Reedel läksin päeval Sõmerpallu Kellyle ja Helenile külla :) Käisime reedel maastikul, kiftid rajad olid ja paks lumi :) Sõitsin Armsaga, läks hästi. Õhtul kelgutasime poniga ja ma sõitsin ka temaga, päris naljakas oli :D Siuke väike õmblusmasin ja no nii põrutav kui vudib, uskumatu.
Laupäeval sain bokse teha üle pika aja :D Sõitsin Armsaga, seekord kodu juures. Ei olnud nii tore kui eile. Lõpus vahetasime Heleniga ja sain Kredot proovida. Kui aus olla, siis esimene suur hobune, kelle seljas ma ennast hästi tundsin :) Tõesti meeldis! Ta selline mõnus kitsam ka ja jooksis kenasti jne. Siis sõitsin veel Ultraga, tegin traavi ja galoppi. Ta on veel toores. Lõpus sõitsin Appie´ga ka natuke pulli viluks :D
kollase treeningud
Pühapäeva hommikul oli ka päris mõnus vaikne. Alguses tegin lihtsalt sammu-traavi, üritasin ise paremini istuda jne. Ja siis kui enne galoppi veel veidi traavitada proovisin, tundsin, et ega ta tegelikult ei ole midagi minu alluvuses nii nagu ma tahaks. Siis ma kaklesin temaga natukene kuni ta mind teravamalt kuulama hakkas. Ühest küljest võiks ma ennast nii palju timmida, et pelgalt tunnetuse peale sõidaks poni jne. Teisest küljest, mis siis saab kui ta Soomes ratsakooli satub ja lapsed temaga hakkama ei saa? Seda ma ei saa lubada, seega ma sõidan teda veits robustsemalt vahelduseks, et ta igasuguseid tobedaid tunnikate asju tundma õpiks. No näiteks sisemise ratsme peale pööramine jne, loperdaks seal seljas veits ja õpetaks talle äraarvamist :D Minu üks kindel nõue mu hobustele on, et nad peavad olema lihtsalt sõidetavad kõigi jaoks. Et selline prosta samm-traav-galopp voltidega peaks olema sõidetav igasuguse loodusvaatleja jaoks ilma eriliste pingutusteta. Ja sealt saab väga kenasti edasi teha kontsentreeritumat tööd, kuna lihtsus ei tähenda lohakust.
Teisipäeval läksin natuke halval ajal Luunjasse. Tihedal kellaajal ja no takistused olid ka üleval ja hüppetrennid sees. Nii oligi vahepeal 7 ratsut korraga maneežis, neist 2 hüppasid ja ma mõtlesin, et ma teen avarii poniga. Alguses pikalt sammu-seismist, sest just tuldi parkuuri, edasi proovisin teda väga enda mõju alla timmida, et saaks ikka korralikult seal tohuvapohus keerata. Isegi galoppi tegin natuke mõlemast jalast, kahjuks väga kena ei olnud. Aga no üldiselt polnd see trenn ka midagi hullu. Kollane õpetab mulle meeletult istakut ja ausalt öelda on ta parajama suurusega ka mu jaoks ning kohe lihtsam on õigesti istuda. Ta on üldse omamoodi ja peale igat trenni on selline supertunne nagu oleks nii palju juurde õppinud :D Eks ma õpingi, treeneriks on kollane poni, palju ausam kui tavaline inimtreener :) Hüppetrenne pealt vaadata oli ka päris õpetlik, ühel tüdrukul oli sama viga mis mul, Raagi arvates naiste viga :D Pmst kui takistuse ees raske olukord tekib, siis tekib ratsanikul paanika ja ta ei tea mida ära teha ja kuidas olla ja keerab ise olukorra pekki. See oli siis lühidalt. Peale kogu seda Luunja infotulva tekkis ratsutamistuhin ja edasi käisin Trummiga ka sõitmas. Panin endale ühe takistuse. Soojendus ja siis tulin risti traavis. Seal tegi poni Trummiina balleriinat ja ilmselgelt ei pingutanud end üldse. Siis lattaed igast pöördest ja otse ja viltu ja no igatepidi. Siis lasin Helenil tõsta, ta laksas kohe 90cm peale, ma pidin oma julguse kokku riisuma aga no Trummile ei olnud see küll mingi probleem. Igast küljest lenda üle ilm probleemideta, ainult hoia kinni :) Hüppetuju oli tal super, lausa hiilgavalt oli asjaga nõus ja ise ka õhinas. Natuke pidi tagasi hoidma, et liiga lappama ei läheks aga töö tegi ta küll kõik ise. Selliselt toredalt see päev tallides lõppeski :)
Kolmapäeval läksin alles õhtul Luunjasse. Sain vabalt sõita ja laiutada. Kaks üksikut latti oli maas ja tulin neid traavis. Galopis proovisin volte sõita ja üleüldse proovisin teda jällegi lihtsamalt keerama panna ja kõike tegema.
