Kokkuvõte aastast 2008

Niisiis, ülevaade meie tegemistest aastal 2008.

Jaanuar

Meie teine kuu Kasemäe tallis. Käisin esimest ja viimast korda Antu trennis, läks väga sitasti :D Trummiga ratsutas pooled korrad Kaisa, mul polnud piisavalt aega. Ta oli eelmine kuu Trummiga ka jõulukadrilli teinud, neil sujus päris normaalselt, vaikselt kappasid :) Kuu alguses käisime ka tõsiste ostumõtetega vanematega Kurtnas Fairat vaatamas. Saime teada tema hambajamast ja õnneks lahtus see ostuteema seetõttu ka ära. Tagantjärgi hea meel :) Siis otsustasin selle võrra rohkem investeerida Trummi, pidada teda veidi nagu sporthobust, treenida ja võistelda. Trummiga sõitsin jaanuarikuu jooksul niisama ja ka hüppasin madalaid takistusi. Hakkasin ka Critega tegelema, puhastasin ja kordetasin. Kuu lõpus hakkasin ka vaikselt skeemi harjutama.

Veebruar

Tegelesin edasi Critega, saime täitsa sõpradeks. Kuu alguses harjutasin Trummiga skeemi, 9.veebr olid omavahelised võistlused. Kasemäe RSK talvised noorte koolisõiduvõistlused. Tulemuseks lihtsamas skeemis esimene koht. Tubli Trumm, tema esimesed võistlused! Kaisa sõitis endiselt pooled korrad ise Trummiga. Tegime Trummile ka tema esimesed vabahüpped, venis nagu lima üle 110. Kuu lõpus ostsin endale Winteci koolisõidusadula. Isegi peale raami painutamist ei paistnud sobivat ja jäi seega seisma. Treeningud läksid endiselt enam-vähem. Vahel natsa hüppasin madalaid, mõnikord hüppas ilusti, mõnikord kehvemini. Kuu lõpus jõudsin isegi maastikule.

Märts

Asi jätkus samamoodi nagu enne. Kaisa sõitis Trummiga, mina tegelesin ka Critega. Panime Trummi ka paar korda kelgu ette ja tegime sõitu. Hüppamise osas ilmutas ennast ka mingi progress, hüppasime ka laiu (kuid madalaid) oksereid. Samuti hüppasin lehvikut kuni meetrini, mis oli tollal meie kohta suur saavutus. Kuu lõpus sai Trumm oma esimesed rauad alla, Aadi lõi.

Aprill

Kuna kuu lõpus võistlused, siis Kaisa sõitis vaid paar korda, muidu kappasin ise Trummiga. Tegelesin ka Critsiga. Tegin pikemaid, üle 10km maastikusõite. Vahel sõitsin ka maneežis. Kui Aili Trummi vaktsineerimas käis, ütles ta, et Trumm on kõhn! Ja ega oli ka, selleks ajaks olid eestlasel juba ribid näha. Söötmisega olid tallis probleemid ja sellest tõusis lõpuks väike skandaal. Kuu lõpus hakkas Trumm tõsiselt vastu, lõpuks ei olnud enam nõus absoluutselt väravast kaugemale minema üksi. Tegi küünlaid, lõpuks värises üle keha ja oli täielikult endast väljas, mul polnud enam midagi teha. See oli siis 5 päeva enne võistlusi, kuid Astra soovitas võistlustele kindlasti minna. 27.aprill sõitsingi Kiviloo Kevadel rännakut, 38km. Start oli kreisi, Trumm arvas, et galopivõidusõit. Siis jäime koos Evely ja Belive In Me'ga tahapoole ja sõitsime suht aeglaselt esimese ringi, mis oli päris pikk. Siis paus ja teise ringi sõitsin üksi. Alguses ta ei tahtnud minna, aga viisin käe kõrval. Vet kontrollid läbisime kenasti. Kiirus oli siiski aeglane, kuid mahtusime normiaega ja seega kvalifitseerusime. Esimese rännaku kohta (meie mõlema jaoks) läks siiski hästi ja jäin rahule :) Kogemuse mõttes super!

