Ei toimu suurt midagi, millest oleks väärt kirjutada. Sillu is such a sweetheart :) Tubli ja teeb hästi koostööd. Talliomanik rääkis, et tunneb mu auto ka ära, muutub kohe tähelepanelikuks kui ma tulen :D Ja ega tulebki väravasse vastu ja aeg-ajalt hirnatab ka :) Oleme jõudnud ohjamiseni ja harjutame seda, sadulaga pole praegu üldse töötanud. Ilmad on ka heitlikud ja seetõttu ka pinnas. Talunike juurde olen kahjuks vähe jõudnud, kuid see-eest olen palju teinud korraga. Nüüd on mul seal juba 3 hobust, kellega tegeleda :) Täkupoisiga ikka ratsutame vaikselt sammu-traavi. Märadega teen käekõrval tööd, sellest pole suurt midagi rääkida.
Lisaks käisin Eesti Hobuse Kaitse Ühingu koosolekul. Trumm sai jälle autasustatud, sai EHKÜ edetabelis koolisõidus kolmanda koha :) Üritus andis palju-palju motivatsiooni ja teadmise, et olen õigel teel :) Tuleb ikka rohkem ja rohkem hobustele aega pühendada, neid ratsastada ja ette õpetada ja võistelda ja kõike muud. Tasub tegelemist see eesti hobune!
Veel sõitsin Armsaga. Käisime koos Kellyga maastikul, ma polnud nii ammu käinud. Tegelikult ma pole ammu korralikult ratsutanudki :D Nüüd sai see tasa tehtud. Pärast värkisin Goša ja Bure ära.
Karikas ja koolitus ja hobused
Pole jälle viitsinud kirjutada, üht-teist siiski juhtunud on. Septembri keskel käisime Säreveres võistlemas, toimus eestlaste koolisõidu viimane etapp. Olin päeva esimene ja skeem nii hästi ei läinudki :D St et koolisõiduaed oli teisel pool ja päikesega tekkisid ühte äärde triibulised varjud ja Trumm oli veendunud, et need on väga ohtlikud ja neile ei tohi peale astuda :D Vähe sellest, et ta alguses takistusi platsi ääres kartis, sõitis skeemis paar harjutust külg ees ja traavi asemel sammus :D Õnneks küünlasse ei tõusnud. See tõi meile viienda koha, Anetil läks paremini ja tuli kolmas koht :) Kuna tegemist oli viimase etapiga, autasustati ka karikasarja üldarvestuses, kus mina sain esimese koha ja Anett teise :)
Peale seda olen Trummiga vaid ühe korra sõitnud, siis läks ka maneežis kordetamise reeglite pärast seletamiseks(kõik ei saa aru, et ratsutajale tuleb ka ruumi jätta) ja lõpetasin üldse maastikul 12km ringiga :D Peale seda pole ausalt öelda enam tahtnudki Vesneri talli minna.
See-eest olen regulaarselt käinud Sillu juures, oleme nüüdseks jõudnud valjaste ja sadulaga kordetamiseni. Tööd on veel enne selgaminekut palju, kuna tahan kindla peale välja minna. Tegemist on siiski võõra ja tundliku hobusega, kelle usaldust ei soovi kaotada :)
Arliga olen ka jõudumööda sõitnud ning paar korda ohjamist teinud. Poni on elav ja tundlik, kuid mitte kartlik.
Eile käisin Raasikul/Perilas Hans Sidbäcki koolitusel, oli hea ja hariv :) Rääkis kuidas ta hobuseid vankri ette õpetab ja kutsaritööst. Toon välja mõned asjad, mida tasub ikka ja jälle üle korrutada. Muidu räägiti hobuse karjakäitumisest, hobuse premeerimisest-tänamisest-korrigeerimisest, ette õpetamise põhitõdedest, kuidas rakendiõpet alustada jne.
-Kui enda oskused saavad otsa, algab tavaliselt vägivald
-Õppimine toimub nendest kordadest, kui ei tule perfektselt välja
-Viga on liiga suurte žestidega suhelda, hobune märkab ka väga väikseid muudatusi
-Kui hobune käitub valesti, peaks ta sellega ise endale ebamugava olukorra tekitama
-Tuleks saada hobuse jaoks suureks ja kindlaks juhiks
-Endal ei tohi ka peale kahte tundi tekkida ebakindlust, et kas nii ikka saab hobuse toimima
-Märguanded on üks asi aga hobuse paneb hästi tööle toetus
-Inimese rahulikkus ja keskendumine kandub üle ka hobusele
-Kehtestatud peavad olema:
tasakaal
sirgus
takt(rütm)
lõdvestumus
kuuletumine, järeleandlikkus
edasiliikumissoov - rõõm tööd teha
täielik koostöö, harmoonia inimene ja hobuse vahel
Peale seda olen Trummiga vaid ühe korra sõitnud, siis läks ka maneežis kordetamise reeglite pärast seletamiseks(kõik ei saa aru, et ratsutajale tuleb ka ruumi jätta) ja lõpetasin üldse maastikul 12km ringiga :D Peale seda pole ausalt öelda enam tahtnudki Vesneri talli minna.
See-eest olen regulaarselt käinud Sillu juures, oleme nüüdseks jõudnud valjaste ja sadulaga kordetamiseni. Tööd on veel enne selgaminekut palju, kuna tahan kindla peale välja minna. Tegemist on siiski võõra ja tundliku hobusega, kelle usaldust ei soovi kaotada :)
Arliga olen ka jõudumööda sõitnud ning paar korda ohjamist teinud. Poni on elav ja tundlik, kuid mitte kartlik.