Neljapäeval käisin jälle päeval, õnneks kollane oli terve hommikupooliku koplis olla saanud ja võtsingi ta otse õuest :) Maneežis olid jälle takistused ja hüppamised, õnneks seekord tiba vähem rahvast. Sain oma sammu-traavi ja natuke galoppi kiiresti ära teha ja poni tõesti läheb paremaks iga korraga. Õigemini meie koostöö läheb paremaks :)
Reedel käisin kohe hommikul, rahvast jälle peaaegu polnd, poni polnd isegi hommikust veel söönud kui ta trenni vedasin :D Läks suht normaalselt, tiba paremini jälle. Paistab, et saime kuidagi rea peale ja nüüd areneme. Galopp on kõige nõrgem veel aga nu mis parata.
Teisipäeval läksin natuke halval ajal Luunjasse. Tihedal kellaajal ja no takistused olid ka üleval ja hüppetrennid sees. Nii oligi vahepeal 7 ratsut korraga maneežis, neist 2 hüppasid ja ma mõtlesin, et ma teen avarii poniga. Alguses pikalt sammu-seismist, sest just tuldi parkuuri, edasi proovisin teda väga enda mõju alla timmida, et saaks ikka korralikult seal tohuvapohus keerata. Isegi galoppi tegin natuke mõlemast jalast, kahjuks väga kena ei olnud. Aga no üldiselt polnd see trenn ka midagi hullu. Kollane õpetab mulle meeletult istakut ja ausalt öelda on ta parajama suurusega ka mu jaoks ning kohe lihtsam on õigesti istuda. Ta on üldse omamoodi ja peale igat trenni on selline supertunne nagu oleks nii palju juurde õppinud :D Eks ma õpingi, treeneriks on kollane poni, palju ausam kui tavaline inimtreener :) Hüppetrenne pealt vaadata oli ka päris õpetlik, ühel tüdrukul oli sama viga mis mul, Raagi arvates naiste viga :D Pmst kui takistuse ees raske olukord tekib, siis tekib ratsanikul paanika ja ta ei tea mida ära teha ja kuidas olla ja keerab ise olukorra pekki. See oli siis lühidalt. Peale kogu seda Luunja infotulva tekkis ratsutamistuhin ja edasi käisin Trummiga ka sõitmas. Panin endale ühe takistuse. Soojendus ja siis tulin risti traavis. Seal tegi poni Trummiina balleriinat ja ilmselgelt ei pingutanud end üldse. Siis lattaed igast pöördest ja otse ja viltu ja no igatepidi. Siis lasin Helenil tõsta, ta laksas kohe 90cm peale, ma pidin oma julguse kokku riisuma aga no Trummile ei olnud see küll mingi probleem. Igast küljest lenda üle ilm probleemideta, ainult hoia kinni :) Hüppetuju oli tal super, lausa hiilgavalt oli asjaga nõus ja ise ka õhinas. Natuke pidi tagasi hoidma, et liiga lappama ei läheks aga töö tegi ta küll kõik ise. Selliselt toredalt see päev tallides lõppeski :)
Kolmapäeval läksin alles õhtul Luunjasse. Sain vabalt sõita ja laiutada. Kaks üksikut latti oli maas ja tulin neid traavis. Galopis proovisin volte sõita ja üleüldse proovisin teda jällegi lihtsamalt keerama panna ja kõike tegema.
