Pallase võistlus
No see oli ikka täiesti õudne. Ma ei vaidle vastu, et ma väike nõrguke olen aga ma loodan, et mina ja mu hobune liiga suurt vaimset traumat ei saanud :D Peale starti panid kõik niimoodi ajama, et üle jää ja kändude, hobustel jalad risti-rästi :D Ma muidugi oma hobust ei talitsenud siis enam. Rajamärke polnd ka esimestel aega õigesti jälgida :D Krihvideta kiilasjää peal ei ole tore sõita. Ma vist ei taha enam kunagi jääga võistlema minna, isegi krihvidega mitte... Igatahes üks hetk mulle aitas, hüppasin hobuse seljast maha ja õnneks Linda ja Rekkor jäid koos meiega teistest maha. Kulgesime siis normaalses rütmis vastavalt pinnasele, mis tähendas, et jõuad hoo üles võtta ja siis jälle jää ja samm... Ja kaks korda ussikese moodi läbi metsa puude vahelt ja üle langi, meie ikka sammus. Ei ole mõtet hobust lõhkuda on minu arvamus. Seetõttu tuli kiirus alla 10 km/h ja kvalifikatsiooni ei saanud. Meil see niikuinii olemas.
barefoot 2
Nii info talletamise mõttes siis veel mõned välja nopitud asjad.
Söötmise kohta:
Hea pilt http://naturalhorseworld.com/newsite/how-minerals-affect-horses-hooves/
Kliima kohta:
Many of us live in "horse-unfriendly" climates. If the annual rainfall where you live is more than about 30 inches (75 cm), the ground is too soft for hooves to get sufficient concussion and wear. This means we have to take extra care to help their feet stay healthy, more than for horses that live in "horse-friendly" climates where the rainfall is less and the ground is hard and dry. A shorter time between trims, the quality of the trim, and the use of hoof boots for riding on rocky trails become extremely important in rainy climates or during rainy times of the year. http://www.barefoothorse.com/
For barefoot riding (without hoof boots), it's usually important that the riding terrain reasonably match the living terrain. For instance, a horse that lives on soft pasture and spends time in a stall can almost always be expected to grow a foot that will comfortably perform in the arena or for light trail work. The same living terrain will rarely forge a hoof that can work on gravel roads and rocky trails. To quote Dr. Bowker, "Bed your horse on the terrain you ride." http://www.hoofrehab.com/ArticlesPDF/Pete%20Ramey%20Q&A.pdf
Värkimise kohta:
How the typical "pasture trim" makes horses sore
While some thoughtful farriers are helping their clients go barefoot, others have not yet learned how to do the wild-horse trim, which differs in important ways from the conventional "pasture trim," where
-- The toe callus is trimmed away; then the thin sole cannot protect the coffin (pedal, P3) bone.
-- The bottom of the wall is left flat on the ground, as in preparing for a shoe. A flat wall encourages flaring in the barefoot hoof. Flares are painful, like pulling your fingernail away from your finger.
-- The "pasture trim" often ignores a forward-flared toe, leaving a stretched white line and poor connection to the coffin bone, thus the horse is "sore on gravel" and on rocky trails.
--The forward-flared toe causes late breakover and toe-first landing, leading to "navicular" pain and atrophy of the cushioning structures in the back of the foot.
-- The heels are left long; overloads the "white line" (laminar tissue that connects wall to bone) in the toe area, leading to the hoof capsule migrating upwards on the bony column of the pastern.
-- Frog infection is often ignored; encourages toe-first landing due to frog pain.
http://www.barefoothorse.com/
Igasuguseid artikleid: http://www.hoofrehab.com/Articles.html
Väidetakse, et raudadeta treenimise ebaõnnestumisel on suurteks vaenlasteks inimese poolt loodud asjad nagu tallid, koplid, kummimatid, kõva pinnase vältimine, melass müslides (liigne suhkur), liiga palju noort värsket rohtu (liigne suhkur). Ja kindlasti ei toimi ükski muutus kiiresti, arvestades kui kaua kabi välja kasvab.
