmekasutust, jäädes ise tema õlast tahapoole jalutama. Selle peale hakkas ta uuesti vastu aga mina sain maast talle vastu hakata... Ja nii jäi minu otsus peale. Mäe peal, koledast kohast möödas, otsustasin selga minna ja edaspidi ei mingit vastuhakku. Väga kaugel ei käinudki, et mitte ilusat ära rikkuda. Siis läksime kodu juurde tagasi ja sealt edasi järve äärde :) Trumm muidugi kohe suure sammuga vee poole nagu kala kuid mitte sulistama vaid jooma! Talle vist väga meeldib looduslikku vett juua :D (Talvel koplisse lastes oli ka vaja pruuni sitavett sisse lürpida, mis sest et tallis anti võimalus peale trenni jootjast juua.) Siis jalutasime jalgupidi vees ringi ja läksime koju ära.
Pühapäeval käisin Riksuga sõitmas! Koos teiste ponidega niisama põllu peal ringitamas ja loodust nautimas. Ta oli nii väike :D Tore oli maastikul koos teistega, Trummiga tahaks ka... Riks oli eest mitte just eriti hea aga muidu oli ok. Tore on see, et ta suudab üksi olla (erinevalt Trummist, kes läheb pöördesse, kui teised teisel pool mäge on :P). Galopp oli tal endiselt nii mõnus, nii mõnus. Just liikumiselt ja see, kuidas ta suudab ennast kokku sõita kui tagasi võtta :) Väga huvitav oli igatahes. Proovisin ka ühte sadulat talle, kuid ei sobinud.
Täna käisin Turummi-jummiga maastikul, Riksiga ratsutamisest inspireeritult. Alguses pidime minema koos Mari ja Kiriga, läksimegi, kuid väga kaugele ei jõudnud, kuna Kiri hoidis ühte jalga ja siis jalutasime tagasi. Otsustasin ikkagi maastikule minna, üksi siis. Trumm tahtis alguses vastu ka hakata veits aga eelmise korra karmim õpetus oli vist kasuks tulnud ja suuremat jauramist ei demonstreeritud. Selle asemel oli üks üsna viisakas maastikulkäik. Väga kaugele me ei jõudnud, kuna mingi lahtine koer passis tee peal ees ja ei riskinud sinna minna. Lahtised poni poole jooksvad koerad võivad viimast vägagi hirmutada. Niisiis läksime veidike tagasi ja siis ühe põllu peale. Lõpuks tegime seal edasi-tagasi galoppi :D Vähemalt sai poni ennast enam-vähem välja joosta ja üsna märjaks läks ka. Tubli oli seetõttu, et käest ära ei tõmmanud kordagi. Ta oleks vist tahtnud sajaga ka kütta, aga kui ei saa maapinnas 100% kindel olla, siis ei taha väga lasta. Siis hakkasime tagasi minema ja muidugi oli ponil vaja end mingist veelindude karjast üles kütta, kes ühe põllu peal passisid. Neid oli ikka päris palju. Tippis ja oli valmis ajama panema, kui ükski neist julgeb lendu tõusta :D Tegi natsa traavlitraavi ka. Siis tuli veel koledaid asju ja ta oli nagu korskav väike galopiaraablane. Lõpuks tulin seljast maha ja läksime viimase jupi käe kõrval, sest ma pidin talle ette näitama, et kuidas rahulik samm käib. Täitsa lõbus oli :)
Pühapäeval käisin Riksuga sõitmas! Koos teiste ponidega niisama põllu peal ringitamas ja loodust nautimas. Ta oli nii väike :D Tore oli maastikul koos teistega, Trummiga tahaks ka... Riks oli eest mitte just eriti hea aga muidu oli ok. Tore on see, et ta suudab üksi olla (erinevalt Trummist, kes läheb pöördesse, kui teised teisel pool mäge on :P). Galopp oli tal endiselt nii mõnus, nii mõnus. Just liikumiselt ja see, kuidas ta suudab ennast kokku sõita kui tagasi võtta :) Väga huvitav oli igatahes. Proovisin ka ühte sadulat talle, kuid ei sobinud.
Täna käisin Turummi-jummiga maastikul, Riksiga ratsutamisest inspireeritult. Alguses pidime minema koos Mari ja Kiriga, läksimegi, kuid väga kaugele ei jõudnud, kuna Kiri hoidis ühte jalga ja siis jalutasime tagasi. Otsustasin ikkagi maastikule minna, üksi siis. Trumm tahtis alguses vastu ka hakata veits aga eelmise korra karmim õpetus oli vist kasuks tulnud ja suuremat jauramist ei demonstreeritud. Selle asemel oli üks üsna viisakas maastikulkäik. Väga kaugele me ei jõudnud, kuna mingi lahtine koer passis tee peal ees ja ei riskinud sinna minna. Lahtised poni poole jooksvad koerad võivad viimast vägagi hirmutada. Niisiis läksime veidike tagasi ja siis ühe põllu peale. Lõpuks tegime seal edasi-tagasi galoppi :D Vähemalt sai poni ennast enam-vähem välja joosta ja üsna märjaks läks ka. Tubli oli seetõttu, et käest ära ei tõmmanud kordagi. Ta oleks vist tahtnud sajaga ka kütta, aga kui ei saa maapinnas 100% kindel olla, siis ei taha väga lasta. Siis hakkasime tagasi minema ja muidugi oli ponil vaja end mingist veelindude karjast üles kütta, kes ühe põllu peal passisid. Neid oli ikka päris palju. Tippis ja oli valmis ajama panema, kui ükski neist julgeb lendu tõusta :D Tegi natsa traavlitraavi ka. Siis tuli veel koledaid asju ja ta oli nagu korskav väike galopiaraablane. Lõpuks tulin seljast maha ja läksime viimase jupi käe kõrval, sest ma pidin talle ette näitama, et kuidas rahulik samm käib. Täitsa lõbus oli :)
üks lihtne esmaspäev
Täna käisin niisama korra Trummil külas. Eelkõige selleks, et oma varustust ja asju ära sättida, sest peale võistlusi ma enam talli ei läinud. Andsin Trummile tavapärase söögi ka (annan ise lisaks otra, õli, mineraali) ning käisime püherdamas :) Kuna ta on mul veel "peen" tekiloom, siis vajab ta eraldi püherdama viimist :D Ajasin veel paar sõna juttu ja andsin kassidele praemaksa, mis ma kodust kaasa tõin :D Ja muud ei miskit.