Neljapäeval käisin jälle päeval, õnneks kollane oli terve hommikupooliku koplis olla saanud ja võtsingi ta otse õuest :) Maneežis olid jälle takistused ja hüppamised, õnneks seekord tiba vähem rahvast. Sain oma sammu-traavi ja natuke galoppi kiiresti ära teha ja poni tõesti läheb paremaks iga korraga. Õigemini meie koostöö läheb paremaks :)
Reedel käisin kohe hommikul, rahvast jälle peaaegu polnd, poni polnd isegi hommikust veel söönud kui ta trenni vedasin :D Läks suht normaalselt, tiba paremini jälle. Paistab, et saime kuidagi rea peale ja nüüd areneme. Galopp on kõige nõrgem veel aga nu mis parata.
trennid kollasega
Eelmise nädala reedel käisin kollasega sõitmas. Poni oli toredake, panin valmis ja maneeži. Võrreldes eelmise korraga oli uimasem, eks eelmisel päeval sai hüppetrennis vatti ka kõvasti. Alguses olin pinges aga seekord rahunesin kiiresti maha. Tegin igatpidi traavi poniga ja lõpus proovisin galoppi ka, mõlematpidi mõni tõste. Põhiline probleem ongi mu enda tasakaalu ja istakuga. Pole harjund erinevate hobustega sõitma ja no nuta või naera aga tasakaalu ka kohe pole. Trummiga võrreldes liigub kollane nagu hobune, fuleed on pikad ja võimsad kohe :D Traav tuli meil päris normaalselt välja aga galopp oli selline laiali ja ebastabiilne. Nojah, esimese korra asi, eks me hakkame harjutama.
Laupäeval kollane puhkas.
Pühapäeval sõitsin. Õnneks sattusin sellisel ajal, et sain üksi maneežis laiutada. Seekord väga hästi ei läinud, minu tasakaal ja juhtimisvõtted ei klappinud kuidagi poniga... nii ma läksin vahepeal närvi ja kakkusin teda, lõpuks täisistaku abiga sain need voldid rahuldavateks. Ma pean veel uurima, et mis valemiga Maarja teda pöörab :D Galopp oli endiselt suur aga eks sellega on võimalik harjuda. Palju ei teinud, ainult natuke liigutamise mõttes. Egas midagi, järgmine kord paremini.
See nädal sai video tehtud kollasest: http://toru.ee/view/20a3ac07a00d ja kuulutus üles pandud Soome. Maarja tegi ka viimased sõidud poniga, läks Soome ära ja edasi pean ise saama hakkama.
Kolmapäeval sõitsin kollasega, tegin ainult sammu-traavi. Rahvast oli palju, takistused ka, üks hüppas ja ma oleks lihtsalt avarii teind oma galopitamisega. Poni oli vist suht ok...
Laupäeval alguses ei plaanind minna aga lõpuks ikka õhtul läksin, kuna ta oli nädala sees juba korra puhanud. Tallis oli kõik vaikne, sõitsin üksi maneežis. Alguses vedas jälle veidi viltu aga siis mingi hetk sain pihta, kuidas teda sõita. Kuidas ta justkui iseenesest mõtte peale teeb, mis ma tahan. No ja isegi galopis sain volti teha ja... Päris äge tuluke lõi mul peas helendama selle suure avastamisega. Põhimõtteliselt taandub ikka kõik kõige lihtsamatele asjadele, minu puhul on siis suureks probleemiks istak, mida mul kunagi väga treenitud pole ja eks endal on ka ülelaskmismeeleolus see läind nüüd.. Ühesõnaga sääred-sääred, ei mingit liigset ratsmekasutust. Tunnetus - see mis asjad omavahel seob. Konkreetselt kollase puhul tuleb sääred tagapool hoida ja siis tunnetuse peale välja mängida säärte-ratsmete töö ning siis ta teeb ilusasti asju. Galopis oli see õige tunne seda imelisem, et see oli esmakordne temaga. No ja tegelikult lihtsalt nii ongi, et võta aga säärtega hobusest kinni, nagu tangidega võta kinni ja endale säärte vahele. Ja siis võtadki ja hoiad teda seal ja hobune teebki seda, mida su sääred ütlevad. Lihtne öelda, ma tean :) Ka hobuse tähelepanu tuleb kinni püüda ja kogu asi talle arusaadavalt esitada. Aga ratsutamine ongi selline, mida rohkem teada saad, seda kobamana ennast tunned - just nii ma ennast tunnen. Täielik algaja :) Tuluke lööb peas põlema, et ah vot nii seda peabki tegema ja oled jälle juurde õppinud ja kokkuvõttes oled selline tore saast enda jaoks, et nii kaua aega läks ja nii pikk tee veel ees :)