Ja veel midagi huvitavat, et panna hobune koplis liikuma:
https://www.google.ee/search?q=paddock+paradise&rlz=1C1LENP_enEE497EE497&espv=2&biw=1366&bih=643&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=vl0EVYyQBcnbaqSxgQg&ved=0CB0QsAQ
Artikkel, kus ei usuta, et see toimiks (just aretuse tõttu): http://www.thehorse.com/articles/10091/the-barefoot-horse-romance-vs-reality
Söötmise kohta:
Hea pilt http://naturalhorseworld.com/newsite/how-minerals-affect-horses-hooves/
Kliima kohta:
Many of us live in "horse-unfriendly" climates. If the annual rainfall where you live is more than about 30 inches (75 cm), the ground is too soft for hooves to get sufficient concussion and wear. This means we have to take extra care to help their feet stay healthy, more than for horses that live in "horse-friendly" climates where the rainfall is less and the ground is hard and dry. A shorter time between trims, the quality of the trim, and the use of hoof boots for riding on rocky trails become extremely important in rainy climates or during rainy times of the year. http://www.barefoothorse.com/
For barefoot riding (without hoof boots), it's usually important that the riding terrain reasonably match the living terrain. For instance, a horse that lives on soft pasture and spends time in a stall can almost always be expected to grow a foot that will comfortably perform in the arena or for light trail work. The same living terrain will rarely forge a hoof that can work on gravel roads and rocky trails. To quote Dr. Bowker, "Bed your horse on the terrain you ride." http://www.hoofrehab.com/ArticlesPDF/Pete%20Ramey%20Q&A.pdf
Värkimise kohta:
How the typical "pasture trim" makes horses sore
While some thoughtful farriers are helping their clients go barefoot, others have not yet learned how to do the wild-horse trim, which differs in important ways from the conventional "pasture trim," where
-- The toe callus is trimmed away; then the thin sole cannot protect the coffin (pedal, P3) bone.
-- The bottom of the wall is left flat on the ground, as in preparing for a shoe. A flat wall encourages flaring in the barefoot hoof. Flares are painful, like pulling your fingernail away from your finger.
-- The "pasture trim" often ignores a forward-flared toe, leaving a stretched white line and poor connection to the coffin bone, thus the horse is "sore on gravel" and on rocky trails.
--The forward-flared toe causes late breakover and toe-first landing, leading to "navicular" pain and atrophy of the cushioning structures in the back of the foot.
-- The heels are left long; overloads the "white line" (laminar tissue that connects wall to bone) in the toe area, leading to the hoof capsule migrating upwards on the bony column of the pastern.
-- Frog infection is often ignored; encourages toe-first landing due to frog pain.
http://www.barefoothorse.com/
Igasuguseid artikleid: http://www.hoofrehab.com/Articles.html
Väidetakse, et raudadeta treenimise ebaõnnestumisel on suurteks vaenlasteks inimese poolt loodud asjad nagu tallid, koplid, kummimatid, kõva pinnase vältimine, melass müslides (liigne suhkur), liiga palju noort värsket rohtu (liigne suhkur). Ja kindlasti ei toimi ükski muutus kiiresti, arvestades kui kaua kabi välja kasvab.
Ja veel midagi huvitavat, et panna hobune koplis liikuma:
https://www.google.ee/search?q=paddock+paradise&rlz=1C1LENP_enEE497EE497&espv=2&biw=1366&bih=643&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=vl0EVYyQBcnbaqSxgQg&ved=0CB0QsAQ
Artikkel, kus ei usuta, et see toimiks (just aretuse tõttu): http://www.thehorse.com/articles/10091/the-barefoot-horse-romance-vs-reality
barefoot
Viimasel ajal olen lugenud värkimise kohta (kuna ise värgin oma ponisid) ja sealt jõudnud raudadeta treenimiseni. Siiski olen väga vähe jõudnud läbi töötada kogu sellest materjalist, mis saada on (kuid kirjutan ikka). Ja arvestades mu looduslähedust, siis mulle meeldib see barefoot lähenemine :D
Kes väidavad, et hobused vajavad raudu või et kruusa peal ei saa muidu sõita, siis maailmas sõidetakse ka CEI*** 160km võistlussõite ilma rauata :) (http://www.endurancehorse.co.za/barefoot-endurance/)
Siinkohal aga tuleb kindlasti öelda, et asi ei ole ainult rautamises või selle mittetegemises. Barefoot lähenemise taga on laiem suhtumine hobusesse ja tema pidamistingimustesse. Räägitakse kolmest tingimusest, mida peab täitma, et asi toimiks:
-korrektne ja tihe värkimine,
-naturaalsed elutingimused ehk elu karjas vabapidamisel,
-igapäevane kapjade kokkupuude veega (nagu looduses jõest joomaskäimine vms).