Eile käisin Raasikul/Perilas Hans Sidbäcki koolitusel, oli hea ja hariv :) Rääkis kuidas ta hobuseid vankri ette õpetab ja kutsaritööst. Toon välja mõned asjad, mida tasub ikka ja jälle üle korrutada. Muidu räägiti hobuse karjakäitumisest, hobuse premeerimisest-tänamisest-korrigeerimisest, ette õpetamise põhitõdedest, kuidas rakendiõpet alustada jne.
-Kui enda oskused saavad otsa, algab tavaliselt vägivald
-Õppimine toimub nendest kordadest, kui ei tule perfektselt välja
-Viga on liiga suurte žestidega suhelda, hobune märkab ka väga väikseid muudatusi
-Kui hobune käitub valesti, peaks ta sellega ise endale ebamugava olukorra tekitama
-Tuleks saada hobuse jaoks suureks ja kindlaks juhiks
-Endal ei tohi ka peale kahte tundi tekkida ebakindlust, et kas nii ikka saab hobuse toimima
-Märguanded on üks asi aga hobuse paneb hästi tööle toetus
-Inimese rahulikkus ja keskendumine kandub üle ka hobusele
-Kehtestatud peavad olema:
tasakaal
sirgus
takt(rütm)
lõdvestumus
kuuletumine, järeleandlikkus
edasiliikumissoov - rõõm tööd teha
täielik koostöö, harmoonia inimene ja hobuse vahel
Arli ja Sillu
Tegemist on minu uute hoolealustega, keda nüüdsest õpetan. Arli on kolmeaastane valkjaskollane eesti tõugu täkupoiss, kes elab ühes talus Alatskivi kandis. Peale tema elab seal veel neli kabjalist. Arli on pisike aga nunnu. Olen teinud temaga paar nädalat maatööd ja nüüd on ka juba seljas käidud kaks korda. Sillu on kolmeaastane tumehall ristandruun, kes praegu elab Tartu-Räpina mnt ääres. Temaga pole veel jõudnud pmst midagi teha ja kogu maatöö on alles ees, kindlasti kordi pikem kui ainult paar nädalat.
Vastus
26-st inimesest(pageview'de arv oli tegelikult veel kordi suurem) 2 tk julgesid ainult vastust pakkuda, teised kardavad :D Julguse eest peab vist eriauhindu andma hakkama, sest seda vastust ma ikka ei saanud, mis ma kuulda tahtsin :D Mina ütleks siis, et VÄRKIMINE või noh, sepatöö üldiselt. Minu võttis küll nii läbi, kui peale trenni veel kabjad üle teha otsustasin, teine ratsatrenn oleks lõõgastavam olnud. Ega niisama seppadel otsa eest higi ei tilgu :-))
See siis osa minu viimase aja ainukesest ratsatrennist, kus käisin Trummiga maastikul. Oi kus sai alles käidud. Alguses olin maneežis, tegin kergelt natuke ühte ja teist, siis tuli välja, et teised lähevad maastikule ja läksin kaasa. Koos Ronaldi ja Auroraga ATV krossirajale. Meie Trummiga lõbutsesime ikka täiega, galopis üles ja alla jne. Kui teised silmapiirilt ära kadusid, sai kohe maksimumkiirusega sõitu, sest meie väike härra kardab üksi jääda :D Ponil igatahes silm säras ja isegi lõpus ei väsinud päris ära :) Kuigi läbimärg oli, kaabitsaga oleks saanud higi ära tõmmata, seetõttu läks ka pessu. Lisaks arenes koordinatsioon tuntavalt, lõpus võttis ta kõiki künkaid ning allamäge galopeerimist kohe väga kindla tasakaaluga. Väga nauditav treening.
See siis osa minu viimase aja ainukesest ratsatrennist, kus käisin Trummiga maastikul. Oi kus sai alles käidud. Alguses olin maneežis, tegin kergelt natuke ühte ja teist, siis tuli välja, et teised lähevad maastikule ja läksin kaasa. Koos Ronaldi ja Auroraga ATV krossirajale. Meie Trummiga lõbutsesime ikka täiega, galopis üles ja alla jne. Kui teised silmapiirilt ära kadusid, sai kohe maksimumkiirusega sõitu, sest meie väike härra kardab üksi jääda :D Ponil igatahes silm säras ja isegi lõpus ei väsinud päris ära :) Kuigi läbimärg oli, kaabitsaga oleks saanud higi ära tõmmata, seetõttu läks ka pessu. Lisaks arenes koordinatsioon tuntavalt, lõpus võttis ta kõiki künkaid ning allamäge galopeerimist kohe väga kindla tasakaaluga. Väga nauditav treening.
Trippisime natuke ringi
Ratsutamisega küll tegelenud ei ole, kuid eelmisel kuul sai Anetiga väike ringreis tehtud. Olime Tallinnas mõned päevad, pesime Trummi tekid ja valtrapid ära, käisime kõigis kolmes ratsavarustuse poes, külastasime Rebala, Veskimetsa, Kasemäe ja Rahula talli, vaatasime Hipodroomil traavivõistlusi, Ruilas selle suve suurvõistlusi. Pühapäeval panime läbi Päärdu talli ja Tartu Lätti, seal pidasime Heleni sünnipäeva järve kaldal :) Esmaspäeval käisime Inese tallist ja ahhal-tekiinide kasvandusest läbi ning tagasi Tartusse. Tore reis oli ;)
Võistlused jälle
Laupäeval võtsin Trummiga Reet Jänese trenni, et niisama huvi pärast skeemi ette sõita ja teada saada, kuidas kohtunikele parem mulje jätta. Trenn oli norm ja natuke sain teadmisi juurde ka. Trenni ajal läks äikesepilv ka üle maneeži, niiet sain seal väriseda :P Ei ole võimalik skeemi sõita, kui välku lööb... Õhtul selgus, et meil ikka ei ole transat, seega Kai ja Reet ja Rando helistasid ja mõtlesid igast variante välja, lõpuks sai siis kokku lepitud, et Vissorid veavad.
