7. Mulle meeldib vaadata vene hobuste ja vene tallide pilte. Tõugudest eriti just budjonnõi ja doni hobused. Tallidest on eriti huvitav jälgida selliseid rääbakamaid ja neid, mis meenutavad Tallinna hipodroomi ja kuure. Stiil eelmine sajand. Turistijalutamine ja džigitovka. Ratsakoolid ja hobusekasvandused. Mida erinevam klanitud koolisõiduhobustest, seda parem. Mida šokeerivam, seda mõnusam. Mul on isegi eraldi playlist vene kuldsete hobuste vaatamiseks.
Imelik või mitte?
Mul pole hetkel jaksu ühtegi teemat süvitsi ette võtta aga natuke tahaks ikkagi rääkida, et mis mulle praegu huvi pakub. Hobuste teemal aga mitte mu enda hobustest.
1. Eesti tõugu hobuste põlvnemised. Kui osade jaoks tähendab hea põlvnemine, et isaks on mõni spordis hästi esinenud isend, siis mu meelest on haruldane põlvnemine palju huvitavam. Väga paljude hobuste sugupuudes korduvad samad nn sõlmeellased aga kui leida mõni, kellel need puuduvad, siis säilitatava ohustatud tõu puhul on see väärtus. Geneetiline mitmekesisus on kogu selle asja mõte. Selliseid hobuseid aitab leida EVA programm ja juhtumisi tegelen selle programmi jooksutamisega mina. Annan ette kõikide eesti hobuste põlvnemised ja vastu saan koefitsiendid, mis näitavad kui suures suguluses on iga isend võrreldes ülejäänutega. Kuidas seda teadmist kombineerida aretusplaanidega, jääb juba iga hobusekasvataja enda otsustada. Tabelid on saadaval www.esthorse.ee ehk Eesti Hobuse Kaitse Ühingu kodulehel.
2. EHKÜ kuulub niisiis ka mu hobide hulka ehk olen vabatahtlikuna seal juhatuses ja proovin mingigi panuse anda. Alati ootame abiväge ja mõttekaaslasi.
3. Rauavaba kabjahooldus. Hobikorras värgin ka võõraid hobuseid, enda omadel olen juba palju aastaid ise kapju korras hoidnud. Sai ka kabjasusse katsetatud ja need mu meelest geniaalsed asjad aga hetkel lihtsalt ei tee trenni ja pole ühtegi hobust, kes neid vajaks. Kabjahooldusega haakuvad ka hobuste söötmise teema ja laiemalt pidamine. Söötmist sai mingi periood palju uuritud aga praegu tagaplaanil.
4. Erinevad hobuste pidamissüsteemid. Eriti just vabapidamine: looduslähedane pidamine, liikumisradadega koplid. Pole ilusamat vaatepilti kui hobused ilmatu suurel rannakarjamaal elu nautimas ja päris hobuste asju tegemas. Ka väiksel pinnal annab hobuste heaolu silmas pidades palju ära teha, inspiratsiooniks jälgin gruppi, kus kõik keerleb ümber liikumisradadega koplite (track system), mida muudetakse huvitavamaks erinevate elementidega. Ühel hetkel õnnestub ehk ka parimad ideed oma tallis ellu viia.
5. Hobusetekkide parandamine. Minu käest käis sel talvehooajal läbi ca 45 tekki ja see oli selline maailmapäästmise projekt, et vanale asjale uus elu (kohati küll uuele asjale kiire elujätk). Valdav enamus neist kuulus mu sõbrannale ja ma sain harjutada erinevaid töövõtteid. Enam korteri vannitoas sellist hulka ette ei võtaks aga tulevasse sadularuumi tuleb igatahes õmblusnurk. Alguse sai see käsitööhuvist aga kuna ma iluasju riiulile toota ei viitsi, siis tekkide parandamine on ülipraktiline lahendus.
6. Hobuste parasitoloogia on ka ses osas tagaplaanil, et aktiivselt sellega ei tegele (nagu Vetpointi aegadel) aga mikroskoobikomplekt on mul olemas ja metoodika selge. Enda hobused vajavad uurimist ja võib-olla ka sõprade omad. Kuna ussirohtude teema fb-s üles tuli, siis oli väga huvitav uuesti materjalid lahti lüüa. Miks mitte ka teisi aidata edaspidi.
Nüüd said vist põhilised teemad letti laotud. Kindlasti ei pea ma end ühelgi alal parimaks ja tahan edasi areneda. Seega igasugune arutlemise võimalus on abiks ning otsin mõttekaaslasi/kirjasõpru :D
Võtsin kätte ja hakkasin tegema mõttetuid mõttekaid lollusi/ägedusi. Natuke nagu vanasti, et teed mis pähe tuleb, peaasi et lõbus on. Alustuseks olin asjalik ja värkisin Loto ära, A hoidis kinni kopli kõrval. Natuke üritas jalgu ära tõmmata aga sain kõik vabalt tehtud. Siis käisin Lotoga korra platsil, mõtlesin et suunan kordele aga see oli arusaamatu ta jaoks ja pidin hoopis harjutama käe kõrval käimist nii, et olen näoga tema poole ja liigun selg ees. Loogiline asjade järjestus enne kordetamist kuna maatööd on temaga minimaalselt tehtud. Lasipuu ääres seisis juba nagu vana hobune, eks soe päike aitas kaasa. Lasin ohtralt palsamit ja sain jälle kommenteeritud selle pärast :D
Trummile ronisin selga ja kooserdasin niisama koplite juures. Kui seljas püsti tõusin, siis ta ei tahtnud nii üldse liikuda. Aga tore oli seal turnida. Kui A koos söödanõuga mööda läks, siis näljane poni asus teda jälitama ja päris keeruline oli seal seljas püsti seistes tasakaalu hoida. Pärast tegime pilte ka. Teinekord peaks filmima.
Kevad toob ikka kaasa helgemaid hetki. Nüüdseks on kõik jälle välja sulanud ja ära kuivanud jne. Hobused on lasipuu ääres kenasti lasknud ennast igatepidi kammida ja kasida. Ratsutada olen ka jälle saanud. Platsitrenn oli täielik feil - poni tegi traavi asemel küünlaid xD Alguses sammus juba venis ja kui traavi küsisin, siis ütles et ta ei ole huvitatud. Kehitasin õlgu, pulli viluks küsisin veel ja siis läksime minema. Pole vormist väljas vanuriga küll mõtet kakelda. Eks ma pean leppima, et nüüd on ta ainult teise hobuse järel kulgev maastikuponi :) Ühel nädalavahetusel tegin testsõiduks külaringi Namiri sabas ja järgmisel tegime metsamatka Anettega, tutvustasin meie imelisi metsaradu. Trumm oli isegi nõus vahepeal esimene olema ja üldse see maastik on ikka huvitavam kui mingi ringitamine. Ühel teisel korral lasin Trummi ja Loto koos platsile jooksma ja nad õnneks eriti ei jooksnudki, olid täitsa viisakad. Tänase suure tuulega värkisin/nokitsesin kapju üldsegi koplis. Pole nagu midagi huvitavat kirjutada kui hobused on eeskujulikult peetud ja liigselt neid ei provotseeri. Mõttevälgatusi on küll, et mida nendega ette võtta, kuid tallis läheb kõik kuidagi harjumuspäraselt. Proovin ennast parandada.