Võistlustel käimisest veel nii palju, et mul jäi täitsa kiitmata Trummi vedamise lihtsus ehk siis poni eeskujulik käitumine. Suure autoga polnud ta varem sõitnud, kuid ilmselgelt ei valmistanud see talle mingeid probleeme. Igal pool on kodu ja vabalt võib selleks olla äärmine koht suure auto peal. Peale läks kenasti nagu iga päev sõidaks. Ja maha tuleb ettevaatlikult väikeste sammudega ja kui käseks tal seista seal trapi peal, siis poleks seegi probleem. Ei mingit tõmblemist. Lisaks tundub Ihaste ka juba üsna kodune olevat :D Vähemalt ei kardeta võistlusmaneeži nurki aga no päris mitu korda seal käidud ka juba. Ihastes on hea võistlemas käia, mulle meeldib see koht :)
Pildike võistlustelt:
Võistlustel käimisest veel nii palju, et mul jäi täitsa kiitmata Trummi vedamise lihtsus ehk siis poni eeskujulik käitumine. Suure autoga polnud ta varem sõitnud, kuid ilmselgelt ei valmistanud see talle mingeid probleeme. Igal pool on kodu ja vabalt võib selleks olla äärmine koht suure auto peal. Peale läks kenasti nagu iga päev sõidaks. Ja maha tuleb ettevaatlikult väikeste sammudega ja kui käseks tal seista seal trapi peal, siis poleks seegi probleem. Ei mingit tõmblemist. Lisaks tundub Ihaste ka juba üsna kodune olevat :D Vähemalt ei kardeta võistlusmaneeži nurki aga no päris mitu korda seal käidud ka juba. Ihastes on hea võistlemas käia, mulle meeldib see koht :)
Pildike võistlustelt:
VÕISTLUSED Ihastes
Pole ammu kirjutanud midagi... Igatahes olid meil eelmisel nädalal superhead hüppetrennid, poni läks ja hüppas ja oli väga heas vormis, lausa lust oli sõita. See nädal aga tuli tal väss peale ja ta ei tahtnud enam üldse hüpata. Jooksis ka mööda kodus ja oli jube ettevaatlik ja ebalev. No seljas tundsid, et asi ei paku enam hobusele rõõmu vaid ta teeb seda sunniviisiliselt kohusetundest. Aga võistlema otsustasime ikka minna, koht oli auto peal olemas jne. Eelmise nädala vaimustusest sai registreeritud nii 60 kui ka 80-90 parkuuri. See nädal loiu Trummi vaadates arvasin, et hea kui 60 läbi sõidab ja teist ei hakka punnima. Siis sai poni puhata ja palju kaera. Ja võistlused läksid üle ootuste hästi :) Energia ja hoog ilmutasid end jälle. Õues soojendades hakkas lausa häbi, et Trumm oma kitsehüpetega galopis ja "kõrgema kooli elementidega" teiste hobuseid erutas, kuid tegelikult oli mul hea meel. Ponil oli lusti joosta ja energiat hüpata :) Kuna ta on muidu pigem uimarull, siis need hüplemised ja sööstud ei tekitanud minus hirmu vaid hoopis nalja. Nii ma seal seljas siis särasingi :D Järelikult on energiat, mida hüppamisse suunata :) 60cm väikse parkuuri sõitsime puhtalt läbi ja saime selle eest roseti ka. Kõrgemas parkuuris ma ise feilisin. Poni hüppas puhtalt kõike, kuhu peale ma ta suunasin. Aga mina unustasin viimase takistuse ära... Seal oli kaks takistust suht lähestikku sama nurga all ja ma kogemata sõitsin valele peale. Siis vaatasin, et huvitav viimane pidi ju okser olema mitte lattaed ja juba ma olingi vea teinud. Siis sõitsin õigele peale ja sain voldi eest 4kp + aega kulus lisaks. Veel oleks saanud vähemalt ühest kohast lõigata aga selle ma unustasin ka ära parkuuri ajal (avastasin liiga hilja). Seega poni andis endast kõik ja kui mina ka nii teind oleks siis oleks auhinnalisele kohale saanud :D Aga pole hullu, enda peale võin ju tige olla aga peaasi et poni tubli oli. Üks rosett siia-sinna, peaasi et ma ise tean, et tegelikult läks parkuur väga kenasti :)
Trummi kiitmiseks võin veel öelda, et ta meeldib mulle just seetõttu, et ta nii aus ja puhas on. Talle pole seda hüppeannet looduse poolt väga antud ja praeguse saavutamiseks on vaeva ka nähtud. Aga stabiilsust ja mõistust on talle antud. Mis kasu on harrastajal hobusest, kellel on väga hea hüppevõime aga kes tõrgub välja? Pigem las ta hüppab nii palju kui vaja aga see-eest ausalt ja puhtalt. Eks meil läksid mõned hüpped alla ka kuna samm ei klappind aga kui ise vähegi sadulas istuda ja mitte segada, siis poni toob puhtalt välja. Meie sõidud olid ka heliefektidega, kuna talle lihtsalt sobib häälega ergutamine hästi. Ja kui see mõjub, siis on superhea seda kasutada.
Trummi kiitmiseks võin veel öelda, et ta meeldib mulle just seetõttu, et ta nii aus ja puhas on. Talle pole seda hüppeannet looduse poolt väga antud ja praeguse saavutamiseks on vaeva ka nähtud. Aga stabiilsust ja mõistust on talle antud. Mis kasu on harrastajal hobusest, kellel on väga hea hüppevõime aga kes tõrgub välja? Pigem las ta hüppab nii palju kui vaja aga see-eest ausalt ja puhtalt. Eks meil läksid mõned hüpped alla ka kuna samm ei klappind aga kui ise vähegi sadulas istuda ja mitte segada, siis poni toob puhtalt välja. Meie sõidud olid ka heliefektidega, kuna talle lihtsalt sobib häälega ergutamine hästi. Ja kui see mõjub, siis on superhea seda kasutada.