Pühapäeval käisime siis Perilas võistlemas, pikk ja kulukas ja tüütu sõit oli tegelikult. Võistlus ka vähe venis ja skeemiks oli jälle see igav A8 (kolmandat korda järjest). Mina sain siis Trummiga esimese ja Anett neljanda koha, poni oli seega tubli nagu ikka. Trummi poolvend Toonik sai teise koha, kuigi imelik oli see, et tal nii tugeva käiguvahega üldse startida lubati. Isegi skeemi ajal sammuosas astus ühe esimese jalaga pikema sammu kui teisega, ma ei teadnudki et sellist asja aktsepteeritakse...
Pühapäeval käisime siis Perilas võistlemas, pikk ja kulukas ja tüütu sõit oli tegelikult. Võistlus ka vähe venis ja skeemiks oli jälle see igav A8 (kolmandat korda järjest). Mina sain siis Trummiga esimese ja Anett neljanda koha, poni oli seega tubli nagu ikka. Trummi poolvend Toonik sai teise koha, kuigi imelik oli see, et tal nii tugeva käiguvahega üldse startida lubati. Isegi skeemi ajal sammuosas astus ühe esimese jalaga pikema sammu kui teisega, ma ei teadnudki et sellist asja aktsepteeritakse...
Trennid Trummiga +Ronald
Vahepeal sai mu praktika ahhal-tekiinide kasvanduses läbi. Kokkuvõttes sain palju uusi teadmisi ja olen täitsa rahul, et sellise koha valisin. Arvamus sellest tõust ka paranes, eks seal olid kvaliteetsed hobused kah :) Aga nende temperament jääbki mulle võõraks, pole üldse harjumuspärane ja seetõttu tundub keeruline. Kuid nende hobuste potentsiaalses võimekuses ma enam ei kahtle.
Laupäeval 14.juulil olid Pärnas võistlused, eestikate TS teine etapp ka. Võistlustele ja pärast koos hobusega Võrumaale mineku plaan läks pekki, kuna meid lasti odavalt üle. Võistlema me siiski jõudsime peale 14km ekslemisega matka ja siiski treikusõitu, kuid see oli täielik tsirkus, kaks parkuuri järjest ilma soojendusteta ja üks igavene piinlik üritus kokkuvõttes, millest ma pikemalt kirjutada lihtsalt enam ei viitsi, kuna ma olen seda juba nii palju kordi teinud :D
Pühapäeval käisin poni kergelt liigutamas, käisime koos Kaariga tallis ja siis sõitsin maneežis ilma sadulata ja päitsetega vahelduseks. Niiviisi teadsin, et ei hakka liiga palju küsima ja ponil oli hea vabamalt joosta. Olenemata eelmise päeva seiklustest oli ponil energiat ikkagi nii palju, et pani mõne korra kergelt tagant üles ka :D Ja natuke pidin ikka kiusama ka teda, hästi natuke proovima õlad sees ja sääre eest astumist, nii mõned sammud ainult. Rohkemat oli õnneks keeruline ilma täpsete märguanneteta küsida :)
Esmaspäeval sõitsin korralikult varustusega, proovisin erinevaid harjutusi ja korra ka skeemi läbi sõita. Avastasin, et skeemi ma ikkagi ei mäleta, kuigi see hooaeg 2x võistlustel sõidetud. Ning jah, tuleb ka kolmas kord, sest mina ei tea kes see udu on kes juhendeid koostab aga ühel karikasarjal kolmandat korda järjest eestlastele sama skeemi ikka ei paneks -.- Vist on liiga igav skeem, et mäletada... Igatahes poni oli väga tubli nagu ikka :) Kabjakesi timmisin ka tal raspliga natukene ühtlasemaks, et teistel kenam vaadata oleks ja mina vähem ponipiinajana tunduks :D Ja üleliigse laka ning sõrgatsitutid pügasin ära, kuna oli vaja aega parajaks teha enne Vesneri lauda ekskursiooni :)
Teisipäeval käisin Keskos nänni ostmas. Trummi sai süüa, uue Travo Sport mineraali ja koti Havens Draversbrok graanuleid. Lisaks ostsin veel kabjanoa ja raspli endale, seega said Trummi kabjad veel lisaviimistluse. Tangid kavatsen ka juurde tellida. Kuna mul kodus niikuinii midagi teha ei ole, siis kammisin poni saba läbi ja koristasin boksiesist veits. Uusi graanuleid andsin ka proovida, nii maitsesid ponile :) Trenniks vedasin ühe lattaia ja ühe okseri. Soojendusel proovisin teda pikemaks sõita ja aktiivselt kokku võtta. Hüppamine liiga hästi välja ei tulnud, okseri olin liiga hirmutava ette pannud ja mu aju läks enne seda blokki ja samm ka ei klappind ja poni tõrkus. Ja mina karistamise asemel kiitsin teda, sest kui ta sellest õnnetust seisust hüpanud oleks, siis me oleks sinna sisse lennanud, niiet ta tegi väga õige otsuse :S Reeglina ta niisama ei tõrgu, seda juhtub harva ja sellel on ikka mingi põhjus. Hüppasime seda okserit ka aga hiljem tõstsin selle laiali penerolliks, sest sellisest harjutusest tundus palju rohkem kasu olevat ja oli ka. Poni kohta midagi halba öelda ei ole, ainult minu ebastabiilse istaku kohta.
