Täna hakkasin Trummi seljast vibu laskma ja see oli nii lõbus! Järgmine kord proovin jäädvustada ka. Kõik algas sellest, et mul ei õnnestunud suvel näha Merili väikest demo RKHH suveüritusel aga mõte tundus hea. Meelde tuli vibutegu lapsepõlves. Kuna ma hobusega enam trenni ei tee, siis on vaja alternatiivseid tegevusi. Aega läks ja hoogu sai võetud ca pool aastat kuni õnnestus Tartu linnas sobivas võsas ragistada ja esimene materjal hankida. Vibu sai esimese katsega asine, noolte tegemine võttis veel veidi ja saigi harjutama hakatud. Esimesel korral harjutasin Trummi vibuga maa pealt ja täna siis juba ratsa. Poni on mul tore ja tsirkuseks loodud. Parim sihtmärk on heinapall ning eriti suureks venis naeratus siis, kui traavis laskmiseni jõudsin. Nüüd oleks vaja veel nöörid äärtesse panna ja teise otsa ponile preemiaks müslipang (täna viitsis joosta kuna vahepeal sai värsket rohtu süüa). Uued sirgemad nooled tuleks teha ja siis galopis proovida. Pikemat rada tahaks ka, ideaalis ringikujulist. Aga selline õnnestub ilmselt luua alles tulevikus.