Pildid Riksi esimesest võistlusest
Piltide autor on fotoalbumis kasutaja Kikux. Ratsanik Grethe Aikevitsius. 
Ikka ja alati tublid ponid...
Ma ei teagi millest alustada ja kuidas alustada... Läinud on nagu ikka, vahepeal paremini ja siis halvemini ja jälle paremini. Trummiga oleme natuke koolisõidupoolsemat trenni ka teinud vahelduseks. Muidugi üks põhjus on meie ärasõidetud pinnas... Ei raatsi väga palju oma hobust lõhkuda seal hüppamisega... Üks hüppetrennine asi sai tehtud Aneti pilgu all, me siiski täies õhinas ei säranud kuid hüpatud me saime. Koos vahepealsete naerukrampide saatel :D:D Ausõna naerdes on raske hüpata, ei tasu väga proovida... Trumm avastas mingi staffi ukse juurest ja pani improvisatsiooniga minema, ei tea kas proovis suure hoo pealt kapriooli teha või mida... Igatahes nalja sai ja vigu ma ka tegin ja Anett seisis keset parkuuritrajektoori jne :D 
Riksil paistab kõik hästi minevat uues kodus. Lausa esimesed võistlused sai tehtud :) Veskimetsas käis Laste Ringil 70cm parkuuri sõitmas. Puhas sõit! Väga rahul olen, võõras koht ja üldse vähe hüpanud jne jne. Oleksid kõrgemat ka läind aga poni väsis ära ja siis ei saand. Sai siis 7. koha, viis autasustati, kokku oli 20. Kaheosaline parkuur. Eks ma ise tean ka veel vähe sellest võistlustepäevast... 
Riksil paistab kõik hästi minevat uues kodus. Lausa esimesed võistlused sai tehtud :) Veskimetsas käis Laste Ringil 70cm parkuuri sõitmas. Puhas sõit! Väga rahul olen, võõras koht ja üldse vähe hüpanud jne jne. Oleksid kõrgemat ka läind aga poni väsis ära ja siis ei saand. Sai siis 7. koha, viis autasustati, kokku oli 20. Kaheosaline parkuur. Eks ma ise tean ka veel vähe sellest võistlustepäevast... 
Hüppamised
Olen Trummi visalt edasi treeninud parema hüppamise suunas. Eelmine nädal sai tehtud lisaks nendele ridadele ka üks hüppetrenn parkuuridega. See oli siis võimalus kontrollida tehtud töö mõju. Takistused olid kuskil 70cm ja tulime kahte eri parkuuri. Tunda oli, et hobune oli õppinud vahepeal, läks takistustele paremini peale, hoog oli parkuurile vastav. Kohe selline tunne tekkis, et võiks väikest parkuuri võistelda. Alguses kui üksikult tulin, siis ühe lattaia ees poni tõrkus. Mina proovisin, et mis siis juhtub, kui ma midagi ei tee. Õnnetuseks samm ka ei klappind sel korral ja ronisin ise ette. Tulemus: hobune ei tee ka siis mitte midagi :D Suht naljakas oli ja see jäi ka meie ainsaks tagasilöögiks, muidu ei tõmmand ühtegi latti alla ega midagi. Kui samm ei klapi on ainult ja ainult kõige tähtsam sadulas istuda, siis poni hüppab ise alt välja ja hüpe on puhas ja saab kenasti edasi sõita. Seda tundsin ka jällegi. Kui suurt hobust sellistel takistustel see nii väga ei sega, siis väikest 139cm-st poni küll. Kui ise ei tee vigu, annab tema oma osa suurepäraselt.
Vahepeal käis Anett sõitmas, mis on ülihea :)
Eile tegin jälle rida Trummiga. See on suurepärane, kui saab kevadenergia suunata hüppamisse. Vastasel juhul tuleks mul ise poni provotseerida, kui ta uimarott oleks, sest vaja on hoogu ja indu, poni hüppab pooleldi inertsist nagu ma maininud olen. Me räägime siinkohal siis karvasest pohhuistliku loomuga eestlasest eelkõige, poniklassi värgitud väikene sporthobune on natuke teine asi reeglina. Alguses panin maalatt-väike tõke-maalatt-väike tõke-maalatt ning pea 4m vahedega. Seda ta ei händlind ära ning siis kohendasin natuke lühemaks. Eesmärk oli siis talle pikki vahesid tutvustada. Tulin seda mõlematpidi. Lõpus tõstsin lattaiad kuskil 70cm peale ja eest ja tagant võtsin maalatid ära, keskele jätsin alles. Siis oli süsteem tubli 7m vahega, võis ka natuke üle olla. Poni töötas väga kenasti kaasa. Oli tunda, kuidas hobune viimase fulee pikkust ise proovis õigeks määrata ning tõukas end edasi ja haaras takistusi meeldiva aktiivsusega. Sellega lõpetasimegi :)
Vahepeal käis Anett sõitmas, mis on ülihea :)
Eile tegin jälle rida Trummiga. See on suurepärane, kui saab kevadenergia suunata hüppamisse. Vastasel juhul tuleks mul ise poni provotseerida, kui ta uimarott oleks, sest vaja on hoogu ja indu, poni hüppab pooleldi inertsist nagu ma maininud olen. Me räägime siinkohal siis karvasest pohhuistliku loomuga eestlasest eelkõige, poniklassi värgitud väikene sporthobune on natuke teine asi reeglina. Alguses panin maalatt-väike tõke-maalatt-väike tõke-maalatt ning pea 4m vahedega. Seda ta ei händlind ära ning siis kohendasin natuke lühemaks. Eesmärk oli siis talle pikki vahesid tutvustada. Tulin seda mõlematpidi. Lõpus tõstsin lattaiad kuskil 70cm peale ja eest ja tagant võtsin maalatid ära, keskele jätsin alles. Siis oli süsteem tubli 7m vahega, võis ka natuke üle olla. Poni töötas väga kenasti kaasa. Oli tunda, kuidas hobune viimase fulee pikkust ise proovis õigeks määrata ning tõukas end edasi ja haaras takistusi meeldiva aktiivsusega. Sellega lõpetasimegi :)
Trumm võimleb
Jah, see väike-kõige-kiftim-poni teeb natuke trenni. Energiat on tal endiselt olnud. Esmaspäeval oli reaalselt tunda, kuidas asi hakkas käest ära minema :D Siis ma ehitasin talle rea kaheksa latiga (1 väike takistus, 3 kavaletti, 4 maalatti). Siis ta sai seal oma energiat välja võimelda ilma et tal oleks aega olnud muule mõelda :) Ja lisaks suurepärane algus meie uuele treeningprogrammile. Teisipäeval polnud energaülejääke tunda enam. Aga rea ehitasin ikkagi. Seekord lattaedade süsteem, mille ees, järel ja keskel maalatid/kavaletid. Alguses venitas end pea püsti üle kuid siis hakkas töötama :) Kuna panin keskliinile, siis saime igast pöördest tulla. Ühes suunas tuli nagu paremini välja, sest talle esimesed nurgad väga ei meeldi ja sealt tuli suurema poweriga peale. See on tema puhul isegi tervitatav, sest ta on liiga hästi tagasivõetav ja ei innustu alati piisavalt. Ponid siiski lendavad pooleldi inertsist takistustest üle... Igatahes oli ta tubli, midagi halba pole öelda. Järgmine kord peaks vahesid pikemaks panema, et harjutada erinevate vahedega süsteeme ja ridu.