Mai

Kuna ta maastikul enam ei käinud, jätkusid endised tavalised trennid. Niisama sõitmine ja pisut hüppamist. Hüppamine oli siiski ebakindel ja juhtus ka õnnetusi: http://www.youtube.com/watch?v=WWddyr4J0MA Trummi puhul oli suht tavaline, et tal samm ei klappinud ja toimus mingi puterdamine. Tavatrennis suutsin Trummilt välja küsida isegi mõned jalavahetused õhus. Üks õhtu avastasin Critel tiirud ja jalutasin teda poole ööni. Kuu lõpus ütlesin Anne-Marile, et lähme võistlema :D See tuli suht järsku, mingi nädal enne võistlusi. Trennid läksid halvasti. Ka võistlustel läks halvasti. Seekord siis takistussõit Ridala tallis. Trumm ei tahtnud hüpata. Ta ei tahtnud joostagi. Tegelikult ei saanud ta üldse aru, mis toimub :D Pinnas oli kõva ja põrutav, kohati murukattega. Sobivaid krihve meil polnud ja seega oli suveraudadega veidi libe ka. Sõitsin juhtimisparkuuri ja isegi seda ei suutnud lõpetada :D Ta lihtsalt keeldus mingi hetk ühele poole minemast ja nii see läks. Kuu lõpus käisime maneežis käna, niisama galopi pealt. Tõenäoliselt oli asi Kasemäe halvas ja hooldamata pinnases. Kukkumine nägi välja üsna kole, Trummil käis kael kahekorra ja ma vaatasin juba, et surnud... Aga tõstis vaikselt pea püsti.

Juuni

Kuu alguses proovisin uuesti koolisõidusadulat. Kuna mul koolisõiduvööd polnud, siis panin sedelgavöö. Oli väga harjumatu ja sinna see sadul jälle jäi. Korra käisime ka koos Eleri ja Don Digimoniga pikemal maastikuringil, mis oli tore. Tundub, et Trumm ei tahtnud muidu väga joosta, pidin teda vb liiga palju edasi ajama. Ju olin teda nende kuudega liiga kokku ka sõitnud. 10.juunil kolis ta Haapsalu juurde Uuemõisa talli karjamaale puhkama.

Juuli

Korra käisin tal külas ja ka ratsutasin natuke. Karja juurest ta üksi ära tulema ei olnud nõus, tegi küünlaid ja tsirkust. Ratsa oli norm. Ülejäänud aja puhkas ja nautis karjaelu.

August

4.augustil läksime Trummile järgi, tõime ta Rahula talli. Treikule ja maha läks superhästi nagu alati. Treileri peale paneme teda alati kordega. Muidu ta niisama seisab seal ees täiesti rahulikult ja passib niisama :D Korde vastu ja lupsti sees. Maha tuleb väga eeskujulikult, ei kiirusta kunagi, ootab ja järgib märguandeid. Seekord tuli tal välja tagurdada lapendava presendi alt, kuid see ei häirinud teda üldse. Pani lihtsalt pea alla nagu iga päev poeks sealt läbi :D Nüüdsest elab ta jälle öösiti sees (harjus tsivilisatsiooniga). Treeningutel oleks võinud erksam olla. Üldiselt paranes treeningute kvaliteet tunduvalt. Trumm hakkas hüppama, paremini kui kunagi varem. Tulime süsteeme ja parkuure, kuni 80cm. Hakkasin kasutama ka koolisõidusadulat, nüüd paistis sobivat. Olin vahepeal ka õige vöö ostnud. Kuu teisel poolel hakkasin käima Ellen Vatseli trennides. Kuu lõpus võimenes probleem parema ratsmega ja siis õppisin trennis paremat säärt kasutama ning tundsin esimest korda paremale järeleandlikku galoppi. Harjutasin skeemi. Alustasime ka jälle maastikul käimisega, tutvustasin seda talle väikeste ringikeste abil ning edukalt :)

