Kolmas ehk viimane nädal Critega

Esmaspäeval vegeteerisin niisama ja mitte kuidagi ei suutnud ennast talli vedada.

Teisipäev - Mare päev.

Kolmapäeval mõtlesin alguses hommikul ära käia, et saab kaelast ära. Aga siis helistasin Ellen Vatselile, et kas trenni millalgi saaks. Ja kohe samaks päevaks me kokku leppisimegi. Trenn oli väsitav :) Aga igal juhul hea ja asja ette jne jne. Suure hobuse ja poniga sõitmine on ikka erinev mis erinev. Critelt võiksin rohkem koondust küsida, pole ta enam nii noor ja toores midagi. Ning enda istakuga pean vaeva nägema. See on vana tõde, et poniga pole istakuvigu nii palju näha kui hobusega. Ning see minu raskus tasakaalu leidmisel ja istumisel, kui sõidan paremale, seda sai ka jälgitud. Hobuse liikumisega kaasaminemine on ikka teine asi, eriti veel nii suure hobuse galopiliikumisega. Ei istunud ma sirgelt sügavalt sees ning sain kõva istakutrenni, nii et lihased mitu päeva olid valusad :D Põhivärk oli, et abaluud kokku ja nõjatuda veel tahapoole. Raske on ka käsi mitte liiga palju kasutada, kui tundub, et see mitusada kilo hakkab vales kiiruses vales suunas liikuma :D Igatahes jäin rahule. Rääkisime palju juttu, ladusin Ellenile hunniku uudiseid ette ja arutasime niisama.

Neljapäeval käisin Ruilas külas ja muud asjad olid ka niiet talli ei jõudnud.

Reede - Mare päev.

Laupäev läks Mustamäel vegeteerimise ja autoga sõitmise alla ning ei jõudnud jälle talli. Aga enam pole vahet ka.

Pühapäeval läksin tegin siis oma viimase sõidu Critega. Proovisin kõike seda, mida Ellen eelmine kord rääkis ja hästi läks :) Sain talt ikka väärt nõuandeid ja see viis asja jälle edasi. Niiet saime lõpetada kena positiivse kogemusega, Crite oli ka väga tubli. Pärast jalutasime muru peal ka ringi. Lühike aga intensiivne trenn oli. Tegin kõigepealt soojendavat traavi, siis natsa sammu. Ja siis töötasin traavis voltidel ja voldikaheksal. Galopis proovisin eelkõige ise õigesti istuda. Ja traavis-galopis see kerge koondamise teema. Lõpuks avastasin veel mingi reitega kinni hoidmise teema saladusi :D Aga seda peab uuesti proovima enne kui täpsemalt kirjutada :P

Ühesõnaga nüüd olen jälle hobuseta. Ise veel pidasin Elleniga trennide osas plaani ja lootsin, et ehk saan vähemalt korra nädalas edasi Critega sõita aga huiatki. Laura pole nõus, kavatseb ise sõita.

Teine nädal

Esmaspäeval oli plaan kindlasti talli minna, kuid päeval sain teada, et õhtul Pärnusse. No selge, talli ei jõua. Käisin Dietzi poes ka, ostsin nahahooldusvahendi.

Teisipäeval peale Pärnust tulekut sobis mulle väga hästi Niidust läbi minna. Mõtlesin et kuna ilm on tappev, siis teen kordet. Muidu endal pärast pea valutab ja kuumutab üle. Kohale jõudes meenus, et on hoopis Mare päev. Paistis, et ta oli juba hommikul ära sõitnud. Igatahes puhastasin Crite ära, kammisin saba korralikult läbi ja siis läksime õue jalutama. Vaatasime krossitakistusi, tegime käekõrval peatusi ja lasin natsa rohtu ka süüa. Rõvedad parmud tulid ainult hobust sööma. Avastasin ka selle, et Critel oli jalal haav, tagumise siseküljel. Ei kujuta ette, kust ta selle saanud on, sest koplis käib üksi ja lagedas murukoplis pealekauba. Mare või keegi oli vähemalt lillat spreid peale lasknud, veits paistes oli ka. Ma ei usu et ta lonkab aga peaks sõitmise osas Marega konsulteerima.

