Lihtsalt imeline!

Täna oli väga-väga mõnus talliskäik niiet ma räägin sellest teilegi :) Ratsutasin kõigepealt Riksiga ja siis Trummiga. Mõlemad ponid olid lihtsalt suurepärased! Tallis, käe kõrval, sadulas, kus iganes. Nad olid kõige paremad kukununnud ja näitasid oma väljaõppe parimaid külgi ainult. Nendega ratsutada oli lihtsalt meeliülendav! Riksil lasin igaks juhuks natuke enne kordel ette traavida, et ikkagi seisnud neli päeva ja nii. Seljast ta oli nii rahulik, nii mõistlik, nii nõus kõigega. Galopp oli endiselt väga mugav ning samas ka täiesti rahulik, niisamuti ka mõnedel väikestel hüpetel mis me tegime. Nagu see oleks enesestmõistetav. Ta lihtsalt tegi mis ma ütlesin, ei ajanud oma rada. Ta pole vist kunagi nii mõistlik ja just nii palju edasiaetav olnud :) Trummi näitas üles erakordset indu, impulssi ja kuulekust. Ma ei mäleta, kunas ta viimati nii perfektselt sääre ja ratsme vahel oli, kuulamas iga minu märguannet. See energilisus oli just täpselt piiri peal, suunatud täielikult töösse. Proovisime ka erinevaid kolmes ja neljas jäljes liikumisi, mis muidugi õnnestusid paremini kui üldiselt kombeks. Proovisime kontragaloppi ja tegime ka paar väikest kõksu. Ja saime kätte paar ihaldatud venitatud sammu traavis, mida ta lihtsalt põhimõtteliselt korrektselt ei tee :) Ausõna mul pole kunagi ühel päeval nii palju häid ponisid olnud. Ma armastan neid!

Kolm poni -3

Üks kunagi kirjutatud jupike:

Treeningus on prioriteet olnud ikka Rikart, sest tema on kõige toorem ja tahaks tast asja saada. Kuigi Trummi treeningus hoidmine on ka oluline. Kuna neil õues on hein/silo vabalt saadaval, siis söövad nad ennast loomulikult aina pallikese poole. Selle vastu ei ole ka muud teha, kui treeningus hoida... Sadulatega tekitab see ka probleemi, mitte et sadulatega niikuinii probleeme poleks... Need on need eestlaste kered. Kui Trummile sobis enne minu suurepärane koolisõidusadul nagu valatult, siis praegu kohe üldse mitte. Vahepeal sõitis ta Triinu KS sadulaga ja nüüd sõidab siis minu hüppesadulaga. Vigri sõitis vahepealse aja minu KS sadulaga. Riks sõidab Triinu vana sadulaga. Ja nii ongi, Triinudel kahepeale 5 sadulat ja hea kui midagi selga klapitab. Ja veel parem, et on mille seast valida! Õnneks on loota endise olukorra taastumist kui on võimalik ponid vormi viia :) Suvel oli vanamees ilus sale tänu Anetile, praegu on asi minu ajapuuduse taga kinni.

Praegusest elust:

Ausalt öelda on asi igav, midagi mul teile rääkida pole :D Andke andeks :P

Kolm poni -2

Sai räägitud Rikartist ja Vigrist treeningus aga kas Trummist nii põhjalikult vaja ongi? Tema tegemisi on niikuinii kõige rohkem kajastatud. Aga veidike siiski. Trumm on väga omamoodi poni. Nagu ma kirjutanud olen, siis ühteaegu nii uim ja nii hea. Sellise pohhuisti iseloomuga muhe (vana)mees, kellele ei ole probleemiks omas mullis elada. Treeningus on ta saavutanud sellise stabiilsuse, et baasratsastus on minu hinnangul piisavalt tugev, et keegi ei tohiks karta oma oskamatu ratsutamisega hobust ära rikkuda. Seda lihtsalt ei saa juhtuda, Trummil on meeles mis ta oskab. Äärmisel juhul saab veidi tema viilimisoskusi lihvida kuid teades tema heatahtlikkust, ei karda ma sellist asja. Ta ei lase ka endale liiga teha ega ennast närvi ajada. Ta lihtsalt on Trumm ja selleks ta jääbki. Ma vist võikski jääda seda poni ülistama. Mis sest et ta on olnud paras siga ja ma olen kõige rohkem just tema seljast alla lennanud :P Aga ka meie olime kunagi päris alguses. Praegu ta puhkab suht palju või katsume mina või teine Triin teda liigutada. Kahe eelmise väikse erutuva poni kõrval on ta igal juhul rahu ise. Mis ei tähenda et ta kiiremaid samme teha ei oskaks ega võistlustel hästi esineda. Ta oskab kõike, no peaaegu :-)

Ponid elavad siis hommikust õhtuni koplis, kus neil on Rügemendist kaasa tulnud veel seltsimees Ronaldinho, kõrb noor hiiglasekasvu(ponide kõrval) härrasmees. Potentsiaali tal on aga loomult veel paras mänguhimuline krutskivend, siiski mitte pahatahtlik. Lisaks on seal parasjagu üks vanem leedi, särtsakas sporthobune.

2010 lühikokkuvõte

See aasta oli jällegi seotud reisimisega. Aasta alguses olin veel Kavilda tallis Trummi ja Rutsiga. Treeningud olid suht harvaks jäänud, ilmad olid külmad, lund oli palju, ponid seisid palju, Anett ka enam ei käinud mingist hetkest. Ruts reisis jaanuari keskel Soome uute omanike juurde. Siis sõitsin ise vahelduva eduga Trummiga ning veebruaris aitasin veel Plymouth'it taltsutada. See tekitas vist nii mulle kui hobusele hirmu ja sinnapaika see jäi ka. Pole väga minu ala suurte tooreste hobuste seljast alla lennata, ta oli keeruline hobune ka. Kevadel oli probleem, et mis Trummist saab. Oli valida kas teen trenni või viin ära Harjumaale või tuleb mingi muu variant ja nii edasi ja nii tagasi. Otsisin veel Harjumaale kohta, et käbe ära, kool ka juba lebo. Siis aga võttis Anett Trummi endale. See tähendas kolimist Tartusse Rügementi. Kõik oli ilus ja Trummil oli hästi ja käis võistlemas mitmeid kordi ja ma sain ka paar starti teha. Ujumas käisid Anetiga ja niisama reisimas jne. Juulis ma ratsutasin vähemal ja rohkemal määral Critega Niitväljal, tegime väikestviisi trenni. Siis ma otsustasin endale uue poni tuua Saaremaalt ja augustis ta saabuski. Siis algasid meie Rügemendi segased ajad, kus me pidime kannatama võimuvahetusest tulenevaid probleeme ja kokkulepete olematuks muutumist ja muud jama. Kuni me reisisime septembris kogu üürnike kambaga ära Tooma talli, kus meil on hea rahulik olla, tingimuste üle ei saa ka nuriseda. Hakkas edenema Riksi taltsutus ja sügisel käis Trumm veel rosette napsamas ja sai niisama treenitud. Kuni Aneti tervis ratsutamisega koostöölepingu lõpetas ja ajutisele puhkusele läks. Siis sõitsin jõudumööda ise mõlemaid ponisid ja hakkasin Triinu Vigriga ka aitama ja ponisid jagama. Kokkuvõttes pole mul millegi üle väga nuriseda, on olnud kogemusterikas aasta. Küsimusi? :)