September

Treenisin edasi kõvasti. Jätkasin Elleni trennides käimist, harjutasin skeemi. Paraku sõitsin liiga palju, toimus ületreenimine ning asi tipnes ebaõnnestumisega võistlustel 12.sept. Koolisõidus ikka disklaffi ei saaks :D Igatahes juba viimased trennid olid kohutavad, soojendust polnud mõtet tehagi kuna hobune tegi küünlaid ainult. Skeemi sain kuidagi peaaegu lõpuni sõidetud isegi, kuigi poni ei liikunud üldse ja blokkis kõike. Peale seda võtsin aja maha, lasin puhata ja alustasin algusest. Tal polnud enam mingit soovi platsil liikuda, nii et käisin kuu lõpuni maastikul. Kuu lõpus tegin talle ka vabahüppeid kuni 80cm ja korra proovisin ratsa hüpata.

Oktoober

Vana Trumm on tagasi. Vastuhakk ja mandumine on möödunud. Proovisin teha hästi vaheldusrikkaid trenne võimalikult erinevates kohtades (plats-maneež-maastik). Sõitsin vähem kui varem (6x nädalas -> 3-4x nädalas). Hüpped läksid enam-vähem, igatahes paremini kui aasta alguses. Maastikul tegin ka mõned pikemad ringid (üle 10km), mis läksid hästi.

November

Nüüd sõidangi 4x nädalas ja rohkem puhkust teeb hobust aina paremaks nagu eelmisel kuulgi. Critel oli kolm haava, niiet käisin neid Kasemäel puhastamas ja tema eest hoolitsemas vahelduseks. Ühel päeval oli Trumm tõsiselt kreisi, keegi poleks vist julgenud selga minna. Edaspidi oli lihtsalt väga aktiivne ja atleetlik. Mis oli hea tingimusel, et ta ei olnud samas hull. Tõenäoliselt oli see kaerast. Kuu lõpus oli ta nii takistussõidus kui koolisõidus nii heas vormis, et oleks vabalt võinud vastavatesse trennidesse minna ja seal edukas olla. Novembris käis meil külas ka sadulapassija Kristin Kerem. Koolisõidusadul Trummile ei sobi siiski ja see tuleb maha müüa. Hüppesadul see-eest sobib. Olenemata vanusest ja aja ära elanud sisust, õigustab see sadul ikkagi Stübbeni kvaliteeti. Sadul sai uue paari trippe lisaks, muud ei hakanud sellega tegema. Trummi selg oli täiesti korras.

Detsember

See kuu sõitsin isegi natuke tihedamini, enamasti 5x nädalas. Kuu alguses oli ta müstiliseks aktiivne ikka veel ja samas väga hea ja mõnus. Suutsin teha mõned väga head hüppetrennid, kus ta juba ise jooksis ja hüppas nagu õige sportponi. Ainult samm kipub sassi minema. Kuu alguses käisin ka paar korda jälle Elleni trennides, kuid kuna ta polnud eriti koolisõiduvormis, siis mitte rohkem. Vahepeal esines mingi küünlaprobleem jälle, kuid sellest saime jagu. Energilisuse tõttu kordetasin ühe nädala isegi ette. Lõpuks hakkas kaeranormi alandamine mõjuma. Kuu eelviimasel päeval käisin Ebbe-Liisa Sõnajala hüppetrennis, mis läks päris norm. Kuu viimasel päeval hakkasin Trummi jälle rohkem ette-alla sõitma pikema ratsmega, et saada teda juhtimisvõtetesse ning parandada tehtud vigu (liiga kokku ja vertikaali taha sõitmine).