Kolmapäeval käisin ratsutasin õues. Ilm tundus kuidagi leebem ja päris suremise tunnet peale trenni ei olnud. Crite oli hea, tõesti mõnus sõita. Ei tea kas sellest, et eile Mare sõitis. Haavaga jalg oli veits paistes ka aga see läks liikumisega alla. Ei lonka ega hoia vms ja haav pole ka kole. Tegin igatpidi sammu-traavi-galoppi ja galopis tulin mingit maalatti. Proovisin teda sirgeks ka sõita ja ise ilusti istuda. Peale trenni jalutasin muruväljakul ümber võistlusala koju, ei kartnudki pmst krossitakistusi. Siis pesu, jalutus ja kogu lugu. Häirib mind Crite juures veits see, et ta norib. Muudkui pistab pea sülle ja ette ja teeb pluusi mustaks ja segab niisama :D Samas see ei ole nagu pahatahtlik, ei hammusta vms. Kuna Trumm õppis ära, et niisama ei siblita ega keerutata ning norida ei tohi, siis see nagu häirib veits :D Aga samas täiesti arusaadav, et kui hobune elab koguaeg boksis kinni, siis ta tahab suhelda. Ainult hea, et inimene on tema jaoks huvitav ja uudishimu ei kao selle boksis passimisega ära. Peaks mingi isiklik jalutaja ja suhtleja olema tal :P

Neljapäeval sõitsin platsil. Olen vist unustanud mainida, et mingist hetkest sõidangi ilma libisevata, kuna kannused asendavad justkui seda, kui tekib mingi halb olukord. St et kannustega saan ta läbi suruda samamoodi kui eest tagasi tõmmata. Nt kui ehmatab vms. Igatahes oli selline jube äikeseline päev. Kui Pääskülast rongi peale läksin, siis seal hullult sadas ja lõi välku. Niidus õnneks polnud midagi, sain kenasti trenni ära teha. Trenn enam nii hästi ei läinud, ei teagi miks, kuidagi rahutu oli. Küttis ennast mingi mõttetu asja peale üles ja siis kartis. Pärast pesema ei hakanud kuna kell oli palju ja rongi peale vaja minna. Ja siis tuli räige padukas peale ka. Täitsa ulme. Vihmavari mul oli, aga püksid said läbimärjaks rongijaama minekul. Nii ma seal siis ootasin rongi, torm ümberringi.

Reedel oli Mare päev. Mina tõusin hommikul kl 5 läbi ja sõitsin Nõvale :)

Laupäeval oleks läinud aga suvitasin.

Pühapäeva õhtul käisin Nõvalt otse Niidus ka. Õues sadas ja sõitsin sees. Alguses kordetasin ette veits. Sõitmine läks üllatavalt hästi, Crite oli mõnus ja kõik sujus, enda istakut ja kätetööd sain ka paremaks. Alguses proovisin sammus veidi sääre eest astumist ja niisama mudisin teda, see vist andis palju. Traavis hõljusin niisama mõnusalt. Galopitõsted ei tulnud hästi välja ja galopp oli veits konarlik aga ülejäänud hea korvas selle. Kähku boksi, asjad ära ja Risto juba ootaski.

Nõva kohta veel nii palju, et iga kord ma igatsen, et Trumm ka seal oleks... Need metsarajad on lihtsalt megad ja see meri! Pikad mitmekilomeetrised liivarannad, kus vaevu on inimesi... Seal oleks lihtsalt super kapata. Ja need kõik metsarajad, mis on pehmed kuid samas kõvad, mida on palju, viies läbi männimetsa järvede vahelt mere äärde... Ma olen neid pidi kapanud, Eiffeliga peamiselt, natuke ka Draakoniga. Ja see on super :)

PS. Pühapäeval ärasõites käisime kiikasime Vaisi karjamaale ja Eiffel oligi seal!!! Nii tore, kallisin teda ja niisama nunnutasin ja tapsin parme ja veel kallistasin. Minu väike Eif :) Sõbraks oli tal mingi raudjas poniline.