Trummil on kevad
Käisin täna Trummiga ratsutamas. Sammus ja traavis ei saanud midagi aru aga galopis andis teada, et tal on energiat üle :D Traavis väga kokkusõitmist ei nõudnud, küll aga edasiminemist ja tagasi tulemist. Mul on selline hüppamiseks ettevalmistamise tuju periood peal. Galopis oli naljakas :D Nagu tahtis pea jalge vahele tõmmata ja kitsehüppeid teha aga samas teadis, et ta ei tohi käest ära joosta vms :D Ja siis oligi nii, et ta tegi norm kiirusega galoppi ja vahepeal raputas pead ja hüppas natukene maast kõrgemale kui tavalise fuleega. Nägi välja nagu selline ettevalmistus suureks allaviskamiseks :D Siis andsin ratset järele ja ergutasin teda häälega edasi jooksma, st andsin võimaluse kiiremaid ringe teha energiast vabanemiseks. Seda varianti ta kasutada ei tahtnud, kiiremini jooksma ei hakanud, selle asemel väänles ikka endises galopis :D Vb ta lihtsalt teadis, et ta ei tohi käest ära joosta. Allaviskamiseni ta siiski ei jõudnud, ma panin ta kordele. Seal provotseerisin ja siis ta tegi samamoodi veel nagu sadula all, võimsamalt ainult. Aga ei mingit suurt rallit. Samas see oli teada ka, et midagi väga hullu pole, sest kui oleks väga suur hoog peal olnud, siis ma oleks juba maaühenduses olnud :) Igatahes pärast tegin veel galoppi ja mõtlesin et vb oleks võinud kordetamise vahele jätta. Aga kust ma teadma pidin, et midagi hullu polegi. Galopp oligi siis selline ilma eriliste nõudmisteta minu poolt, tegime edasisõitmisi ja tagasivõtmisi. Tal ennast kokku koguda ja tagumist otsa veel suuremasse töösse võtta ma ei käskinud. Ja lõpuks oli ta märg!!! Sellist asja pole ammu näinud ja trenn kestis vaid pool tundi! Eks ta siis seal õhinas oli jooksmisest :D Ühesõnaga tore huvitav trenn oli, poni jooksis mõnusalt pikalt :)
Riksi kohta nii palju, et käisin teda pühap vaatamas aga ta puhkas L-E :D Neil olid võistlused ja E on niikuinii kõigil puhkepäev. Ja ta oli nii mõnus ilma kõhuta :) Piiratud söötmine teeb ikkagi hobuse välimusega imesid! Olgu see sportrezhiimil söötmine nii kaugel hobuse normaalsest elust kui ta on aga eelistan seda rasvarullidele.
Riksi kohta nii palju, et käisin teda pühap vaatamas aga ta puhkas L-E :D Neil olid võistlused ja E on niikuinii kõigil puhkepäev. Ja ta oli nii mõnus ilma kõhuta :) Piiratud söötmine teeb ikkagi hobuse välimusega imesid! Olgu see sportrezhiimil söötmine nii kaugel hobuse normaalsest elust kui ta on aga eelistan seda rasvarullidele.
