Kolm on kohtuseadus, neljas kord vaata ise kuidas hakkama saad :D

Teisipäeval käisin jälle Trummiga sõitmas. Püüdsin ta mülkast kinni, endal kahju ratsasaabastest. Proovisin ka teist sadulat talle aga ei sobinud. Niisiis läksime maneeži. Ta oli pinges, passis ringi, mõtlesin jälle ilma kordeta kordetada. Alguses oli kõik ok aga kui teda ette nurka ajasin, siis hakkas vastu(omavoliline ümberpöörd). Kuna mu jalad nii kiired pole nagu tal, siis olin sunnitud tallist korde tooma. Ja siis ta lihtsalt pidi sinna jooksma kuhu ma tahtsin ja tegi seda täiesti kenasti. Kuna algus oli pingeline, siis ei olnud mul jällegi erilisi lootusi trenni osas. Alustasin jällegi pika sammuga ning koostöös korraliku sääretoetusega võttis asi lootusrikkama pöörde. Mingeid muid erilisi nippe ei kasutanudki, proovisin lõdvestada teda. Kokkuvõttes tegin igas allüüris igasugu harjutusi niiet niisama sõitmiseks-volditamiseks väga aega ei jäänudki. Sääre eest astumine, esi- ja tagaotsal pöörded, õlad sees, traavers, sammude venitamine, kokku sõitmine, kontragalopp. Ja poni oli jälle nii mõnna :) Kõik muidugi korrektselt ei õnnestunud, kuid ta tegi uskumatult püüdlikult kõike kuigi keegi pole neid asju talle kunagi põhjalikult õpetanudki. (Ma ise pole kunagi neid õppinud hobuselt, kes neid asju tegelikult ka teha oskaks...) Väga-väga hea tunne oli seljas olla! No on kift poni :D

Kolmapäeval oli see õnnetu neljas kord siis :D Tegin niisama lõdvestuseks-soojenduseks kordet ette. Siis jälle pikk samm ja lõtv traav. Siis tahtsin peale mõningast kontsentreeritumat traavi seda galopiga siduda, üleminekuid teha jne. Kuid väljas hakkas mingi lammutamine, keegi majandas midagi, kostsid veidrad metallikolksud ja mootorimürin. See ehmatas hobuseid ja Trummi jäigi lõpuni sellest ärritatuks. Kujutas endale mingeid asju veel ette ja galopis enam ühte nurka normaalselt läbi sõitma polnud nõus. Selle eest ta sai, töötlesin teda ka kordel seal kohas ja lõpus veel seljas ka. Poni oli lõpuks kaltsmärg aga no mis parata. Muidugi oleks vb olnud õige rahulikult seda asja lahendada ja teda tasapisi rahustada ja harjutada... Aga no ma olen harjunud kohe tulemust nõudma, tegemist pole ju enam noore hobusega. Et no kui mul oleks olnud järgmisel päeval võistlused, siis kuidas ma jätan asja pooleli? Vaja on ikkagi, et hobune teeb mis ma tahan ja seda iga hetk. Nutab ja teeb. Me räägime ju siiski kodumaneežist, mitte mingist ulme situatsioonist. Rahuldava tulemuseni ma ka jõudsin. Aga maha ta ei rahunenud ka mahajalutamise lõpuks, ikka jälle tõstis pea üles ja puhises, silmad punnis. Saa siis temast aru. Nunnu taunik :D