Juuli kadus tõesti käest, sest selle kuuma ja parmudega ei andnud õues midagi teha. Loto on ses osas tubli, et tuleb probleemideta üksi karjast ära ja on üksi boksis, teeb käe kõrval traavi ja laseb end puhastada, värkida. Platsil töö tegemisest ta aga vaimustuses pole. Kolm korda proovimist pole küll miski, mille alusel sildistada või maha kanda aga kuna aeg on see, mida mul pole, siis teeb meele mõruks küll. Aga hobune on ju alles noor, niiet küll me saame selle asja veel toimima. Kuumus ja parmud on ka hobuse välimusest oma võtnud aga ehk ei mõjuta see liigselt üldmuljet. Tahaks teda ikkagi näidata kui vähegi asjad klapivad. Laka pean küll maha lõikama, sest kuigi ma armastan patside tegemist, siis mul pole aega neid teha ja vaevalt Lotogi paigal seismisest ja lakas susimisest vaimustub. Viisakas välimus pole ju paha ja mis sest lakast hoida. Pean veel valima milliste päitsetega näidata aga ketiga nööri otsisin juba igaks juhuks välja... Tuleb veel leida aeg ja võimalus maneežitallis harjutamas käia, sest päris ilma valmistumata näidata oleks küll halb mõte. Käe kõrval üle lattide jooksmisest ei piisa :D
Minu üllatuseks jõudis Trumm isegi supertubli olla ja lapsi õpetada kaks päeva järjest. Ning minuga ühe korraliku sammu-traavi metsaka teha. Olin juba unustanud, milline ilus õhtu see oli :)