Riksu esimene trenn
Täna siis tegi Riksike oma esimese trenni Järve tallis. Tagasiside on õnneks positiivne. Sadulaga võib tõenäoliselt probleeme tulla aga selle teemaga ma katsun tegeleda. Sai lühikese trenni ja olevat olnud tõsiselt tubli, ei kartnud jne. Trenni alguses oli krampis olnd aga siis rahunes maha ja oli niisama superhea, pehme ja mõnna. Valmispanekul oli olnud väga armas ja lastekarja ümber tõmmanud aga talle meeldibki saada patsutatud ja nunnutatud. Peaasi et ta nüüd lastele päheistumist eriti hästi ära ei õpiks :P Loodan, et tal on fänne peale minu ja proovin ikka kursis hoida :D
Riks on Harjumaal
Pühapäeva hommikul puhkas Riks niisama koplis päikese käes ja vaatas, et küll ma olen varajane. Tuli minuga hea meelega kaasa, aimamata mis sündima hakkab. Egas midagi, fliistekk selga ja auto peale! Ära ehmatas, leiba ei julgend ka võtta. Tuli vapralt siis peale ja sellesse asendisse ta jäigi. Sõidu ajal ei julgend süüa ka. Nii kartis väike Riksike, et mis nüüd siis küll toimub. Siis jõudsime tema uude koju - Järve talli. Ta sai endale kena väliboksi, kus silo juba ootas. Hakkas rõõmsalt sööma. Ja nüüd nii ongi, et Riks elab seal. Hakkab lastega koos treenima ja eks näis mis edasi saab. Minul on igatahes väga põnev, sest ei tea ju ette, kuidas asjad paika loksuvad. Loodame, et hästi :)
Täna käisin teda ka vaatamas, aga ega ta vist väga ei hoolinudki sellest. Oli viidud üksinda koplisse teiste hobuste kõrvale ja ta oli väga ametis teiste hobuste vaatamisega. Nii uus ja nii põnev ju! Jooksis ka aia ääres ja passis niisama ringi. Meie põgusal kohtumisel jooksis mulle vastu ja tegi nunnut nägu. Aga selline ta ju ongi. Homme proovivad temaga sõitu teha ja eks siis saab kuulda, kuidas ta end üleval pidas. Sadulas on ta viimase kolme nädala jooksul igatahes ainult korra käinud :D Aga lisaks kordel ja lahtiselt ja see üks kord oli väga hea. Niiet ei tohiks probleeme olla :)
Täna käisin teda ka vaatamas, aga ega ta vist väga ei hoolinudki sellest. Oli viidud üksinda koplisse teiste hobuste kõrvale ja ta oli väga ametis teiste hobuste vaatamisega. Nii uus ja nii põnev ju! Jooksis ka aia ääres ja passis niisama ringi. Meie põgusal kohtumisel jooksis mulle vastu ja tegi nunnut nägu. Aga selline ta ju ongi. Homme proovivad temaga sõitu teha ja eks siis saab kuulda, kuidas ta end üleval pidas. Sadulas on ta viimase kolme nädala jooksul igatahes ainult korra käinud :D Aga lisaks kordel ja lahtiselt ja see üks kord oli väga hea. Niiet ei tohiks probleeme olla :)
teised ponid on ka tublid
Täna siis läksin ahvidega ratsutama. Mõlemad olid kusjuures üllatavalt tublid, arvestades veel seda, et nad käisid viimati sadulas peaaegu 2 nädalat tagasi :) Kõigepealt sõitsin Vigriga. Tegime vaid sammu ja traavi. Hoidsin teda allpool erutuvuse piiri ja läks päris hästi. Vahepeal tahtis veidi ratsmest loobuda kuid suutis siiski rahulikuks jääda. Riks oli üllataja, positiivses mõttes. Seljas oli täiega teistmoodi tunne, jooksis kuidagi nii jõuliselt ja hästi, paremini kui varem. Püsis kenasti aitamisvõtetes kõigis allüürides ja jättis endast väga hea mulje. Esimesel galopitõstel pani korra tagant ülesse ka :D Eks sellest puhkamisest ja rohkemast sees passimisest on energiat ka kogunenud. Ühesõnaga jäin väga rahule talliskäiguga :)
ponilised eesotsas kapten Trummiga
Heietan siis natuke oma superponist... Igatahes täna lasime ponid niisama kolmekesi vabalt maneeži. Alguses mõtlesin, et lähen ahvidega sõitma aga jube külm oli ja teistel oli veel trenn ka ees. Niisiis puhastasime neid niisama ja jooksutasime. Energiat neil oli ja kift oli vaadata kuidas rallisid. Etteaste tegi muidu uimasuses süüdistatav Trumm, kes paistis silma oma tagant üles viskamiste ja muude trikkidega. Päris ootamatult see mulle siiski ei tulnud, kuna tallis oli näha, et ta silmavaade oli pisut ergas. Talli vahel vehkis peaga ka natuke ja oli üldse pisut teistmoodi. Teised ei pruugigi seda tähele panna. Näiteks meenub mulle üks paari aasta tagune (isegi veel varem veidi) päev, kus ma tõin Trumm sisse ja vaatasin, et tal silm läigib kuidagi teistmoodi. Puhastasin nagu ikka talli vahel lahtiselt, ponil vajus silm ka pooleldi kinni suurest sügamisest ja üldse jättis sellise lasteponi mulje. Mina siiski otsustasin ta kõigepealt kordele panna ja õnn oli, sest ta tegi sellise ralli ja oli nii ettearvamatu, et ma arvan, et keegi poleks vabatahtlikult sinna selga olnud nõus minema. Mina too päev eelistasingi mitte minna. Selline juhtum oli ka kunagi, kus alguses samamoodi õuest sisse tuues oli pilk vähe teine aga poni ise muidu rahulik. Panen mina siis valmis ja ise seletan teistele et näe ei tea mis pulli täna saama hakkab et poni vähe kahtlane. Teised vaatasid poni ja küsisid et kas ma teen nalja ja ei taht nigu uskuda. Kordet ma tol korral vist ei viitsind millegipärast teha ja otsustasin riskida. Nu 20 min pärast peale seda, kui mu poni talli vahekäigus lahtiselt tudus, lennutas ta mu alla nagu küpse õuna. Ja seda oli ette näha. Peale seda hakati rohkem uskuma mu tähelepanekuid.
Nüüd rääkisime Triinuga msnis veel Trummist ja tema algusaegadest ja vormist ja no ta on ikka meeletult muutunud. Alguses oli viimane nässakas, uimarott pealekauba. Ei osanud istuda ega astuda, oli nii hädas, väike vaene loll Trumm. Aga aastatega on õppinud vääääga palju. Siiski on jäänud omamoodi poniks, kes elab vaikselt oma pohhuisti elu omas mullis aga kui on vaja kadjama panna, siis teeb seda järsku ja ette hoiatamata. That's my boy (H)
Nüüd rääkisime Triinuga msnis veel Trummist ja tema algusaegadest ja vormist ja no ta on ikka meeletult muutunud. Alguses oli viimane nässakas, uimarott pealekauba. Ei osanud istuda ega astuda, oli nii hädas, väike vaene loll Trumm. Aga aastatega on õppinud vääääga palju. Siiski on jäänud omamoodi poniks, kes elab vaikselt oma pohhuisti elu omas mullis aga kui on vaja kadjama panna, siis teeb seda järsku ja ette hoiatamata. That's my boy (H)
Suvine vormis Trumm :)
külmapühad
Minu auto aku otsustas, et on liiga külm ja soovitab ka minul kodus püsida :) Tema püüdluste kiuste olen ennast ikka bussiga kooli vedanud ja tallis ka teistega käinud. Korra püüdsin gorillaga kokkulepet saavutada, peale visa krokode ignoreerimist ta ei suutnud enam tõmbamisele vastu panna ja siiski käivitus ja karistuseks pidi tallis käima. Külma tõttu on hobused suht palju sees, sest jootjate jäätumisega juba oli probleeme. Igatahes vesi on tähtsam kui jalutamine. Viimase kompenseerime siis sunniviisilise liigutamisega. Ratsutamiseks on veidi jahedavõitu olnud mistõttu korde on teemas.
