Vesi! Ujumine!

Täna oli äge talliskäik. Ilm oli nii suviselt soe. Läksime koos Kaari ja Ronaldiga maastikule kerget trenni tegema. Traavisime mööda teed ja tegime ühe põllu peal galoppi. Rohi oli ainult veits liiga pikaks kasvanud aga paistis et Trummile ikka meeldis seal joosta. Siis läksime järve jalutama. Võtsime veel jalanõud ja sokid ja sadulad ära et saab sügavamale ka jalutada. No ja lõpuks olime juba nii sügaval et hobused hakkasid ujuma!!! Nii kift oli, möllasime seal järves oma hea aja maha, ise ka ujusime hobuste kõrval. Hobused olid nagu tõsised allveelaevad, hakkasid põrisema ja ujudes tuli selline kiirus sisse et megaäge oli. Tõsiselt!!! Suplesime ja naersime ja hobustele paistab et ka meeldis ning kindlasti oli mõnus vaheldus. Kui vette saime siis Trumm muudkui läks ja läks, ta on tõsine kala :) Nii meeldib vesi vist. Igatahes jah, ütlen veel korra et megaäge oli! Pärast proovisime galoppi ka vees, nii naljakas hüplev oli. Kahjuks ma ei saa Trummile oma järve lubada kuigi seda ta tahaks ka.

Istu sadulas!

Täna oli siis järjekordne õppetund mulle, feilisin haledalt. Tegin platsil hüppetrenni, panin takistused 80cm peale umbes kõik. Minu kindel poni tegi lausa mitu tõrkumist ja nüüd ma olen enda peale pahane. Minu vead, ise ronisin ette ja lootsin et ta kaugelt tõukab aga tal oli ebamugav ja ta ei hüpanud üldse. Suur hobune võib jaksata sellise takistuse peal ka kaela peal oleva ratsaniku üle tassida, kuid ponil ei ole see nii lihtne. Korra tõmbasin ta ise süsteemi teisest mööda, sest esimene ei tulnd välja ja ei tahtnud niiviisi teist hüpata, et äkki kukume sisse. Ja korra ajasin üle ja siis lammutas. Et noh, tuleb ikka sadulas istuda ja mitte ise pushida. Keegi peaks koguaeg kõrval karjuma, et istu sadulas! Ponil ei olnd küll täit entusiasmi kuid sain ta siiski paremasse hüppetujusse provotseeritud kui eelmine kord. Noh et seekord oli juba selline tunne, et sellise hobusega võib juba võistelda küll. Ühesõnaga ei jäänud väga rahule ei enda ega poniga, kuid tegelikult polnud midagi hullu. Pärast jalutasime koos Kaari ja Ronaldiga mäe otsa ja tagasi ja järves käisime ka. Siis lisakaer koos odra ja õliga, Trummi tegi yum-yum ja oligi kõik.