Kolmapäeval poni puhkas.
Neljapäeval tegin maneežis ratsastust. Üritasin teda pikemaks ka sõita aga välja tuli nagu ikka. Skeemi sõitsin paar korda läbi, lühema ratsmega tundus justkui parem ja skeemi kõik elemendid nuputasin ka välja. Poni oli tubli.
Reedel käisin poniga maastikul. Talli juures natuke jauras, sest ei saanud aru, mis kahtlane asi eemal on (plokkide taga istus inimene ja puhastas midagi).Aga rohkem ei olnud ühtegi lahkarvamust, eks see pikem matkamine oli abiks selles osas. Traavisin vaikselt mööda teed, kuni nägin ühte väikest põlluvaheteed, kus olid ka hobusejäljed. Teised olid mulle krossirajast rääkinud, kuid asukohta ei seletatud aga sellele saime ise esimese korraga pihta. Tee viiski sinna. Hea pehme rada läbi metsa ja lõpus oligi liivane, kuigi veidi kivine, krossirada. Alguses sõitsin seda traavis, poni jõllitas umbusklikult ja polnud kiirema tempoga väga nõus. Siis hakkasime tõuse galopis võtma kuni poni lõpuks ise ära kodunes ja avastas, et päris äge on seal kapata ja turnida. Siis galopeerisimegi seda rada mõlematpidi, poni võttis ise hoo üles ja paistab et nautis seda auru välja laskmist :) Üle lompide hüppasime ka. Lõpuks oli poni täitsa märg, päris soe oli ka, ja lasin tallis voolikuga jalad ja kaela-rinna üle. Siis läksin Ronaldiga sõitma nii proovimise pärast. Helistasin veel Kaarile üle, et kas ma ikka tõin õige hobuse ära, sest ta on NIIIIIIIIIIIIII SUUUUUUUUUUUUR, et see on lihtsalt ebanormaalne. Tegime lühikese ja kiire trenni, sest mida sa ikka võõralt hobuselt küsida oskad, kui baasasjad toimivad. Aga suur on see hobune küll minu jaoks, selline tank-tank ongi. Ma tahaks rohkem kergust, graatsilisust :)
Laupäeval 14.juulil olid Pärnas võistlused, eestikate TS teine etapp ka. Võistlustele ja pärast koos hobusega Võrumaale mineku plaan läks pekki, kuna meid lasti odavalt üle. Võistlema me siiski jõudsime peale 14km ekslemisega matka ja siiski treikusõitu, kuid see oli täielik tsirkus, kaks parkuuri järjest ilma soojendusteta ja üks igavene piinlik üritus kokkuvõttes, millest ma pikemalt kirjutada lihtsalt enam ei viitsi, kuna ma olen seda juba nii palju kordi teinud :D
Pühapäeval käisin poni kergelt liigutamas, käisime koos Kaariga tallis ja siis sõitsin maneežis ilma sadulata ja päitsetega vahelduseks. Niiviisi teadsin, et ei hakka liiga palju küsima ja ponil oli hea vabamalt joosta. Olenemata eelmise päeva seiklustest oli ponil energiat ikkagi nii palju, et pani mõne korra kergelt tagant üles ka :D Ja natuke pidin ikka kiusama ka teda, hästi natuke proovima õlad sees ja sääre eest astumist, nii mõned sammud ainult. Rohkemat oli õnneks keeruline ilma täpsete märguanneteta küsida :)
Esmaspäeval sõitsin korralikult varustusega, proovisin erinevaid harjutusi ja korra ka skeemi läbi sõita. Avastasin, et skeemi ma ikkagi ei mäleta, kuigi see hooaeg 2x võistlustel sõidetud. Ning jah, tuleb ka kolmas kord, sest mina ei tea kes see udu on kes juhendeid koostab aga ühel karikasarjal kolmandat korda järjest eestlastele sama skeemi ikka ei paneks -.- Vist on liiga igav skeem, et mäletada... Igatahes poni oli väga tubli nagu ikka :) Kabjakesi timmisin ka tal raspliga natukene ühtlasemaks, et teistel kenam vaadata oleks ja mina vähem ponipiinajana tunduks :D Ja üleliigse laka ning sõrgatsitutid pügasin ära, kuna oli vaja aega parajaks teha enne Vesneri lauda ekskursiooni :)
Teisipäeval käisin Keskos nänni ostmas. Trummi sai süüa, uue Travo Sport mineraali ja koti Havens Draversbrok graanuleid. Lisaks ostsin veel kabjanoa ja raspli endale, seega said Trummi kabjad veel lisaviimistluse. Tangid kavatsen ka juurde tellida. Kuna mul kodus niikuinii midagi teha ei ole, siis kammisin poni saba läbi ja koristasin boksiesist veits. Uusi graanuleid andsin ka proovida, nii maitsesid ponile :) Trenniks vedasin ühe lattaia ja ühe okseri. Soojendusel proovisin teda pikemaks sõita ja aktiivselt kokku võtta. Hüppamine liiga hästi välja ei tulnud, okseri olin liiga hirmutava ette pannud ja mu aju läks enne seda blokki ja samm ka ei klappind ja poni tõrkus. Ja mina karistamise asemel kiitsin teda, sest kui ta sellest õnnetust seisust hüpanud oleks, siis me oleks sinna sisse lennanud, niiet ta tegi väga õige otsuse :S Reeglina ta niisama ei tõrgu, seda juhtub harva ja sellel on ikka mingi põhjus. Hüppasime seda okserit ka aga hiljem tõstsin selle laiali penerolliks, sest sellisest harjutusest tundus palju rohkem kasu olevat ja oli ka. Poni kohta midagi halba öelda ei ole, ainult minu ebastabiilse istaku kohta.