Suure puhkamisega ei viitsi ise ka enam suurt miskit teha ega ratsutama minna. Trummiga korra siiski sõitsin, sest isu tuli parima poni järele. Tollest trennist väga midagi ei mäletagi. Küll aga mäletan ühte varasemat trenni, kus ma hüppasin ka väheke ja kus Trumm oli lõpuks hämmastav. Alguses ei viitsinud ta väga punnida aga utsitamine oli asja ette. Kõige imelisem tunne oli siis, kui ma sain öelda: "Triin, vaata, ma tulen seda okserit ja samm klapib!" ja samm klappiski :) Ma suutsin poni niivõrd aktiivseks sõita all, et ta galopp oli spordiloomale kohane ning väga lihtne oli ise tema sammu pikkust korrigeerida. Niimoodi oli jumala lihtne hüpata :P
Suure puhkamisega ei viitsi ise ka enam suurt miskit teha ega ratsutama minna. Trummiga korra siiski sõitsin, sest isu tuli parima poni järele. Tollest trennist väga midagi ei mäletagi. Küll aga mäletan ühte varasemat trenni, kus ma hüppasin ka väheke ja kus Trumm oli lõpuks hämmastav. Alguses ei viitsinud ta väga punnida aga utsitamine oli asja ette. Kõige imelisem tunne oli siis, kui ma sain öelda: "Triin, vaata, ma tulen seda okserit ja samm klapib!" ja samm klappiski :) Ma suutsin poni niivõrd aktiivseks sõita all, et ta galopp oli spordiloomale kohane ning väga lihtne oli ise tema sammu pikkust korrigeerida. Niimoodi oli jumala lihtne hüpata :P
Raske on... ostke poni ära
Asjad on praegu sellised, et tahaks Riksi maha müüa. Ta on kõvasti arenenud ja toredaks poniks muutunud, hüppab parkuuri ja on muidu mugav sõita. Tore on muidugi, kui Triinusid ootavad tallis kolm kifti poni, kuid see on meile liig... Kui vähegi tahta muud elu ka elada, siis 2 poni oleks meile veel paras aga kolm on liiast. Lisaks veel fakt, et enamus nädalavahetusi oleme me Tartust ära, mistõttu ponidel on niigi väike koormus. Ja kui me siis 3-4x nädalas talli jõuame, läheb seal kohe tundide kaupa sest kõik kolm on vaja ära sõita ja kasida ja tegeleda. Oleks mõistlik piirduda kahega. Seda enam, et kui üks meist käia ei saa, siis on kolm poni teisel teha veel suurem koormus ja kedagi ju tegemata jätta ka ei taha... Nii siis rabeled ja paned kogu oma tähelepanu hobustesse. Muidugi on veel rahaline pool ka ja seda teavad kõik, et raha pole kunagi küllalt... Ahjaa, ma ennem ei selgitanudki, et meil on ühised ponid. Triin on Triin, mis seal ikka vahet on, mõlemad veel väiksed blondiinid kah :P Teise Triinu oma on siis Vigri, minul on Riks ja Trumm on tegelikult Aneti poni aga kuna Anetti pole siis on ta minu poni :P Ei ole ju segane :)
Täna talli ei lähe, kuna kooli palju ja haigust veidike kallal jne. Eile oli päris normaalne päev. Triin sõitis Trummiga, mina Riksi ja Vigriga. Trumm vist oli tore nagu ikka ja kõrvalt vaadates oli ka päris kobe, nu nagu koolisõiduvõistlusel võiks juba sõita :) Riks oli alguses väheke pea laiali otsas aga lõpus pühendusid tema rakukesed töö tegemisele ning jäin rahule. Täpsemalt rääkides siis alguses ei vastanud korrektselt ratsmele ja oli natuke rabe. Lõpus tulime galopis latte, st 20m voldile oli iga veerandi peale üks latt pandud ning tema hea galopiga oli võimalik tal samm kõikide lattide ette täpselt sõita, ilma et oleks kaugelt tõuganud või traavile jäänud. Vigri oli ka kenake, eriti võrreldes eelneva korraga. Tegime rahustavat tööd, et mitte jõuda tema üleerutuse piirile. Galoppi tegime väikesel voldil ja see andis hea rahuliku tulemuse, nimelt meeldib talle kiire galopistart. Tõenäoliselt oli kõigis allüürides puudu liikumise puhtusest ja just avarusest, kuid hetkel on tähtsam vaimne pool ja rahulikkus. Kui selles stabiilsuse saavutab, siis on, mida edasi sõita. Ta lihtsalt ei ole päris klassikaline poni vaid natuke keerulisem. Äkki siis jõuab kaugele ka :)
Täna talli ei lähe, kuna kooli palju ja haigust veidike kallal jne. Eile oli päris normaalne päev. Triin sõitis Trummiga, mina Riksi ja Vigriga. Trumm vist oli tore nagu ikka ja kõrvalt vaadates oli ka päris kobe, nu nagu koolisõiduvõistlusel võiks juba sõita :) Riks oli alguses väheke pea laiali otsas aga lõpus pühendusid tema rakukesed töö tegemisele ning jäin rahule. Täpsemalt rääkides siis alguses ei vastanud korrektselt ratsmele ja oli natuke rabe. Lõpus tulime galopis latte, st 20m voldile oli iga veerandi peale üks latt pandud ning tema hea galopiga oli võimalik tal samm kõikide lattide ette täpselt sõita, ilma et oleks kaugelt tõuganud või traavile jäänud. Vigri oli ka kenake, eriti võrreldes eelneva korraga. Tegime rahustavat tööd, et mitte jõuda tema üleerutuse piirile. Galoppi tegime väikesel voldil ja see andis hea rahuliku tulemuse, nimelt meeldib talle kiire galopistart. Tõenäoliselt oli kõigis allüürides puudu liikumise puhtusest ja just avarusest, kuid hetkel on tähtsam vaimne pool ja rahulikkus. Kui selles stabiilsuse saavutab, siis on, mida edasi sõita. Ta lihtsalt ei ole päris klassikaline poni vaid natuke keerulisem. Äkki siis jõuab kaugele ka :)
Eesti tõugu sugutäkkude statistikat
Uurisin siis natukene eesti tõugu sugutäkke ja tegin veidi statistikat. Andmed on vist küll 2010 seisuga, kuid panen siiski ka teistele tutvumiseks üles.