Me ei ole kuskile kadunud

Me lihtsalt puhkasime :D Ma käisin vahepeal Tallinnas jälle ja jäin seal puhta haigeks mistõttu Trummar sai nädalakese puhata jälle :D Neljapäeval käis Anett sõitmas, eile mina. Kuna mul kool sisuliselt läbi ja ma varsti ära Tallinna kolin, siis peab Anett ise käima hakkama :P Praeguste "salajaste" plaanide kohaselt võiks nädala pärast Pärna tallu võistlema minna. Kui ma seal feilin, siis saangi ära Põhjaosariikidesse häbenema minna :D Sest ma ei kujuta ette kuidas Trumm õues võõras kohas hüppab. Ihaste ajal oli poni küll supervormis kuid kui eilse trenni põhjal võtta, siis... sellise hobusega küll võistlema ei tahaks minna :D Ei tea kas suurest puhkamisest või oli lihtsalt paha päev või on suvi hinges, igatahes ei olnud ta üldse n-ö usaldusväärne. Sellega mõtlen, et ma ei saanud tema peale kindel olla, ta ei käitunud nagu ta tavaliselt teeb vaid oli selline veider ja ebamäärane. Tavaliselt ta võib ka oma mulli langeda aga see on selline vana hea tuttav Trummi-mull, seekord oli ta teises dimensioonis ja käitus ebaharilikumalt. Muidugi saime me tehtud kõik mis tahtsime aga ikkagi. Alguses tulin traavis erinevaid üksikuid latte/kavalette. Kuna ta nagu ei viitsinud väga või õigem oleks öelda, ei teinud minuga koostööd vaid me lihtsalt mõlemad tegime samal ajal mingit tööd, siis ma ei jäänud üldse rahule. Mõtlesin, et kas tõesti plats avaldab nii halba mõju, läksin tegin maneeži kõrval murul mõned traaviringid. Seal oli impulss parem küll kuid kas nüüd just koostöö... Läksime platsile tagasi, galopitasime veidi ja kuna siiski oli eesmärk ka mõni hüpe teha, tuli trenni jätkata. Tulime kolme risti mis olid 6m vahedega, üksikut lattaeda ja üksikut okserit. Läks nagu ta läks, st et poni tegi kõik puhtad hüpped kuid seda õiget minekut ja stiili ma ei saanud kätte. Ta lihtsalt tegi oma tööd ja jällegi hindasin seda, et kui samm tuleb alla, siis ta hüppab puhtalt välja. Võistlemise suhtes oluline, sest iga latt loeb. Niisiis ei pakkunud see kõik erilisi emotsiooni, või õigem oleks öelda et positiivseid emotsioone. Vaimu vabastamiseks otsustasin mäe peal natuke jalutada, poni oli märg ka veits. Ponifetishiga suur täkk hirmutas ka meid mööda aeda kaasa joostes aga saime hakkama. Mäe otsas hakkas Trumm millegipärast vastu, tulin kibekiirelt alla, lahendasin olukorra maast ja hiljem jätkasime jälle ratsa. Vaatasime hobuseid, kes mäe otsa suvitama olid tulnud ja jalutasime veits edasigi. Üllatavalt reipalt kippus edasi aga ta oligi läbinisti veider too päev. Alguses kui ta üldse sisse tuli, näitasin talle varssa ja kuigi mina polnud varem näinud, siis tema käib iga päev vähemalt 2x varsa boksist mööda. Aga tema reaktsioon oli veits priceless ehk siis kui ta selle väikse olevuse avastas, tahtis ta nii tema juurde minna ja nuusutada, ta lausa tiris sinnapoole ebatavalise ebaviisakusega. Kuna see häiris mära, siis läksime eemale ja siis Trumm mitu korda hirnatas varsa poole ja hullult üritas piiluda :D Mis oli suht naljakas, sest ta läks nii äksi täis. Siis ma lolli peaga lubasin, et tema saab ka kunagi oma varsa. Valem on veel välja mõtlemisel, et kuidas täpselt.

vahelduseks paar kõksu

Täna sõitsin platsil ja eesmärk oli ka mõned hüpped teha. Soojenduse tegin suhteliselt lühikese, hobune oli väga mõnus, lihtne sõita, toimis hästi ja jooksis kenasti. (Kunas ma üldse teda laidan?) Siis tulin kolme lattaeda mõned korrad. Mõne korra samm ei klappind ja korra lükkasin teda ilgelt aga ikka tegi sammu alla sest samm ei klappind :D Korra tõrkus ka :D Aga see oli jumala lamp ja jällegi minu viga. Ehk siis ma ei teinud midagi ja lisaks sellele samm ei klappind kõige paremini ja kaldusin veits ette ka ja siis ta tõrkus ja ma hakkasin naerma :D Tore on see, et ta ei tõrgu selle pärast, et tal hüppamise vastu midagi oleks vaid ma ise lihtsalt ei süvenenud ja ei toetanud ja lükkasin tasakaalu paigast ära ning selle asemel, et asju õigesti teha, läksin niisama nalja pärast pea laiali otsas peale. Üleüldse mulle tundub, et ma ei võta seda hüppamist kodus piisavalt tõsiselt, ainult võistlustel :D Lihtsaid harjutusi teen ka ainult ja kõrgeid takistusi kardan :D Aga eks ratsutamine ongi minu jaoks meeldiv meelelahutus mitte sport. Lisaks oli tal natuke enda initsiatiivi vähe, st et peaks natuke rohkem kaera söötma, et tal hüppetuju tuleks. Selle organiseerisin ka kohe ära. Iseenesest ta püüdis küll ja ühtegi latti alla ei ajanud, hoolimata ka sammu mitteklappimisest. Oleksin tahtnud okserit ka proovida aga nii palju publikut oli ja teistel tuli uus trenn peale ja kiire oli ka niiet seekord jäi ära. Siis väike järves sulistamine ja kõik. Poni ja trenniga võin täiesti rahule jääda :)

