Hobuseid päevast päeva jälgides tekib ikka palju mõtteid. Panen siis osa neist kirja.
Talvine ja suvine varjualune täidavad erinevat eesmärki. Öeldakse, et varjualune annab loomale võimaluse varjuda. Aga mille eest? Ekslikult arvatakse, et põhiliselt vihma eest. Üldiselt hobuseid sademed ei sega. Eks erandeid ole muidugi. Aga eelkõige proovivad nad talvel varjuda tugeva tuule eest, eriti kui on korraga sadu+tuul. Ja siis eelistavad nad looduslikku varjumisvõimalust, otsides tuulevaikset kohta näiteks metsa ääres. Tuul enamasti muudab hobused erksaks ja kui varjualune veidigi koliseb, võib see neid sealt eemale peletada. Samas kui hoone on väga kindel ja avar ja nad on sellega harjunud või on sinna heina pandud, siis see meelitab neid sinna ka halva ilmaga. See on üks põhjuseid, miks osad kurdavad, et hobused tormiga keset karjamaad seisavad mitte varju all. Samas teised jällegi ütlevad, et nende hobused kenasti varju all. Oleneb väga hobusest ja hoonest. Kui hobustel on suurem ala kasutada antud, siis nad on väga nutikad looduslikke häid paiku ära kasutama. Seega tasub hobuste ala planeerides jälgida, kas neil on võimalik peamiste talviste tuulte eest varjuda, vajadusel võiks kaaluda söötmiskoha juurde tuuletõkkeseina ehitamist. Teine aspekt on pikali heitmise võimalus. Kui hobused saavad valida, siis teevad nad seda eelistatult õues lageda peal, näiteks kui heinarullist osa on maha tallutud, siis rulli ümber meeldib pikutada. Selle ainuke häda on, et see pesa toimib ainult nii kaua kuni saab märjaks. Ehk siis minu silmis on talvist varjualust vaja peamiselt selleks, et allapanu kuiv püsiks, et saaks katuse alla teha koheva kuiva pesa. Selline varjualune peab kindlasti olema avar ja ilma nurka surumise võimaluseta, sest muidu aramad hobused ei julge sisse minna, veel vähem pikali visata. Oluline on ka varjualuse suurus ja asukoht. Mida suurem, seda parem, sisuliselt vajab hobune pikali heitmiseks ju boksi suurust ala, suurele karjale kindlasti 3x6m uberikust ei piisa. Asukoha poolest paigutaks mina talvise varjualuse põhisöötmisala juurde, siis nad saavad rahulikult puhata ja süüa vaheldumisi. Eriti oluline on see varssade jaoks, kes palju pikutavad ja hea meelega teevad seda siis kui emad söövad. Kui varjualune on teises karjamaa otsas, siis üksinda hobune karjast ära puhkama kindlasti ei lähe. Kui lähevad kambakesi, siis kõik ei mahu ja teised lihtsalt passivad varjualuse ees. Kui bossidel isu täis, siis minnakse kambakesi jälle sööma ja aramad üksinda maha ei jää. Seega mina ei julgeks soovitada lahendust, et hobuse liikumisulatuse suurendamiseks varjualune kuhugi kaugele rajakopli teise otsa planeerida. Paari hobuse puhul võib see veel toimida aga suure karjaga vaevalt.
Suvel kasutavad hobused varjualust eelkõige putukate eest põgenemiseks. Seega peab suvine varjualune olema võimalikult pime, st avatud uksepinda minimaalselt, näiteks kardinad ette riputatud. Kuna kuumus ja putukad väsitavad hobuseid palju, siis on nad üksteise suhtes leplikumad ja neid mahub rohkem kitsastesse oludesse. Allapanu pole suvises varjualuses vajalik, pigem saavad hobused kasu maapinna jahedusest. Põhk võib olla kutsuv hädade tegemiseks ja lisaks kasvukoht kärbestele. Seega võib toimida variant, kus talvine varjualune suveks puhtaks roogitakse ja kardinad ette riputatakse. Mina unistan eraldi varjualustest, suvisel võiks olla nt liivapõhi.
Ma ei suuda veel ära otsustada, millist varjualust ja kuhu esimese hooga ehitama hakata. Talvel oli ajutine autotelk, mis toimis väga hästi. Isegi üle ootuste hästi, hobustele meeldib, pidevalt olid kahe-kolmekesi sees pikali. Isegi hea meel, et eelmisel aastal polnud aega varjualust ehitada, sest ilmselt oleks selle valesse kohta teinud. Tahaks veel katsetada, et kus hobustele olla meeldib, et siis nende eelistuste järgi asukoht valida. Seega sai nüüd juurde võetud lohistatav puidust varjualune, katsetame siis sellise ka ära. Küll need hütid kasutust leiavad isegi kui tuleb üks hetk suur statsionaarne palee neile :D