Kokkuvõtteks võib öelda, et aastaga toimus väga suur areng, põhiliselt Rahulas. Galopp muutus tal lõpuks ometi normaalseks ja järeleandlikuks. Poni hakkas lõpuks ometi hüppama. Liikumine muutus aktiivsemaks/lahtisemaks. Minu juhtimisvõtted paranesid. Aasta lõpuks sain poni, kes on valmis nii maneežisõitu tegema, hüppama kui ka maastikul käima ja seda kõike hästi :)

Teiste tõugude kasutamine eesti hobuse aretuses

Ühest vestlusest ajendatuna uurisin internetis leiduvaid materjale selle kohta, et mis tõugu hobuseid on eestlaste parandamiseks kasutatud.

1870. aastal asutati Balti aadelkonna algatusel Karl v. Hahn'i poolt Saaremaale Uue-Lõvele erahobusekasvandus. Täkkudena kasutati põhiliselt Riia depoost toodud segaverelisi araabia-orloviverelisi ristandtäkke. Nad olid mõlemad võigud ja pärandina saime juurde kollast-linalakka ja võiku värvust. Kasvandus eksisteeris 38 aastat ja jättis kindla jälje hobuste põlvnemisse.
20.saj hakati eesti hobuse kasvu ja kehamassi suurendamiseks ning tõuomaduste parandamiseks sisse tooma soome tõugu täkke. 1921-1938 toodi Soomest kokku 13 täkku, keda kasutati sisestavaks ristamiseks väga intensiivselt. Suurenesid küll hobuste mõõdud ja kehakaal, kuid halvenesid tüüp ja välimik. 1958. aastal pidasid mõned eesti hipoloogid otstarbekaks eesti hobuse soo parandamist uute soome hobuste importimise läbi, hanget sel korral veel ei tehtud.
1950-1960 kasutati sisestavat ristamist tori hobuse tõuga.
1970. aastateks oli välja kujunenud kaks selgelt eristatavat tõusisest tüüpi: eesti liinidesse kuuluvad hobused ja soome täkkude kasutamisel saadud hobused.
Läänemaal ja Saaremaal paaritati eesti märasid ka šetlandi poni täkkudega, et saada väiksemaid ponihobuseid.
1975 alustati Sandla sovhoosi tõufarmis araabia täisverelise täku Posol kasutamist. Eesmärgiks oli araabia vere lisamine märade kaudu. Täkkjärglaste seast valiti sugutäkuks vaid üks(Parun), tegelikult kasutati neid rohkem. Viie aasta jooksul saadi Posolilt 39 järglast. Kusjuures araabia verega hobuseid jäeti minimaalselt oma karja täienduseks(farmides, kus aretati ja säilitati eestlasi juba aastakümneid), turunõudlus selliste hobuste järgi oli suur.
Tõu säilitamise seisukohalt oleks oleks araabia tõu edasine kasutamine tulnud lõpetada täkk Posoli kasutamisega. Kuid araabiavereliste hobuste nõudlus oli suurem, neid kasutati "katse" meetodil ka edaspidi.
Pikalt kaaluti ka zemaituka tõu kasutamist kuid valiti araabia tõug. (Kahte zemaituka mära paaritati ka eesti tõugu täkuga kuid katsed ebaõnnestusid.)
Kusjuures praeguses(2003-2010) eesti hobuste aretus- ja säilitusprogrammis on mainitud ka uute aretusliinide kujundamist sugulastõu kasutamise tulemusena.

kellega sõitnud..

Vahepeal olid fotoalbum.ee's popid albumid pealkirjaga "hobused kellega ma olen sõitnud" vms :D Isegi minul oli vist kunagi vanas heas pilt.ee's selline album, või ma vähemalt alustasin selle tegemist :D Tegelikult ma ei viitsiks seda kunagi valmis teha, liiga palju vaeva, kuna hobuseid oleks palju. Hobuseid, kellel ma seljas olen käinud, on umbes täpselt 116 hetkeseisuga. Nendest 68 sellist, kellega ma olen kohe mitu korda sõitnud. Kokku olen hüpanud 48 erineva hobusega. Selline statistika siis vahelduseks :D Sellist nimekirja on huvitav pidada, endal hea pärast vaadata. Kogemusi on kindlasti andnud kõik need hobused. Või vähemalt enamus :-)