Esimene pikk nädal Critega

Esmaspäeval oli jube palav, kuid läksin siiski Critega sõitma. Muidu ma oleks lihtsalt päev läbi kodus tühja passind, mõtlesin et liigutamine teeb head :P Olin juba endale veidi järele andmas, oleksin kordetanud vaid, kuid rongiajad olid sellised, et aega oli palju ja pidin vägisi kuumaga ratsutama minema :D Maneežis oli mingi tund, seega läksin õue. Tegelt meeldibki õues rohkem sõita. Olin muidugi ainuke hull selle päikese käes :D Libiseva enam kapis ei olnud, seega sõitsin ilma. Asendasin selle kannustega :P Ja nii on täiesti normaalne. Crite on nüüd uues tallis, seega kapp kaugel aga boks avaram jne. Kabjakesed olid ka ära tehtud, ees uued rauad. Trenniga jäin rahule. Mare teeb ikka nii mõnusat tööd :) Crite tuletab mulle ikka meelde, et vähem ratset!!! Ta on nii mõnusalt istmiku ja säärte peale sõidetud, et lihtsalt ei saa kuidagi eest hoidma jäädagi kogemata. Ja see on mulle hea treening! Need õigema sõitmise võtted võiksid selle ajaga kinnistuda :D Oleksin proovinud ristikest ka tulla, aga siis hakkasid mingid inimesed seal siblima ja ei saand enam rahulikult nokitseda. Ja kell oli ka palju, rongi peale minek siiski. Lasin ta veega ka üle, jalutasin ja oligi kõik.

Üks mitte nii tore tähelepanek ka. Kuum suvepäev, õues päike lõõmab, tallis ka vähemalt 25 kraadi sooja, päevase ja õhtuse söötmise vaheline aeg. Panen vaikselt hobust valmis ja siis märkan. Tallis inimesi ei ole rohkem otseselt aga vaikust ka mitte! Kõik hobused tegelevad millegagi: kes närib ust, kes seinu, kes järab künaäärt, kes kõõksub, kes sügab, kes kraabib... Vaatan kõrvalboksi ja hobune tiirutab ringi ja siis haarab hammastega seinalauast kinni... No ei ole normaalne aga midagi pole teha ka. Sportrežiimi hobuste mured...

Teisipäeval ei sõitnud, sest oli Mare kord teha Critet paremaks :)

Kolmapäeval läksime koos Kristinaga Niitu. Pilte kahjuks teha ei saanud. Võtme unustasin koju aga kapp oli lahti :D Crite oli rahulik ja seega soojendustraav lühike. Galopp seekord nii hästi ei läinud, olin vist ise veidi krampis ka, aga jäin rahule. Siis proovisime mõned hüpped. Ei mäletagi, kunas ta viimati hüpata võis. Seega tulin igaks juhuks suure eelarvamuse ja ebakindlusega ristikest. Kõik korras, järelikult võib julgelt võtta. Takistusi ei karda ega mingit tsirkust ei tee. Harjutasime seal väikest risti ja väikest lattaeda mingid korrad. Samm ei klappinud alati ideaalselt, vahepeal ise lükkasin, et samm klapiks. See on mu meelest tiba halb, et ta ise ei säti alati. Aga hea on see, et hobust lükates tuleb see paremini välja kui poni puhul :D Asi on sammu pikkuses. Seega tuli latt mitu korda alla. Aga suurte hobustega ongi vist väikseid takistusi raskem hüpata kui suuremaid :D Seega eks me areneme. Crite pole ammu hüpanud kah nagu ma mainisin. Tiba hoogu läks ka peale takistust, tuul hakkas kõrvus vihisema :D

Neljapäeval jätsin talle puhkepäeva, et Marele ergas hobune jätta. Ilm oli ka kuum jne.

