Sai räägitud Rikartist ja Vigrist treeningus aga kas Trummist nii põhjalikult vaja ongi? Tema tegemisi on niikuinii kõige rohkem kajastatud. Aga veidike siiski. Trumm on väga omamoodi poni. Nagu ma kirjutanud olen, siis ühteaegu nii uim ja nii hea. Sellise pohhuisti iseloomuga muhe (vana)mees, kellele ei ole probleemiks omas mullis elada. Treeningus on ta saavutanud sellise stabiilsuse, et baasratsastus on minu hinnangul piisavalt tugev, et keegi ei tohiks karta oma oskamatu ratsutamisega hobust ära rikkuda. Seda lihtsalt ei saa juhtuda, Trummil on meeles mis ta oskab. Äärmisel juhul saab veidi tema viilimisoskusi lihvida kuid teades tema heatahtlikkust, ei karda ma sellist asja. Ta ei lase ka endale liiga teha ega ennast närvi ajada. Ta lihtsalt on Trumm ja selleks ta jääbki. Ma vist võikski jääda seda poni ülistama. Mis sest et ta on olnud paras siga ja ma olen kõige rohkem just tema seljast alla lennanud :P Aga ka meie olime kunagi päris alguses. Praegu ta puhkab suht palju või katsume mina või teine Triin teda liigutada. Kahe eelmise väikse erutuva poni kõrval on ta igal juhul rahu ise. Mis ei tähenda et ta kiiremaid samme teha ei oskaks ega võistlustel hästi esineda. Ta oskab kõike, no peaaegu :-)
Ponid elavad siis hommikust õhtuni koplis, kus neil on Rügemendist kaasa tulnud veel seltsimees Ronaldinho, kõrb noor hiiglasekasvu(ponide kõrval) härrasmees. Potentsiaali tal on aga loomult veel paras mänguhimuline krutskivend, siiski mitte pahatahtlik. Lisaks on seal parasjagu üks vanem leedi, särtsakas sporthobune.
No comments:
Post a Comment