Trummmmiiiiiiiiii

Täna ratsutasin platsil. Kuna vahepeal oli vihma sadanud, siis oli plats päris normaalne. Kive oli küll ja siis Trumm tegi vahepeal sellist liigutust nagu oleks komistanud või midagi kui ta kivi otsa astus. Aga muidu oli tunduvalt parem kui kuivana :) Poni oli imeline nagu enamusel kordadest :D Ta lihtsalt on selline... alati tubli ja nunnu ja tore. Siis ongi, et teed traavi ja mõtled et miks ma pikemalt peaks tegema kui ta on juba väga hea ja mõni trenn saabki 20 minutiga läbi. Alati ei viitsi lihtsalt keerukamaid harjutusi sisse tuua. Seekord proovisime väheke sääre eest astumist ja galopis kontrat. See teine tuli paremini välja. Täisistakut tegin vahelduseks ilma jalusteta ja siis läks vist istak ka paremaks. Aga jube liikuva seljaga poni on ikkagi. Vaatad küll et väike eestlasenäss aga vot kus loksutab soolikaid segi alles. Aeglasemat liikumist ei saa ka nõuda, sest edasipürgivus ja impulss on nii olulised ja samas lihtsad kaduma. Korra tulin diagonaalis ühte väikest lattaeda ka, et soojendusgaloppi huvitavamaks muuta. Pärast oleks võinud veel tulla aga kuna ta oli nii tubli, siis pidasin paremaks ära lõpetada. Siis väike jalutuskäik mäe peal koplis ja kogu lugu. Viisin ta koplisse ära ja siis tuli meelde, et süüa tahtsin ka talle veel anda. Läksin kopli juurde pangega ja ta tuli traavis väravasse, söödik nagu ta on. Kuna teised ajaksid ta ära, siis lasin ta koplist välja sööma. Ise läksin autole akut peale panema, et aega võita. Nii ta siis sõi lahtiselt, alguses pangest ja siis pügas muru. Tore poni. Lihtsalt nii tore poni ongi, igal pool iga kell.

Riksi soeng

ponid

Reedel käisime Kaari ja Ronaldiga üleval põllu peal sõitmas. Alguses tundus, et on liiga tugev tuul kuid tegelt polnd hullu midagi. Hästi mõnus oli. Poni polnd küll nii hea kui eelmine kord, kuid mulle tundus et tegin liiga lühikese soojenduse ja võtsin ta ise liiga kokku ning seetõttu hakkas impulss kaduma. Järgmine kord proovin paremini teha. Tore oli see, et möödas paistab olevat aeg, kus pidi teise hobuse juures püsima vaid saab üksi teises põlluotsas omi harjutusi teha ja ta ei karda, et täitsa üksinda jääb. Lõpus tegime kiiret galoppi ka põllu peal ringidena ja ta täitsa tahtis joosta ja ma ei pidanud sundima. Tegin natuke pikemalt galoppi kui tavaliselt, et noh võhma treenida või nii. Pärast läksime järve sumpama :) Trumm vist oleks tahtnud pikali visata madalas vees, igatahes jube kahtlane oli :D Peaks ta teinekord soojaga peale trenni kordega sinna viima, mine hullu tea, võib-olla viskabki pikali vette. Igatahes tegime tiiru järves ja siis koju ära.