Reedel oli Mare päev.

Laupäeval oleks hea olnud sõita aga jamh... Laupäev läks suure lebo tähe all :D Talli lihtsalt ei kutsunud kuidagi, pilvi ka polnud ja päike oleks lagipähe paistnud. Lisaks väiksed tervislikud probleemid :D Viimaste tõttu mõtlesin küll kordetada aga noh, selle pärast ei viitsi ka kohale minna ja nii ta läks.

Pühapäeval läksin talli. Omast arust piisavalt hilisel kellaajal, kuid kuumus oli tappev. Inimesi oli ka megavähe :D Elleniga rääkisin veits juttu ja.. Crite oli veits liiga hoogne. Ei tea kas sellest, et eile seisnud või siis parmudest. Mingi hetk küttis ennast üles ja siis hüppas mingi takistusehunniku peale kõrvale ja jooksis muidu silmad punnis. Aga sain aega teda normaalseks ka sõita. Kärbsed ajasid mu hulluks, lihtsalt lendasid koguaeg kõrva ja näkku. Seekord oli jälle libisev tagasi ilmunud kappi ja seega panin peale. Samas ega sellel väga mõtet pole vist. Pärast jalutasin natuke muru peal ka, seal ka loomulikult oli vaja passida :P Siis pesin ta ära ja lasin natsa muru süüa. Pärast lõikasin veel lakka ka sirgemaks.

Critega soojendusplatsil :D

Täna siis läksime koos Lauraga Niitväljale. Jõuame kohale ja vaatame, et jube palju autosid. Tra, jälle mingid võistlused ja me mitte midagi ei tea. Kuna alles oli Niidus KS etapp, siis järelikult nüüd on TS, osavõtjad viitasid ka sellele. No jama küll, just mõtlesime mõne hüppe Critele teha. Siis vaatame, et nad ju seal muruväljakul. Oo jee, seal muruvõistlusplatsil võivad nad ju omaette olla, liivaplatsil keegi sõidab ka ja isegi mõni takistus on. Jalutan siis liivaplatsile ja vaikselt hakkab asi selgeks saama. Murul toimub kross ja liival teevad mingid soojendust. No eksole tore, tundub mingi väike võistlus. Nii ma siis enda sinna liivaplatsi kõige halvemale osale sisse seadsin, see koosneb nimelt kolmest osast. Oma trenni tegingi seal ära, viisakusest päris soojendustõketele ei kippunud ja hüppamine jäi ära meie jaoks. Crite oli alguses jube puhevil, tegi mõne kõrvalehüppe ja tahtis muudkui kütta. Väsitasin ta ära ja galopp oli üle ootuste hea juba. Jäin trenniga rahule. No ja siis ilmus mingi hetk Helena koos Cadillaciga sinna ja pärast kui pestud Critet jalutasime, rääkisin juttu ka. Ja mis välja tuleb? Niitväljal toimub suur ametlik kolmevõistlus. Normaalne on ju siis soojendusplatsil niisama kablutada :D Just vaatasin, et selgitati välja Eesti meister juuniorides ning Niitvälja Karika võitja kolmevõistluses 2010.

Andsin trenne

Käisin täna ja eile Tartus Anetile ja Trummile trenne andmas. Täna käisin ise ka korra seljas, kuna Trumm ikka viitsis jäigalt joosta. Mõlemal päeval ratsastus. Üleminekud, peatused, taandamine, sääre eest astumine, õlad ees, esi- ja tagaotsapöörded. Trumm on aint veits uim, tõenäoliselt sellest, et nüüd öösiti ka väljas. See väsitab esialgu ikka päris korralikult. Koolisõidusadula viisin ka parandusest sinna.