ponide titepildid

Kõigepealt tänasest trennist, mis oli üle ootuste meeldiv. Kordet ei viitsinud enam kummalegi ette teha. Kuna polnud maneežis üksi, läksin lihtsalt sõitma. Kumbki hobune isegi ei pistnud lõugama enam! Võik oli natuke liiga ärevuses seekord, kiirustasin ka selle treeningu läbiviimisega veidi, proovin järgmine kord paremini teha. Hall oli päeva üllataja, tegime palju traavi ja erinevaid pöördeid, käitus väga tublisti ja nõudsin vist täpselt parasjagu.

Nüüd siis piltide juurde. Nimelt sai kunagi aastal 2008 käidud Saaremaal niisama ponisid vaatamas ja ka rannakarjamaal suvitavaid märasid varssadega pildistamas. Kuna minu praeguste poiste emmed olid kõige ilusamad (loe: hallid arabiverelised), siis sai ka nende varssadest pilte tehtud. Siin väike valik :)

vaikselt ratsutame

Pildimaterjali mul pole aga olen lubanud ponidest ikkagi kirjutada. Kuna ma olen ääretult laisk, või noh, võin ka välja vabandada ennast osalemisega mahepõllumajanduse õppepäeval ja rebaste ristimisega, ei ole ma väga tihe talliskäija. 4x nädalas on minimaalne, mis ma endale lubada saan, rohkemaks on tõesti raske motivatsiooni leida, kui hobused nii kaugel on. Aga hobused on see-eest päris tublid olnud, ja ma isegi üle ootuste julge. Niisiis ei viitsi enam võiku ette kordetada ja täna proovisin esimese galopi ka ära. Ta küll võpatab veel iga krõpsu peale, kuid saab juba täiesti aru, et tuleb treeningule keskenduda. Hallile olen ikka kerge korde ette teinud, mitte niiväga selleks, et ma allaviskamist vms kardaks aga pigem distsipliini kasvatava ülesandena. Seljas tegin täna temaga traavi ka aga kuna ta on toorem, siis ei saa nii palju nõuda, ta lihtsalt ei suuda vastu võtta. Nad ei lähe enam eraldamisest segi ka, niiet kõik sujub plaanipäraselt. Võigul on kahjuks karv maas mõnest kohast, eks suures karjas tuleb seda madistamist ette ja ta on suht julge ka teiste piire katsetama (a'la äkki ma ikka võin sinuga koos vett juua kuigi sa ähvardasid küll, et ma oma järge ootaks.. aga nüüd?). Või noh, palju ma ikka neid jälgida saan aga võik ongi aktiivsem kui hall. Hall on nagu Trumm, norib nänni ka samamoodi :)

uued ponid

Laupäeval tõime Saaremaalt kaks uut poni. Viieaastased ruunad, 1/8 araablast, päris toored ei ole seekord. Ilusad ja nunnud nagu ikka, samast kasvandusest kus Trummgi ehk siis ma olen juba 6 hobust Jaan Rooda juurest toonud ja kõik nad on omavahel mitte väga kaugelt sugulased :) Hall on Trummi poolvend (ja täiesti Trummi nägu!) ja ühtlasi Riksi täisvend. Võik on Rutsi poolvend ja tegu on sama tundliku poniga.

Transport sujus kenasti. Ponid veetsid esimese öö kahekesi tallis ja järgmisel päeval viisin korra maneezhi ja siis lasin nad suurde karja. Karjamaa on umbes 15ha suur ja nemad panid kahekesi metsa. Siiski ei olnud see viimane kord neid näha, mõne tunni pärast andsid näole kuid hall oli oma päitsed juba ära suutnud kaotada... Pühapäeval olid tallis talgud, värvisime latte ja poste, seetõttu oli mul ka päeva jooksul võimalik jälgida, millega ponid tegelevad. Elavad oma elu karjast eraldi, jooksevad nagu metsikud mustangid kuskil kaugel.

Pühapäeval leidsin nad suht kiirelt karjamaalt üles, puhastasin ja üritasin maneežis kordetada. Nad ei oska üldse üksteisest eraldi olla, röögivad nii kõvasti et kõrvad tahavad peast ära kukkuda. Võik on väga õrnake, käitub nagu araablane. Ilmselt kui ta kunagi maha suudab rahuneda ja usaldama hakkab, siis tuleb temast äärmiselt meeldiv hobune. Halliga on ses suhtes lihtsam, et ta on rahulikum ja selline eestlase moodi olekuga, kuid samas üritab järjekindlalt sõbra poole tüürida kui võimalust antakse. Riksist tundub robustsema olekuga, mõned käitumismaneerid meenutavad Trummi. Ta on muidugi palju toorem ka kui võiguke.