Laupäeval käisin viimast korda Riksi vaatamas. Viisin talle porgandeid ja jalutasin veits niisama temaga õues. Oli nunnu nagu ikka. Veits kõhn aga see-eest lihaseid oli juurde tulnud (Y) Äge soeng oli talle ka lõigatud, hullult sobis. Tukk oli kolmnurka lõigatud nagu oleks kõrvamüts peas ja ta nägi ilus välja sellega :)

Esmaspäeval käisin laudas asju rääkimas :D Niiet vb peaks suvel vasikatest ka teile jutustama hakkama :D Vaja praktika teha.

Milleks plats...

...kui seal on nii mõttetu sõita. Ehk siis liiv krigiseb hamba all ja hobune on ka nagu ei tea mis, koperdab ja jäik ja ei tea kuidas astuda. Täna siis sõitsin platsil ja tegin mõned hüpped ka. Need ka ebaõnnestusid ja oli selline negatiivsete emotsioonidega trenn. Siis mõtlesin, et lähen jalutan hobuse maha mäe peal, tegin koplile tiiru peale ja siis mõtlesin Trummilt midagi küsida ka. Natukesest tulid külgliikumised ja erinevad harjutused ning kokku oli nagu väike koolisõidutrenn. Ja see oli muru peal ja nii mõnus. Uskumatu kuidas hobusel tekkis seal tahe ja koostöövalmidus ja impulss ja pehmus. Lausa lust oli sõita. Ja siis mõtledki, et milleks plats...

Hr. Numpsnillik

Jälle ratsutamas

Trumm puhkas vahepeal mingi poolteist nädalat :D Kõigepealt ma olin ära ja siis ma jäin haigeks ja nii ta läks... Lõpus oli juba nii, et no kui ta juba nii kaua puhanud on siis vahet enam pole kas ta puhkab ühe päeva veel või mitte :D Üleeile käis Anett ratsutamas :) Olid toredasti sõitnud. Eile käisin ise. Läksime jällegi maastikule, sest mul pole mingit soovi kaldus ja tolmaval kivisel platsil sõita, rääkimata maneežist. Trumm oli kohe meeldiva puhanud vaimuga, palju julgem ja rahulikum ja stabiilsem. Puhkus mõjub talle suht alati hästi. Selline tunne, et negatiivsed emotsioonid kustuvad ja positiivsed kinnituvad :) Seekord läksime mööda teed palju kaugemale kui eelmised korrad. Lõpuks ümberpöörd, kuna põllud paistsid haritud ja vist pole sealtkaudu kuskile mujale minna. Tagasitulek oli muidugi märksa hoogsam kui minek :D Tee ääres põldudel tegime minnes traaviringi ja tagasitulles külastasime galopipõldu. See on siis ka selge, et ta on täielikult ära õppinud ühe galopisirge seal põllul, kus täie kimaga lasta. Huvitav on see, et ta teab üsna täpselt kus see lõik algab ja kus lõpeb, niiet enne seda lõiku ta ajama ei pane ja lõigu lõpus võtab ise aeglasemaks. Tegelikult on hea, kui on kindel koht kus peeneks lasta sest see on mingil määral vajalik tegevus. Tiirutasime seal edasi-tagasi, lõpuks lontis väsinuna teise põllu otsa aga kui galopikoht tuli siis oli kohe kõpsti kiires galopis :D Esimese korra pani ta küll maksimumiga ja siis mul oli veidi hirm et äkki jookseb jalad kinni või midagi aga järgmised korrad tegi lihtsalt kiiret galoppi kus ma tundsin et mul on siiski ka mingi kontroll ja otsustusõigus :D Siis läksime tagasi ja talli juurde oli mäe peale pandud üks takistus, hüppasime seda ka siis nii ülesmäge kui allamäge mõned korrad ja läksime ära koju. Ülesmäge oli meeldivam hüpata, sest allamäge tundus tiba libe olevat ja sadul liikus ettepoole. Talli juures lasin tal jalad ja kaela voolikuga üle, oli higist täitsa märg. Siis läks poni lahtiselt muru sööma platsi kõrvale, sest koplisse laskmine oleks tähendanud märjana püherdamist kõige tolmusemas kohas junnide vahel. Edasi jätkus õhtu grilli ja chilliga ning tipnes öösel lilla gorilla surmaga.