Kolmapäeval poni puhkas.
Neljapäeval tegin maneežis ratsastust. Üritasin teda pikemaks ka sõita aga välja tuli nagu ikka. Skeemi sõitsin paar korda läbi, lühema ratsmega tundus justkui parem ja skeemi kõik elemendid nuputasin ka välja. Poni oli tubli.
Reedel käisin poniga maastikul. Talli juures natuke jauras, sest ei saanud aru, mis kahtlane asi eemal on (plokkide taga istus inimene ja puhastas midagi).Aga rohkem ei olnud ühtegi lahkarvamust, eks see pikem matkamine oli abiks selles osas. Traavisin vaikselt mööda teed, kuni nägin ühte väikest põlluvaheteed, kus olid ka hobusejäljed. Teised olid mulle krossirajast rääkinud, kuid asukohta ei seletatud aga sellele saime ise esimese korraga pihta. Tee viiski sinna. Hea pehme rada läbi metsa ja lõpus oligi liivane, kuigi veidi kivine, krossirada. Alguses sõitsin seda traavis, poni jõllitas umbusklikult ja polnud kiirema tempoga väga nõus. Siis hakkasime tõuse galopis võtma kuni poni lõpuks ise ära kodunes ja avastas, et päris äge on seal kapata ja turnida. Siis galopeerisimegi seda rada mõlematpidi, poni võttis ise hoo üles ja paistab et nautis seda auru välja laskmist :) Üle lompide hüppasime ka. Lõpuks oli poni täitsa märg, päris soe oli ka, ja lasin tallis voolikuga jalad ja kaela-rinna üle. Siis läksin Ronaldiga sõitma nii proovimise pärast. Helistasin veel Kaarile üle, et kas ma ikka tõin õige hobuse ära, sest ta on NIIIIIIIIIIIIII SUUUUUUUUUUUUR, et see on lihtsalt ebanormaalne. Tegime lühikese ja kiire trenni, sest mida sa ikka võõralt hobuselt küsida oskad, kui baasasjad toimivad. Aga suur on see hobune küll minu jaoks, selline tank-tank ongi. Ma tahaks rohkem kergust, graatsilisust :)
Trennid Raili juures
Vahepeal sai siis jälle mitte-tekiinidega ka tegeletud. Reedel käisin Sõmerpalust läbi ja tegin maatööd Tarzani ja Eksiga. Läks hästi ja olid tublid ja said pihta küll. Tegin vähe teistmoodi, siit õpitud uued teadmised läksid kasutusse. Selline maatöö väikeste naturali mõjutustega, et hobused saaksid kuulekamad ja harjuksid eri asjadega. Laupäeval käisin Viljandis ja ratsavarustuse poest sai Trumm endale higikaabitsa. Pühapäeval käisin jälle Sõmkast läbi, tegin Tarzani ja Eksiga. Edasi panin Luutsnikku Raili juurde. Õhtul sõitsin veel eestlasest poniga, Vanilla II. Selline alles saduldatud veidi toores, tahtis kiirustada ja valest jalast galoppi tõusta. Esmaspäeval sõitsin Vanillaga, oli juba parem, siis Falunaga, tahtis lapata, ja Armsaga, oli üllatavalt tubli, lisaks tegin maatööd Tarzaniga, näitasin Randyle, mis me teinud oleme. Teisipäeval sõitsin jälle samade hobustega. Vanilla oli juba täitsa mõnus, sai oma rütmi kätte ja ei kiirustanud enam, oli täitsa hea sõita. Faluna jauras nagu ikka, läheb rulli lukku ja siis kukub lappama, on helgeid hetki, kus ta on kenasti välimise ratsme peal ja siis toimib aga ikka peab oma närve ka retsima :D Armsaga tegin hüppetrenni, 80cm takistused, pmst toimis ja tegi mis vaja aga mida trenni lõpupoole, seda rohkem ära väsis ja oli tunda, et sellist sära silmis polnd, kohusetundest tegi ainult, aga eks ta palju vatti ka saand ja ei kiusanud ka rohkem.
Jaanipäev Raili juures
Reedel panin ajama Luutsniku poole, õhtul läksime Ruusmäele jaanitulele. Öö jäi vahele, aitasin teistel hommikul hobuseid peale panna, läksid võistlema. Hommikul kell 8 läksime Kellyga ratsutama, mina Falunaga, tema Matrixiga. Faluna on siuke kitsas "tori" preili, natuke lappas ja natuke läks rulli liiga palju aga üldiselt oli tunne, et mulle võivad suured hobused isegi meeldima hakata kunagi :D Siis läksime Sõmka Kelly ja Heelikaga, vet tuli vakstineerima Armast ja Eksit. Kuna vihma sadas, siis hobustega midagi ei teinud, passisin netis terve päeva. Õhtul uuesti Luutsnikku Kelly ja Randyga, seal pidu :D Pühap päeval magasin, õhtul läksime Viitina jaanitulele, esmasp hommikul oli tore praktikale minna xD Vasak jalg valus kah ei tea millest...