Maakondade järgi paikneb kõige rohkem täkke Saaremaal - 16 tk ja ainult üks täkk on Ida- ja Lääne-Virumaal ning Järvamaal.
Nagu näha siis Saaremaale järgneb Harjumaa 7 täkuga. Rapla-, Pärnu- ja Tartumaal on 4 täkku.
Kõige rohkem on täkkude hulgas võrdselt kõrbe ja kollaseid - mõlemaid 12 täkku. Kõrbide hulka arvestasin ka ühe hõbekõrvi. Järgnevad hallid 7 täkuga ja võigud 6 täkuga, kelle sisse on arvestatud ka üks hõbevõik. Edasi tulevad 5 musta, kellest üks on ahkmust ja kaks hõbemusta. Raudjaid täkke on 4 ja hiirjaid 2.
Kokku sain 48 litsentseeritud ja elavate kirjas olevat sugutäkku. Uurisin nende suurust, värvi ja asukohta.
Maakondade järgi paikneb kõige rohkem täkke Saaremaal - 16 tk ja ainult üks täkk on Ida- ja Lääne-Virumaal ning Järvamaal.
Nagu näha siis Saaremaale järgneb Harjumaa 7 täkuga. Rapla-, Pärnu- ja Tartumaal on 4 täkku.Värvuse järgi eristades olid tulemused järgmised:
Kõige rohkem on täkkude hulgas võrdselt kõrbe ja kollaseid - mõlemaid 12 täkku. Kõrbide hulka arvestasin ka ühe hõbekõrvi. Järgnevad hallid 7 täkuga ja võigud 6 täkuga, kelle sisse on arvestatud ka üks hõbevõik. Edasi tulevad 5 musta, kellest üks on ahkmust ja kaks hõbemusta. Raudjaid täkke on 4 ja hiirjaid 2. Turjakõrguse järgi varieeruvad täkud 137 kuni 152 cm. Keskmine turjakõrgus on 144,2 cm. Jagunemist illustreerib järgmine tabel: 
Lihtsalt imeline!
Täna oli väga-väga mõnus talliskäik niiet ma räägin sellest teilegi :) Ratsutasin kõigepealt Riksiga ja siis Trummiga. Mõlemad ponid olid lihtsalt suurepärased! Tallis, käe kõrval, sadulas, kus iganes. Nad olid kõige paremad kukununnud ja näitasid oma väljaõppe parimaid külgi ainult. Nendega ratsutada oli lihtsalt meeliülendav! Riksil lasin igaks juhuks natuke enne kordel ette traavida, et ikkagi seisnud neli päeva ja nii. Seljast ta oli nii rahulik, nii mõistlik, nii nõus kõigega. Galopp oli endiselt väga mugav ning samas ka täiesti rahulik, niisamuti ka mõnedel väikestel hüpetel mis me tegime. Nagu see oleks enesestmõistetav. Ta lihtsalt tegi mis ma ütlesin, ei ajanud oma rada. Ta pole vist kunagi nii mõistlik ja just nii palju edasiaetav olnud :) Trummi näitas üles erakordset indu, impulssi ja kuulekust. Ma ei mäleta, kunas ta viimati nii perfektselt sääre ja ratsme vahel oli, kuulamas iga minu märguannet. See energilisus oli just täpselt piiri peal, suunatud täielikult töösse. Proovisime ka erinevaid kolmes ja neljas jäljes liikumisi, mis muidugi õnnestusid paremini kui üldiselt kombeks. Proovisime kontragaloppi ja tegime ka paar väikest kõksu. Ja saime kätte paar ihaldatud venitatud sammu traavis, mida ta lihtsalt põhimõtteliselt korrektselt ei tee :) Ausõna mul pole kunagi ühel päeval nii palju häid ponisid olnud. Ma armastan neid!
Kolm poni -3
Üks kunagi kirjutatud jupike:
Treeningus on prioriteet olnud ikka Rikart, sest tema on kõige toorem ja tahaks tast asja saada. Kuigi Trummi treeningus hoidmine on ka oluline. Kuna neil õues on hein/silo vabalt saadaval, siis söövad nad ennast loomulikult aina pallikese poole. Selle vastu ei ole ka muud teha, kui treeningus hoida... Sadulatega tekitab see ka probleemi, mitte et sadulatega niikuinii probleeme poleks... Need on need eestlaste kered. Kui Trummile sobis enne minu suurepärane koolisõidusadul nagu valatult, siis praegu kohe üldse mitte. Vahepeal sõitis ta Triinu KS sadulaga ja nüüd sõidab siis minu hüppesadulaga. Vigri sõitis vahepealse aja minu KS sadulaga. Riks sõidab Triinu vana sadulaga. Ja nii ongi, Triinudel kahepeale 5 sadulat ja hea kui midagi selga klapitab. Ja veel parem, et on mille seast valida! Õnneks on loota endise olukorra taastumist kui on võimalik ponid vormi viia :) Suvel oli vanamees ilus sale tänu Anetile, praegu on asi minu ajapuuduse taga kinni.