Ükspäev sõitsin muidu Trummiga ka, see oli siis reedel. Käisin suht hiljem õhtul. Alguses poni korra ehmatas ja hüppas kõrvale ja tegi midagi naljakat, ma juba mõtlesin et jeeeeeeesusmaria ma ei jaksa selle poniga kakelda jälle... Aga ta oli hoopis tore ülejäänud trenn :) No ja kuna ta nii kenasti tegi kõike ja oli nii mõnus ja kõike, siis ma ka küsisin selle võrra rohkem. Igasuguseid erinevaid harjutusi. Sammus külgliikumisi ja kolmes jäljes liikumisi, traavis tempomuutusi ja natuke liikumisi ja vb veel midagi, galopis tempomuutusi ja diagonaale ja üleminekuid ja kontrat. Kuni ta lõpuks jooksis nagu unenäos, nii lõdvalt mul sääre ja ratsme vahel :))) Vahepeal muidugi jäin juttu rääkima Kai ja Marleeniga, ehk siis minu korralik soojendus oli peaaegu et asjata :D Ja iseasi muidugi kui õigesti või valesti need harjutused reaalselt välja tulid, kuid mul oli tore ja poni silmnähtavalt töötas kaasa. Ausõna :) Pärast jalutasin teda maha 40 min (!) ja ikka oli niiskeid kohti :D Ma ju räägin, et puhta mammut :)
Laupäeval kollane puhkas.
Pühapäeval sõitsin. Õnneks sattusin sellisel ajal, et sain üksi maneežis laiutada. Seekord väga hästi ei läinud, minu tasakaal ja juhtimisvõtted ei klappinud kuidagi poniga... nii ma läksin vahepeal närvi ja kakkusin teda, lõpuks täisistaku abiga sain need voldid rahuldavateks. Ma pean veel uurima, et mis valemiga Maarja teda pöörab :D Galopp oli endiselt suur aga eks sellega on võimalik harjuda. Palju ei teinud, ainult natuke liigutamise mõttes. Egas midagi, järgmine kord paremini.
See nädal sai video tehtud kollasest: http://toru.ee/view/20a3ac07a00d ja kuulutus üles pandud Soome. Maarja tegi ka viimased sõidud poniga, läks Soome ära ja edasi pean ise saama hakkama.
Kolmapäeval sõitsin kollasega, tegin ainult sammu-traavi. Rahvast oli palju, takistused ka, üks hüppas ja ma oleks lihtsalt avarii teind oma galopitamisega. Poni oli vist suht ok...
Laupäeval alguses ei plaanind minna aga lõpuks ikka õhtul läksin, kuna ta oli nädala sees juba korra puhanud. Tallis oli kõik vaikne, sõitsin üksi maneežis. Alguses vedas jälle veidi viltu aga siis mingi hetk sain pihta, kuidas teda sõita. Kuidas ta justkui iseenesest mõtte peale teeb, mis ma tahan. No ja isegi galopis sain volti teha ja... Päris äge tuluke lõi mul peas helendama selle suure avastamisega. Põhimõtteliselt taandub ikka kõik kõige lihtsamatele asjadele, minu puhul on siis suureks probleemiks istak, mida mul kunagi väga treenitud pole ja eks endal on ka ülelaskmismeeleolus see läind nüüd.. Ühesõnaga sääred-sääred, ei mingit liigset ratsmekasutust. Tunnetus - see mis asjad omavahel seob. Konkreetselt kollase puhul tuleb sääred tagapool hoida ja siis tunnetuse peale välja mängida säärte-ratsmete töö ning siis ta teeb ilusasti asju. Galopis oli see õige tunne seda imelisem, et see oli esmakordne temaga. No ja tegelikult lihtsalt nii ongi, et võta aga säärtega hobusest kinni, nagu tangidega võta kinni ja endale säärte vahele. Ja siis võtadki ja hoiad teda seal ja hobune teebki seda, mida su sääred ütlevad. Lihtne öelda, ma tean :) Ka hobuse tähelepanu tuleb kinni püüda ja kogu asi talle arusaadavalt esitada. Aga ratsutamine ongi selline, mida rohkem teada saad, seda kobamana ennast tunned - just nii ma ennast tunnen. Täielik algaja :) Tuluke lööb peas põlema, et ah vot nii seda peabki tegema ja oled jälle juurde õppinud ja kokkuvõttes oled selline tore saast enda jaoks, et nii kaua aega läks ja nii pikk tee veel ees :)