Tekiinikasvandus
Olen praktikal Võrumaal ahhal-tekiinide kasvanduses ja mõtlesin, et tutvustan veidi seda kohta. Tegu on siis metsas asuva kõva kasvandusega, kus hobused on selle tõu mõistes tasemel. Paljud seda ei teagi ja suht uskumatult kõlab ka, et meil Eestis sellised hobused on. Eks ei teata ka seetõttu, et äri tehakse muu maailmaga põhiliselt, müüvad üle Euroopa ja ka üle ookeani. Parima ülevaate saab lehitsedes kodulehte www.akhalteke.ee ja väga midagi lisada ei oskagi. Hobuseid on igasuguseid, sh suurepäraselt kuldseid :) Märadel on mõnus megasuur karjamaa (loe: suurusjärk mõnikümmend hektarit) ja täkud elavad ka omaette karjades ja krõmpsutavad rohtu. Pidamine on tasemel, aiad on korralikud, asjad läbimõeldud. Sugumärasid kontrollitakse ultraheliga ja seemendatakse kõiki kunstlikult. Üks mitteAT on ka, emotsionaalse väärtusega paksuke ristandmära(ESH). Tegelen siin siis igasuguse hobuste eest hoolitsemisega, st söötmine-jootmine, bokside tegemine, õue viimine, karjamaalt toomine ning lisaks siis assisteerimine või lihtsalt pealtvaatamine erinevatel tegevustel nagu värkimine, ultraheli, seemendamine, sperma võtmine. Omanikud on mõlemad vetarstid, käivad ka tihtipeale välismaal rännakuvõistlustel veterinaarideks. Õppinud ja ideid ning teadmisi saanud olen juba palju :)
Sõmka again
Olen jälle Võrumaal. Reedel ei viitsinud sõita. Laupäeval sõitsin Armsa ja Ultraga. Armas üllatas positiivselt, jooksis pikema sammuga, pika ja lõdva sammuga nagu peab :) Selg oli ka suht ok. Mingit jauramist polnud, selline mõnus treening. Ultra oli alguses paljulubav, ei hakanud lappama ega midagi. Aga galopis erutus ja lippas ringi nagu ei tea mis. Aga noh selle kohta, et ta vahepeal seisnud oli terve aja, jäi ikkagi kenasti kontrolli alla :D Siis hoidsin veel Tarzanit kinni kui Randy selga läks ja jalutasin neid veitsa. Tarzaanuška käitus täitsa viisakalt.
Pühapäeval käisin Armsaga sõitmas, seekord ei läinud nii hästi. Aga no norm. Alguses passis palju ringi, isegi ehmus, oli kange. Lõpus kippus väheke ratsme taha ronima. Aga no mis seal ikka, järgmine kord paremini. Lisaks andsin Randyle Ultraga trenni, täitsa üllatavalt hästi läks neil.
Esmaspäeval pidin hommikul ära minema aga asjalood muutusid hilisemaks. Seega vaatasin kuidas hobustel kabjakesed korda tehti. Ja siis sattusin Tarzanit ohjama, kuna ta hakkas Randyl kohe alguses jaurama. Tal oli vist mingi viga sisse sattunud või T ära ehmatanud, igatahes läks vahepeal närvi ja hakkas keerutama täiega. Siis hakkasin vaikselt temaga proovima, ta lihtsalt ei saanud aru tegelikult ja rahuliku selgitamisega asi paranes. Lisaks andsin trenni Randyle ja Ultrale, panin neile penerolli ka ette. Läks jällegi täitsa hästi.
Pühapäeval käisin Armsaga sõitmas, seekord ei läinud nii hästi. Aga no norm. Alguses passis palju ringi, isegi ehmus, oli kange. Lõpus kippus väheke ratsme taha ronima. Aga no mis seal ikka, järgmine kord paremini. Lisaks andsin Randyle Ultraga trenni, täitsa üllatavalt hästi läks neil.
Esmaspäeval pidin hommikul ära minema aga asjalood muutusid hilisemaks. Seega vaatasin kuidas hobustel kabjakesed korda tehti. Ja siis sattusin Tarzanit ohjama, kuna ta hakkas Randyl kohe alguses jaurama. Tal oli vist mingi viga sisse sattunud või T ära ehmatanud, igatahes läks vahepeal närvi ja hakkas keerutama täiega. Siis hakkasin vaikselt temaga proovima, ta lihtsalt ei saanud aru tegelikult ja rahuliku selgitamisega asi paranes. Lisaks andsin trenni Randyle ja Ultrale, panin neile penerolli ka ette. Läks jällegi täitsa hästi.