Treeningus on prioriteet olnud ikka Rikart, sest tema on kõige toorem ja tahaks tast asja saada. Kuigi Trummi treeningus hoidmine on ka oluline. Kuna neil õues on hein/silo vabalt saadaval, siis söövad nad ennast loomulikult aina pallikese poole. Selle vastu ei ole ka muud teha, kui treeningus hoida... Sadulatega tekitab see ka probleemi, mitte et sadulatega niikuinii probleeme poleks... Need on need eestlaste kered. Kui Trummile sobis enne minu suurepärane koolisõidusadul nagu valatult, siis praegu kohe üldse mitte. Vahepeal sõitis ta Triinu KS sadulaga ja nüüd sõidab siis minu hüppesadulaga. Vigri sõitis vahepealse aja minu KS sadulaga. Riks sõidab Triinu vana sadulaga. Ja nii ongi, Triinudel kahepeale 5 sadulat ja hea kui midagi selga klapitab. Ja veel parem, et on mille seast valida! Õnneks on loota endise olukorra taastumist kui on võimalik ponid vormi viia :) Suvel oli vanamees ilus sale tänu Anetile, praegu on asi minu ajapuuduse taga kinni.
Praegusest elust:
Ausalt öelda on asi igav, midagi mul teile rääkida pole :D Andke andeks :P
Kolm poni -2
Sai räägitud Rikartist ja Vigrist treeningus aga kas Trummist nii põhjalikult vaja ongi? Tema tegemisi on niikuinii kõige rohkem kajastatud. Aga veidike siiski. Trumm on väga omamoodi poni. Nagu ma kirjutanud olen, siis ühteaegu nii uim ja nii hea. Sellise pohhuisti iseloomuga muhe (vana)mees, kellele ei ole probleemiks omas mullis elada. Treeningus on ta saavutanud sellise stabiilsuse, et baasratsastus on minu hinnangul piisavalt tugev, et keegi ei tohiks karta oma oskamatu ratsutamisega hobust ära rikkuda. Seda lihtsalt ei saa juhtuda, Trummil on meeles mis ta oskab. Äärmisel juhul saab veidi tema viilimisoskusi lihvida kuid teades tema heatahtlikkust, ei karda ma sellist asja. Ta ei lase ka endale liiga teha ega ennast närvi ajada. Ta lihtsalt on Trumm ja selleks ta jääbki. Ma vist võikski jääda seda poni ülistama. Mis sest et ta on olnud paras siga ja ma olen kõige rohkem just tema seljast alla lennanud :P Aga ka meie olime kunagi päris alguses. Praegu ta puhkab suht palju või katsume mina või teine Triin teda liigutada. Kahe eelmise väikse erutuva poni kõrval on ta igal juhul rahu ise. Mis ei tähenda et ta kiiremaid samme teha ei oskaks ega võistlustel hästi esineda. Ta oskab kõike, no peaaegu :-)
Ponid elavad siis hommikust õhtuni koplis, kus neil on Rügemendist kaasa tulnud veel seltsimees Ronaldinho, kõrb noor hiiglasekasvu(ponide kõrval) härrasmees. Potentsiaali tal on aga loomult veel paras mänguhimuline krutskivend, siiski mitte pahatahtlik. Lisaks on seal parasjagu üks vanem leedi, särtsakas sporthobune.
Ponid elavad siis hommikust õhtuni koplis, kus neil on Rügemendist kaasa tulnud veel seltsimees Ronaldinho, kõrb noor hiiglasekasvu(ponide kõrval) härrasmees. Potentsiaali tal on aga loomult veel paras mänguhimuline krutskivend, siiski mitte pahatahtlik. Lisaks on seal parasjagu üks vanem leedi, särtsakas sporthobune.
2010 lühikokkuvõte
See aasta oli jällegi seotud reisimisega. Aasta alguses olin veel Kavilda tallis Trummi ja Rutsiga. Treeningud olid suht harvaks jäänud, ilmad olid külmad, lund oli palju, ponid seisid palju, Anett ka enam ei käinud mingist hetkest. Ruts reisis jaanuari keskel Soome uute omanike juurde. Siis sõitsin ise vahelduva eduga Trummiga ning veebruaris aitasin veel Plymouth'it taltsutada. See tekitas vist nii mulle kui hobusele hirmu ja sinnapaika see jäi ka. Pole väga minu ala suurte tooreste hobuste seljast alla lennata, ta oli keeruline hobune ka. Kevadel oli probleem, et mis Trummist saab. Oli valida kas teen trenni või viin ära Harjumaale või tuleb mingi muu variant ja nii edasi ja nii tagasi. Otsisin veel Harjumaale kohta, et käbe ära, kool ka juba lebo. Siis aga võttis Anett Trummi endale. See tähendas kolimist Tartusse Rügementi. Kõik oli ilus ja Trummil oli hästi ja käis võistlemas mitmeid kordi ja ma sain ka paar starti teha. Ujumas käisid Anetiga ja niisama reisimas jne. Juulis ma ratsutasin vähemal ja rohkemal määral Critega Niitväljal, tegime väikestviisi trenni. Siis ma otsustasin endale uue poni tuua Saaremaalt ja augustis ta saabuski. Siis algasid meie Rügemendi segased ajad, kus me pidime kannatama võimuvahetusest tulenevaid probleeme ja kokkulepete olematuks muutumist ja muud jama. Kuni me reisisime septembris kogu üürnike kambaga ära Tooma talli, kus meil on hea rahulik olla, tingimuste üle ei saa ka nuriseda. Hakkas edenema Riksi taltsutus ja sügisel käis Trumm veel rosette napsamas ja sai niisama treenitud. Kuni Aneti tervis ratsutamisega koostöölepingu lõpetas ja ajutisele puhkusele läks. Siis sõitsin jõudumööda ise mõlemaid ponisid ja hakkasin Triinu Vigriga ka aitama ja ponisid jagama. Kokkuvõttes pole mul millegi üle väga nuriseda, on olnud kogemusterikas aasta. Küsimusi? :)
Subscribe to:
Posts (Atom)