Ükspäev sõitsin muidu Trummiga ka, see oli siis reedel. Käisin suht hiljem õhtul. Alguses poni korra ehmatas ja hüppas kõrvale ja tegi midagi naljakat, ma juba mõtlesin et jeeeeeeesusmaria ma ei jaksa selle poniga kakelda jälle... Aga ta oli hoopis tore ülejäänud trenn :) No ja kuna ta nii kenasti tegi kõike ja oli nii mõnus ja kõike, siis ma ka küsisin selle võrra rohkem. Igasuguseid erinevaid harjutusi. Sammus külgliikumisi ja kolmes jäljes liikumisi, traavis tempomuutusi ja natuke liikumisi ja vb veel midagi, galopis tempomuutusi ja diagonaale ja üleminekuid ja kontrat. Kuni ta lõpuks jooksis nagu unenäos, nii lõdvalt mul sääre ja ratsme vahel :))) Vahepeal muidugi jäin juttu rääkima Kai ja Marleeniga, ehk siis minu korralik soojendus oli peaaegu et asjata :D Ja iseasi muidugi kui õigesti või valesti need harjutused reaalselt välja tulid, kuid mul oli tore ja poni silmnähtavalt töötas kaasa. Ausõna :) Pärast jalutasin teda maha 40 min (!) ja ikka oli niiskeid kohti :D Ma ju räägin, et puhta mammut :)
Adrenaliinilaks ja muidu tublid ponid
Eelmisel nädalal käisin kollasega sõitmas. Kirjeldamatu adrekalaks, millest ma vaikselt toibuda püüdsin :D Tegime sammu-traavi, poni oli tubli, minu tasakaal natuke paigast ära ja eks pinge oli ka sees. Maarja sai mu istakut kiruda :D Ja üldse tuletasin endale meelde kui vähe ma ratsutamisest tean. Nojah, mis seals ikka.
Trummiga olen vahepeal sõitnud, uue sadula talle sebinud (kasutatud stübben), tema oma kollasele viinud. Kileplagina tõttu mõttetu trenni teind aga no ikka juhtub nende tuultega... Selle nipi avastasin ka, et mittekartmiseks on lihtsalt teist hobust maneeži vaja, siis on kohe palju turvalisem tema meelest kui üksinda, lõpetab enda üles ketramise ära. Kolmapäeval see vähemalt toimis superhästi. Poni oli ka nii tubli, töötas kenasti kaasa, kasutas enda lihaseid ja oli mõnus sõita. Mul lihtsalt pole muud öelda, ta tõesti oli enda kohta hea. Ok vahepeal on vähe ebastabiilne, ma mõtlen et mitte ideaalselt sääre-ratsme vahel vaid vähe wobbly... Aga no ratsanikku kuulas ikka väga hästi, viimistlemise vead tulevad minu halvast istakust :) Rahul olen seetõttu, et poni on ikkagi imeline!
Trummiga olen vahepeal sõitnud, uue sadula talle sebinud (kasutatud stübben), tema oma kollasele viinud. Kileplagina tõttu mõttetu trenni teind aga no ikka juhtub nende tuultega... Selle nipi avastasin ka, et mittekartmiseks on lihtsalt teist hobust maneeži vaja, siis on kohe palju turvalisem tema meelest kui üksinda, lõpetab enda üles ketramise ära. Kolmapäeval see vähemalt toimis superhästi. Poni oli ka nii tubli, töötas kenasti kaasa, kasutas enda lihaseid ja oli mõnus sõita. Mul lihtsalt pole muud öelda, ta tõesti oli enda kohta hea. Ok vahepeal on vähe ebastabiilne, ma mõtlen et mitte ideaalselt sääre-ratsme vahel vaid vähe wobbly... Aga no ratsanikku kuulas ikka väga hästi, viimistlemise vead tulevad minu halvast istakust :) Rahul olen seetõttu, et poni on ikkagi imeline!
Subscribe to:
Posts (Atom)