Võistlused Säreveres
Käisime eile Särkas eestlaste koolisõidu teisel etapil. Ilm oli hea ja võistlused hästi korraldatud. Kohtunikud olid seekord taseme võrra kõrgemal ja see oli super. Kõrgemaid hindeid ei jagatud nii kergekäeliselt, kommentaarid olid asjalikud ning vajadusel tuldi isiklikult täpsustama erinevaid vigu. Näiteks mulle öeldi, et ma ei tohiks nende tavaliste sääristega ikkagi koolisõidus võistelda, et üleüldse säärised ei kõlba, peaksid olema saapad. Armas suutis ennast seekord vaos hoida, kuid igavuse peletas Trumm, kelle ehmatuse tõttu Anett soojendusel alla sadas. Kuid seda oli tunda, et Armas 3 nädalat sisuliselt puhanud oli, ratsastatavus polnud päris see. Kuid siiski, sain temaga lausa viienda koha peale ja roseti näppu :) Sõit oli küll kange ja juhtimisvõtetest väljas kuid vähemalt ei lahkunud võistlusplatsilt. Trumm oli tore nagu ikka, minuga I ja Anetiga II koht. See ütleb juba kõik, pole selle maailmatubli poni kohta suurt midagi lisada. Skeemi ajal ainult hakkas tal midagi nii sügelema, et jäi galopist traavile, kiskus muudkui pead alla ja üritas esijalga kõrgemale viia. Ega midagi, tõstsin uuesti galopile ja sõitsin edasi. Anetil oli skeem natuke vigaselt peas ja seal puterdas aga polnd hullu. Randy jäi ka Armsaga kenasti võistlusväljakule püsima ja tegi päris stabiilse sõidu. Autasustamisele läksin seekord Trummiga, kes kahele poole siis kenasti roseti sai. Anett läks Armsaga ja rosetti hobuse külge ei tahtnud. Transport sujus kenasti, ponid on juba harjunud rändajad.
Koošik
Vahepeal sai Sõmkas käidud jälle, Košaga sõidetud ja Armast kordetatud. Ausalt öelda ma kartsin palju hullemat sellest traavlist aga tegelt oli jumala äge tegelane! Välja arvatud galopp, mis oli teisest universumist :D Traavlid jäävad ikka traavliteks, olgu neil kui hea iseloom tahes. Koostööd võivad nad tahta teha aga no kui liikumine on traavli oma, siis selleks ta ka jääb. Ultra on ka heatahtlik ja isegi üsna mõnusa galopiga, aga tasakaalu neil traavliristanditel pole, no lihtsalt ei ole! Ja milleks siis 4x kauem vaeva näha mingi traavliverega, kui sama asi ratsahobusega tuleks kordi kiiremini? Milleks ennast ja hobust piinata? Aru mina ei saa neist, kes tööhobuse ja traavihobuse ristandist loodavad head ratsahobust(sporthobust) saada, nagu väheke kilplased või peast tainad või... :D no offence, armsaks saavad hobused olenemata tõust aga siiski 54+monday=potato.
Võistlused Toris
19.-20. mai käisime Toris võistlemas. Läksime juba 18. õhtul ära Võrumaale, et hommikul väga vara startima ei peaks. Niiet Trummi sai Sõmerpalus ka ööbida ja mina hommikul peale ärkamist esimese asjana poni tšekata :) Kokku tegi meie tiim kahe päeva jooksul 8 starti. Esimesel päeval oli koolisõit, Armas tegi täie raha eest tsirkust :D Soojendus Armsaga oli paljulubav, kuid võistlusplatsil hakkas ta koolisõiduaedu kartma, jooksis isegi külg ees vahepeal. Ja siis otsustas aiast lahkuda :D Sain loa lõpuni sõita, tõmbas veel välja. Siis oli Randyl väga halb tunne Armsaga starti minna, poni kartis muidugi palju vähem juba kuid aiast astus välja ikka :D Üks kohtunik seda ei näinud, tõlgendas vastuhakuna ja Randy võis lõpuni sõita, sai isegi tulemuse kirja. Anett tegi Trummiga kena sõidu, kokkuvõttes II koht. Minu sõit Trummiga oli mu meelest halvem kui Anetil, tegin ka mõned vead, olin väsinud Armsaga jauramisest, kuid kohtunikud määrasid mulle siiski I koha. Ja see polnd veel kõik, suurim nali alles algas. Kuna Anetiga mõlemad olime autasustamisele oodatud, siis pidi üks jala või teise hobusega minema. Kuna ma olin esimene, siis arvasin et peaksin ise Trummiga minema ja Anett võiks Armsa võtta. Anett aga täielikult keeldus ja siis võtsin ise Armsa. Autasustamine siis kenasti algas aga kui Armas selle roseti kõrva sai, pühkis niimoodi minema, et ma ei jõudnud kinnigi haarata. Ratsmed pikalt käes, kinkekott ja kindad ühes näpus oli madalstart. Kerge sik-sak viis mult tasakaalu ära, lisaks hüpe üle koolisõiduaia ja peale lühikest kaela ümber klammerdumist ma alla lendasingi :D Õnneks piirdus asi kerge põrutuse ja sinikatega, sain järgmisel päeval normaalselt startida. Õhtul kui ponid boksidesse ära paigutasime ja jõusööda ette andsime, lasin Trummil kabjad ka ära teha Aadi poolt :) Leidis küll kiilumädaniku, kuid see võistlusi ei seganud. Ööbisime Linnamehe guesthouse'is, oli väga tore ja mõnus koht! Teisel päeval oli 80cm takistussõit. Parkuur oli lihtne, ainult 8 takistust ja mitte ühtegi süsteemi. Armsa osas oli ikka väga kõhe tunne sees, no ei tahtnud väga startigi minna. Oleks karmimad suulised kaasas olnud, oleks peale väänanud, kuna tunne oli selline, et galopi pealt on tal