Ponide hüvastijätt

Kui ma väga kujutan ette, et mu ponilised said aru, et neid lahutatakse ja et nad jätsid üksteisega hüvasti siis ma panen selliseid märke tähele ka, mida niiviisi tõlgendada annaks. See ei ole reaalne, aga see on armas :)

Eelmisel päeval, kui ma üle tüki aja jälle talli läksin, lasin ponid maneeži lahti nagu kirjutasin. Kui nad oma suurema jooksmise ära olid jooksnud, siis olid kahekesi nunsikud ja sügasid üksteist. Pikalt ja põhjalikult. Kui nad lõpetasid, tegin jopekrõbinahäält ja ponikesed jalutasid külg-külje kõrval minu ette. Väike otsaesise sügamine ja pöörasin end ümber. Märguanne edasi liikumiseks. Triin ees ja ponid järgi. Selleks korraks ära talli.

Rutsi lahkumispäev. Kui me talli juurde jõudsime, passisid ponid koplis niisama. Siis said kokku ja sügasid veel üksteist hoolivalt. Võtsin Rutsi välja, Trummi ei lubanud. Jalutasime treileri juurde. Trumm jälgib teraselt kuhu Ruts läheb, treilerit ta tunneb. Viimane lühike hirnatus Trummi poolt. Silmside. Viimane lühike hirnatus Rutsi poolt, pilk koplisse jäänud sõbral. Ja Ruts jalutab ustavalt mu järel treilerisse. Seekord üksi, ilma Trummita. Peale sõitma hakkamist kuuleme autost viimast hädahüüdu... Ja oleme teel.

Ruts müüdud!!!

Rutsike reisis täna Soomemaale koos oma uue pererahvaga. Ja sellega on minu ponide projekt lõpetatud ka.

Eile helistas Siiboja ja põrutasime käbe talli poole. Kuna tüdrukud oli vaja linna pealt kokku korjata Rutsiga hüvasti jätma, siis oli jube kiirustamine. Kui talli jõudsime, oli Siiboja juba seal. Võtsin käbe rutsi koplist, koorisin teki seljast. Kõigepealt tallivaatlus ja siis maneeži painutustesti tegema. Kõik oli korras ja paber sai vormistatud. Siis lasime ponid maneeži lahti jooksma, oi kuidas nad rallisid. Ei pidanud ajamagi, ise kimasid ringi. Eks energiat ole ka kogunenud selle ajaga. Tundus, et Trumm ei longanud enam maneeziliiva peal, eks Anett läheb mingi päev proovib ratsutada. Trummil lihased jumala taandarenenud :P

Täna kui talli jõudsime, siis võtsin vaid pange natukese kaeraga, korde ja koplist hobuse ja juba olimegi teel. Ruts jalutas treilerisse vabalt, ei mingit probleemi ei valmistanud. Sees andsin talle natuke kaera ka. Sõit sujus kenasti, eks Rutsil on juba kogemust ka. Sadamasse jõudsime plaanitust varem, ootasime veidi. Siis jõudsid ka soomlased. Ajasime kõigepealt paberid korda ja peale seda tõstsime Rutsi ümber. Värises ja kartis, võõras koht jne. Oma teki võtsin ära, nad panid enda oma asemele. Paks tallitekk, täitsa uus oli alles, Eskadroni oma :) Natuke passis teist treilerit kuid koos minu ja kaeraämbriga jalutas siiski usaldavalt peale. Pärast väikest kaerapala hakkas heina sööma :)

Rutsi uueks omanikuks on 10-aastane Malviina :) Vanemad peavad ratsakooli (www.salonratsastuskoulu.fi), ema on treener, õde võistleb suure hobusega jne. Ühesõnaga täitsa hobuseinimeste perekond. Toredad inimesed, käisid muide nädal tagasi Rutsi isiklikult ka vaatamas ja proovimas. Neil ratsakoolis ka hobustel jube hea elu, näiteks päevas max 2 tundi ja suured karjamaad, kuhu ei lubata kedagi hobuste puhkeaega segama. Hobuste heaolu nad seal tunnevad. Ühesõnaga hea ja asjatundliku kodu sai endale :)

Kahju mul nagu otseselt ei olegi, pigem hea meel, et kõik korras ja uus kodu hea jne. Loodan varsti pilte ja muljeid ka saada.
Igatahes, ole tubli Ruts!!!

Trummiga kelgutamas :)

Täna käisime Anetiga kahekesi tallis. Tõime ponid sisse, jätsime Rutsi tekki kuivatama (pealtpoolt) ja hakkasime Trummi ette valmistama. Peputekk, sedelgas, veorihmad, valjad, ohjad. Pluss kelk. Ja läks kõigepealt ohjamiseks ja siis kelgutamiseks :) Alguses sõitsin ise natuke, siis proovis Anett natuke. Ja siis mahutasime ennast koos kelgu peale :D No raske on Trummiga teha midagi naljakamat, käisime selle kelguga mitu korda ümber :D Kelk oli nii kitsas ja kui tasakaalust välja läks siis olime lumes jälle. Trumm vedas väga hea meelega, jooksis hea hooga. Ja nii me seal tasakaalu hoida püüdsime suures vihinas :D Palju nalja sai. Sinka-vonka tulime :D Ei täitsa mõnsa oli, poni oli ka tubli :)

Selle naljaga ühel pool, läks Anett Rutsiga ratsutama. Panin neile seekordki libiseva alt külgedele ja andsin trenni ka. Traaviosas palusin lisaks tavapärastele kujunditele ja mõningastele üleminekutele väikseid volte, traavilatte, täisistakut. Galopp oli alguses jube, jäik ja sääre-ratsme vahelt väljas. Siis aga palusin suurel voldil palju üleminekuid teha ja lõpuks oli juba päris hea :) Ühesõnaga jäin nende trenniga rahule.

