Ühest vestlusest ajendatuna uurisin internetis leiduvaid materjale selle kohta, et mis tõugu hobuseid on eestlaste parandamiseks kasutatud.
1870. aastal asutati Balti aadelkonna algatusel Karl v. Hahn'i poolt Saaremaale Uue-Lõvele erahobusekasvandus. Täkkudena kasutati põhiliselt Riia depoost toodud segaverelisi araabia-orloviverelisi ristandtäkke. Nad olid mõlemad võigud ja pärandina saime juurde kollast-linalakka ja võiku värvust. Kasvandus eksisteeris 38 aastat ja jättis kindla jälje hobuste põlvnemisse.
20.saj hakati eesti hobuse kasvu ja kehamassi suurendamiseks ning tõuomaduste parandamiseks sisse tooma soome tõugu täkke. 1921-1938 toodi Soomest kokku 13 täkku, keda kasutati sisestavaks ristamiseks väga intensiivselt. Suurenesid küll hobuste mõõdud ja kehakaal, kuid halvenesid tüüp ja välimik. 1958. aastal pidasid mõned eesti hipoloogid otstarbekaks eesti hobuse soo parandamist uute soome hobuste importimise läbi, hanget sel korral veel ei tehtud.
1950-1960 kasutati sisestavat ristamist tori hobuse tõuga.
1970. aastateks oli välja kujunenud kaks selgelt eristatavat tõusisest tüüpi: eesti liinidesse kuuluvad hobused ja soome täkkude kasutamisel saadud hobused.
Läänemaal ja Saaremaal paaritati eesti märasid ka šetlandi poni täkkudega, et saada väiksemaid ponihobuseid.
1975 alustati Sandla sovhoosi tõufarmis araabia täisverelise täku Posol kasutamist. Eesmärgiks oli araabia vere lisamine märade kaudu. Täkkjärglaste seast valiti sugutäkuks vaid üks(Parun), tegelikult kasutati neid rohkem. Viie aasta jooksul saadi Posolilt 39 järglast. Kusjuures araabia verega hobuseid jäeti minimaalselt oma karja täienduseks(farmides, kus aretati ja säilitati eestlasi juba aastakümneid), turunõudlus selliste hobuste järgi oli suur.
Tõu säilitamise seisukohalt oleks oleks araabia tõu edasine kasutamine tulnud lõpetada täkk Posoli kasutamisega. Kuid araabiavereliste hobuste nõudlus oli suurem, neid kasutati "katse" meetodil ka edaspidi.
Pikalt kaaluti ka zemaituka tõu kasutamist kuid valiti araabia tõug. (Kahte zemaituka mära paaritati ka eesti tõugu täkuga kuid katsed ebaõnnestusid.)
Kusjuures praeguses(2003-2010) eesti hobuste aretus- ja säilitusprogrammis on mainitud ka uute aretusliinide kujundamist sugulastõu kasutamise tulemusena.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment