Jaanipäev Raili juures

Reedel panin ajama Luutsniku poole, õhtul läksime Ruusmäele jaanitulele. Öö jäi vahele, aitasin teistel hommikul hobuseid peale panna, läksid võistlema. Hommikul kell 8 läksime Kellyga ratsutama, mina Falunaga, tema Matrixiga. Faluna on siuke kitsas "tori" preili, natuke lappas ja natuke läks rulli liiga palju aga üldiselt oli tunne, et mulle võivad suured hobused isegi meeldima hakata kunagi :D Siis läksime Sõmka Kelly ja Heelikaga, vet tuli vakstineerima Armast ja Eksit. Kuna vihma sadas, siis hobustega midagi ei teinud, passisin netis terve päeva. Õhtul uuesti Luutsnikku Kelly ja Randyga, seal pidu :D Pühap päeval magasin, õhtul läksime Viitina jaanitulele, esmasp hommikul oli tore praktikale minna xD Vasak jalg valus kah ei tea millest...

Tekiinikasvandus

Olen praktikal Võrumaal ahhal-tekiinide kasvanduses ja mõtlesin, et tutvustan veidi seda kohta. Tegu on siis metsas asuva kõva kasvandusega, kus hobused on selle tõu mõistes tasemel. Paljud seda ei teagi ja suht uskumatult kõlab ka, et meil Eestis sellised hobused on. Eks ei teata ka seetõttu, et äri tehakse muu maailmaga põhiliselt, müüvad üle Euroopa ja ka üle ookeani. Parima ülevaate saab lehitsedes kodulehte www.akhalteke.ee ja väga midagi lisada ei oskagi. Hobuseid on igasuguseid, sh suurepäraselt kuldseid :) Märadel on mõnus megasuur karjamaa (loe: suurusjärk mõnikümmend hektarit) ja täkud elavad ka omaette karjades ja krõmpsutavad rohtu. Pidamine on tasemel, aiad on korralikud, asjad läbimõeldud. Sugumärasid kontrollitakse ultraheliga ja seemendatakse kõiki kunstlikult. Üks mitteAT on ka, emotsionaalse väärtusega paksuke ristandmära(ESH). Tegelen siin siis igasuguse hobuste eest hoolitsemisega, st söötmine-jootmine, bokside tegemine, õue viimine, karjamaalt toomine ning lisaks siis assisteerimine või lihtsalt pealtvaatamine erinevatel tegevustel nagu värkimine, ultraheli, seemendamine, sperma võtmine. Omanikud on mõlemad vetarstid, käivad ka tihtipeale välismaal rännakuvõistlustel veterinaarideks. Õppinud ja ideid ning teadmisi saanud olen juba palju :)

Sõmka again

Olen jälle Võrumaal. Reedel ei viitsinud sõita. Laupäeval sõitsin Armsa ja Ultraga. Armas üllatas positiivselt, jooksis pikema sammuga, pika ja lõdva sammuga nagu peab :) Selg oli ka suht ok. Mingit jauramist polnud, selline mõnus treening. Ultra oli alguses paljulubav, ei hakanud lappama ega midagi. Aga galopis erutus ja lippas ringi nagu ei tea mis. Aga noh selle kohta, et ta vahepeal seisnud oli terve aja, jäi ikkagi kenasti kontrolli alla :D Siis hoidsin veel Tarzanit kinni kui Randy selga läks ja jalutasin neid veitsa. Tarzaanuška käitus täitsa viisakalt.
Pühapäeval käisin Armsaga sõitmas, seekord ei läinud nii hästi. Aga no norm. Alguses passis palju ringi, isegi ehmus, oli kange. Lõpus kippus väheke ratsme taha ronima. Aga no mis seal ikka, järgmine kord paremini. Lisaks andsin Randyle Ultraga trenni, täitsa üllatavalt hästi läks neil.
Esmaspäeval pidin hommikul ära minema aga asjalood muutusid hilisemaks. Seega vaatasin kuidas hobustel kabjakesed korda tehti. Ja siis sattusin Tarzanit ohjama, kuna ta hakkas Randyl kohe alguses jaurama. Tal oli vist mingi viga sisse sattunud või T ära ehmatanud, igatahes läks vahepeal närvi ja hakkas keerutama täiega. Siis hakkasin vaikselt temaga proovima, ta lihtsalt ei saanud aru tegelikult ja rahuliku selgitamisega asi paranes. Lisaks andsin trenni Randyle ja Ultrale, panin neile penerolli ka ette. Läks jällegi täitsa hästi.

Võistlused Säreveres

Käisime eile Särkas eestlaste koolisõidu teisel etapil. Ilm oli hea ja võistlused hästi korraldatud. Kohtunikud olid seekord taseme võrra kõrgemal ja see oli super. Kõrgemaid hindeid ei jagatud nii kergekäeliselt, kommentaarid olid asjalikud ning vajadusel tuldi isiklikult täpsustama erinevaid vigu. Näiteks mulle öeldi, et ma ei tohiks nende tavaliste sääristega ikkagi koolisõidus võistelda, et üleüldse säärised ei kõlba, peaksid olema saapad. Armas suutis ennast seekord vaos hoida, kuid igavuse peletas Trumm, kelle ehmatuse tõttu Anett soojendusel alla sadas. Kuid seda oli tunda, et Armas 3 nädalat sisuliselt puhanud oli, ratsastatavus polnud päris see. Kuid siiski, sain temaga lausa viienda koha peale ja roseti näppu :) Sõit oli küll kange ja juhtimisvõtetest väljas kuid vähemalt ei lahkunud võistlusplatsilt. Trumm oli tore nagu ikka, minuga I ja Anetiga II koht. See ütleb juba kõik, pole selle maailmatubli poni kohta suurt midagi lisada. Skeemi ajal ainult hakkas tal midagi nii sügelema, et jäi galopist traavile, kiskus muudkui pead alla ja üritas esijalga kõrgemale viia. Ega midagi, tõstsin uuesti galopile ja sõitsin edasi. Anetil oli skeem natuke vigaselt peas ja seal puterdas aga polnd hullu. Randy jäi ka Armsaga kenasti võistlusväljakule püsima ja tegi päris stabiilse sõidu. Autasustamisele läksin seekord Trummiga, kes kahele poole siis kenasti roseti sai. Anett läks Armsaga ja rosetti hobuse külge ei tahtnud. Transport sujus kenasti, ponid on juba harjunud rändajad.