Lõpus ponidele tekid selga ja tulime tulema. Kiiremast talliskäigust ei tulnud küll midagi välja :D Aga päev läks asja ette!

Tegime Trummiga lumes kukerpalli :D

Täna otsustasin Trummile ikkagi selga ronida olenemata tema lonkekalduvusest ja sellest, et ta pole 3 nädalat sadulas käinud. Pehme lume peal paistab et ei ole tal probleemi liikuda. Läksime maastikule väikest ringi tegema. Panin talle pinded esimestele jalgadele, sadula alla kinni panin fliisteki, mille ma eest lahti jätsin. Lisasin veel martingali ja võisimegi minna. Üllatavalt sujuvalt kulges asi, Trumm ei hakanudki vastu sellele, et me ebaturvalistesse kohtadesse üksi läksime. Natuke sumpasime põllul lumes ja siis otsustasin ikkagi tee peale tagasi minna. Olime juba talli poole tagasi tulemas, tegime galoppi, lasin tal vähe kiirendada ka, et noh energiat kulutada. Ja siis tema arvas, et ta tahaks hoopis põllul galopeerida. Ühesõnaga ära tema tõmbas ja karmauhh sinna pikali käis. Ilmselt ta ei arvestanud sellega, et tee peal oli küll sile kuid põllul vajus oma mitukümmend senti lumme. Esimesed jalad kadusid alt ära ja nii ta täie galopi pealt uperkuuti panigi. Viga keegi ei saanud, lumme oli hea pehme lennata. Paraku oli ta nii ähmi täis, et pani kodu poole ajama ja mina olingi jalamees. Ega siis midagi, jalutuskäik tallini. Üle põllu veel nägin, kuidas Trumm talli lähedal mingeid kõrrekesi korjas ja niisama uitas. Aga siis jäi teeristile seisma ja ootama. Kui ma lõpuks kohale jõudsin, siis imestasin, et värav lahti aga talli juurde poni siiski ei läinud. Eks ta nägi mind üle põllu tulemas ja ju pidas targemaks seal oodata. Ronisin siis uuesti selga ja läksime tagasi. Tegime sama koha peal galoppi, seekord kõva kontrolli all, ja enam põllule ei pannud. Äkki jäi talle isegi meelde, et ei tasu. Ja läksime koju tagasi. Kelgutama täna ei jõudnudki.
Rutsiga ratsutas Anett. Panin Rutsile libiseva alt külgedele, et Anett ei peaks abivahenditega maadlema aga samas midagi ikka mõjuks ka. Neil olevat paremini läinud. Eks pole ime, et poni jäik kui nii palju seisnud ja ratsastus paratamatult halvenenud. Teiste trenni selle suure Trummiga jamamise tõttu ei näinudki, Kati Remiga ja Mariliis Odiniga olid hüpanud ka.
Tekkis küll väike masendus, et ponide tasemega praegu nii nagu on, aga Trumm oli nunnu mõmmik ja ta teeb tuju kokkuvõttes ikka paremaks. Tema kapja katsusin ka altpoolt aga ei mingit reaktsiooni, võta siis kinni mis viga.

Selle aasta esimesed trennid

Kõigepealt viisime ponilised väliplatsile lumme jooksma. Tegid omi rõõmuhüppeid ja kiirendusi, eks nad on palju seisnud ka. Sumpasid hoogsalt ja me siis vaatasime tsirkust. Päris tore oli ponisid lõbutsemas näha.

Peale seda oli maneeži minek. Kati Remiga, Mariliis Odiniga ja Anett Rutsiga ratsutama. Mina panin alguses Trummi kordele, et vaadata kuidas lonkega lood. Vahepeal polnud midagi, vahepeal nagu oleks imeväike käiguvahe olnud. Ja siis nagu oleks komistanud ja siis lonkas megalt natuke aega. Ja siis jälle imevähe. Arvatavasti kabjaaluses asi, kuskile otsa astunud ja ikka veel hell sealt. Ja nüüd nagu polekski häda kuni selle hetkeni, kuni kivi otsa astub. Siis panin Trummari ohjade vahele ja sai niimoodi jalutatud maneeži pidi, meelde tuletatud. Lõpus käisin Rutsil ka korra seljas, pika puhkusega nad ikka väheke unustavad ja natuke metsistuvad :D Mitte et ta midagi teinud oleks aga ratsastus polnud enam nii hea. Lõpuks käisime jalutasime Trummiga ohjates mööda teed ühe majani ja tagasi, eks ikka ettevalmistused ettepanekuks :D Vahepeal passis aga siis ohjad pingule ja vajadusel natuke kurja häält või piitsa ja käisime otse edasi :D Tal pole väga meeltmööda üksi ebaturvalistes kohtades käia aga saab hakkama. Nüüd mõtlengi, et peaks temaga mingi päev ikka ratsa maastikule minema. Lumel käimine ei tohiks talle erilisi probleeme valmistada ja kui valmistabki, siis on teada et rohkem ei või. Maneežipinnast aga tema kabjake praegu ei kannata. Raudu ei hakka ka selle pärast lööma, eestlane ju, peab hakkama saama. Rutsi karv on suurema tekitamisega ilusamaks läinud aga Trumm on endale küll vammuse selga kasvatanud :S Ei kujuta ette mis pärast, endal 3 tekki praegu ööpäev läbi seljas. Järgmine talv peaks ikka kaelaosaga ostma... Või siis klippama. Või juba see talv klippama, kui suuremaks treeninguks jälle läheb.