See tähendab siis seda, et ei piisa, kui lihtsalt värkida hobuse kabjad selliseks nagu metsikutel hobustel (nt otsingusse mustang roll trim). Et need areneks sama tugevaks, peab hobune liikuma võimalikult palju looduslikul pinnasel ja elama nagu päris hobune. Lisaks tagab see tervema hobuse, heaolu on parem. Pluss hobuse treenitus on juba eos parem (Vidmantas Stancevicius tõi ka koolitusel välja, et boksis kasvanud hobune vajab 1-2 aastat lisaaega, enne kui on valmis). Internetist leiab palju lugusid, kus õige värkimisega on probleemidest jagu saadud. Lisaks võimalikud kahjulikud efektid, mida rautamine võib põhjustada (http://www.horseridingfun.com/harmfulshoeing.html).
See muidugi ei tähenda, et mul midagi raudade või rautajate või raudus hobuste või nende omanike vastu oleks :D Lihtsalt minu arvates väga huvitav ja loogiline lähenemine. Ja kui küsiks hobuselt siis... ma olen veendunud, et kui hobune päris hobuse elu maitsta saab, siis on vastus ette teada (jah, tallis elama harjunud hobused tulevadki talli ukse taha ootama, neil on rutiin jne, see kõik on käitumuslikult põhjendatav).
Niisiis tahaks katsetada, kuidas see sobiks mulle ja mu hobusele. Raudadeta ta juba on ja plaan ka rännakuvõistlusele nii minna - kas see ka ennast õigustab, näitab aeg. Keeruliseks osutub hoopis see, et kuidas hobusele ka vastavaid elamistingimusi pakkuda? Kui paljud üüritallid pakuvad suuri ja mitmekesise maastikuga kopleid? Kui linnas elada, siis siin ümber küll metsikult valikuvariante pole... Ja kui üks asi on lihtsalt ruumika vabapidamise (hobune 24/7 mudakoplis seismas pole lahendus) leidmine, siis keeruline on leida selline, mis sobiks ka hobuse treenimiseks. St et kui hobune tuleb märjana trennist, siis tuleb ta ikkagi panna talli kuivama. See eeldab, et kohapeal on inimene, kes pühendumusega jälgib hobuseid, teki seljast võtab ja õigel ajal õue laseb. Kui pidevalt puhastatud ja treenitud hobune õues istub, võib ta vajada ilmastiku kaitseks tekke (puudub metsikutele hobustele omane karvastik) ja neid tuleb vahetada, kuivatada. Kui panustada varjualusele, peab see olema tõesti hubane ja hobusele meelepärane - logisev, pime, kitsas, kolme seinaga uberik ei pruugi eesmärki täita... Kui hobusel on mõni terviseprobleem, peab esmalt keegi seda märkama (eriti oluline peale rasket võistlust) ja siis olema koht, kuhu see hobune eraldada. Kui tahta ka halva ilmaga hobust kasida, ei teeks seda õues tuule käes vaid piisava valgustusega hubases puhtas tallis. Ja kui tahta talv läbi hobust stabiilses treeningus hoida, oleks maneežist palju abi. Lisaks vabapidamise lisasöötmise probleem, see nõuab eraldi tööd ja olenevalt karjakaaslastest ka eraldamist. Ja kõik need asjad ei kaalu üles tallispidamist, sest vaadata sellist liikuvat looma nagu hobune järjest 12-18 tundi boksis seismas... Ühesõnaga hobust võimalikult naturaalselt pidada ja samal ajal efektiivselt treenida polegi nii kerge! Tallispidamine on mugav inimesele ja seetõttu olen ka ise selles lõksus kinni.
Subscribe to:
Posts (Atom)