veel parem platsilt minema tõmmata. Aga poni üllatas tõeliselt positiivselt! Passis takistusi, pooled hüpped olid kohapealt ja stekk laksus pidevalt, kuid kokkuvõttes puhas parkuur ja 8. koht. Uskumatu, et saigi läbi sõidetud selle. Randyl oli ka kohe palju parem minna, siis Armas enam nii palju ei passind ja said isegi galopis läbitud raja. Kahjuks tuli üks latt alla. Anett ja Trumm tegid kena ühtlase sõidu aga kahjuks tuli neilgi üks latt alla. Mina tegin Trummiga puhta parkuuri ja tulemuseks IV koht, ei olnud enne üldse kindel et autasustamisele saan aga näedsa. Ja siis mõistsin, kui hea poni ta ikka on. Tema peale saab lihtsalt loota! Võtad poni ja lähed võistled ja ta teeb ausalt ära mis vaja teha on. Lükkad kannuse sisse ja tema juba jookseb, ei mingit jauramist enam. Vahet pole, kas teed enne trenni või ei tee, Anett näiteks polnud skeemi kordagi läbi sõitnud, ma polnud aasta aega ühtegi okserit hüpanud, rääkimata parkuurist. Uskumatu poni :) Autasustamisel siiski rosetti valjaste külge enam ei tahtnud, kuigi Trumm on harjunud selliste asjadega :D Siis pakkisime asjad kokku ja hakkasime kodu poole sõitma. Läksime Heli Sastoki juurest kodust läbi, tegi ponidele massaaži :) Mudides väga ei olevat tundagi olnud, et kaks päeva võistelnud, Armsal aint selg reageeris väheke. Ja edasi ponid omadesse kodudesse puhkama. Väga tore käik oli :)
Pilte näeb: http://public.fotki.com/tsaupaxx/prnu-tripp--vistlus ja http://public.fotki.com/Phantasus/20052012-xvi-tori-h/ fotograafiks Kelly Ilp
Pilte näeb: http://public.fotki.com/tsaupaxx/prnu-tripp--vistlus ja http://public.fotki.com/Phantasus/20052012-xvi-tori-h/ fotograafiks Kelly Ilp
valmistumine
Nädalavahetusel käisin jälle Võrumaal. Reedel sõitma ei jaksanud minna, andsin Randyle trenni. Õppis skeemi pmst pähe sellega ja sõitis läbi mõned korrad. Läks isegi päris normaalselt.
Laupäeval sõitsin Armsaga soojenduseks paar korda skeemi läbi ja siis hüppasin. Proovisin 80 okserit ja erinevaid pöördeid. Latte tõmbas mitu korda alla aga vähemalt ei tahtnud tõrkuda. Laias laastus jäin rahule, eks peab teda erksalt edasi sõitma, hoidma ja ise katsuma ka sammu vaadata. Vahepeal andsin stekki ka, et ta alla ei roniks vaid kaugemalt ära tõukaks kindla peale.
Pühapäeval sõitsin niisama, kerge soojendus ja siis skeemi mõne korra. Poni oli mõnus :)
Laupäeval sõitsin Armsaga soojenduseks paar korda skeemi läbi ja siis hüppasin. Proovisin 80 okserit ja erinevaid pöördeid. Latte tõmbas mitu korda alla aga vähemalt ei tahtnud tõrkuda. Laias laastus jäin rahule, eks peab teda erksalt edasi sõitma, hoidma ja ise katsuma ka sammu vaadata. Vahepeal andsin stekki ka, et ta alla ei roniks vaid kaugemalt ära tõukaks kindla peale.
Pühapäeval sõitsin niisama, kerge soojendus ja siis skeemi mõne korra. Poni oli mõnus :)
ponid valmistuvad
Kunagi käisin korra Trummiga sõitmas. Poni oli nädalakese puhanud oma uue suurendatud kaeranormiga aga trennis küll tunda ei olnud :D Sõitsin õues, et põnevam oleks aga poni oli lontu ja siis otsustasin maastikule minna. Ponil oli õnneks täpselt põllutuju niiet mingit jauramist polnud :) Käisime põllul galopeerimas, igatpidi tegime, ponil sai jooksutuju ära joostud :)
Üle-eelmine neljap kuni esmasp olin jälle Võrumaal. Sõitsin 4x Armsaga, kordetasin Eksit. Armas oli kokkuvõttes tubli, arenes edasi. Tegime mõne hüppe ka vahelduseks. Rohkem suurt ei mäleta enam :D
Eelmisel nädala teisipäeval andsin korra Anetile hüppetrenni ehk siis vedasin takistusi meeletult, raaaaaaaaaaaske oli ja pidin pärast väliplatsilt maneezhi tagasi ka vedama, ei lubatud jätta kuskile. Poni oli tubli, panin ka 80 okseri ette lambist ja läks kenasti :)
Eelmise nädala reedel käisime kursaõega häälega korra Sõmkas :D Palju nalja sai nende autode ja asjadega xD Käisin Randyle trenni andmas, mõned hüpped tegi ka.
Sel nädalal käisin teisipäeval Trummi juures, kursaõde oli ka ja ratsutas mul hobuse soojaks. Tegin paar hüpet kuna takistused olid veel üleval ja siis sõitsin skeemi läbi. Ponil oli küll rohkem hüppetuju aga tuli sundida teda koolisõiduraamidesse. Ja kergendades skeemi sõita ma ka ei oska, no ei saa ju hobust tugevalt sääre-ratsme vahele võtta, siis vingerdab seal... :D Skeem on ka nõme, liiga lihtne ja blablabla
Üle-eelmine neljap kuni esmasp olin jälle Võrumaal. Sõitsin 4x Armsaga, kordetasin Eksit. Armas oli kokkuvõttes tubli, arenes edasi. Tegime mõne hüppe ka vahelduseks. Rohkem suurt ei mäleta enam :D
Eelmisel nädala teisipäeval andsin korra Anetile hüppetrenni ehk siis vedasin takistusi meeletult, raaaaaaaaaaaske oli ja pidin pärast väliplatsilt maneezhi tagasi ka vedama, ei lubatud jätta kuskile. Poni oli tubli, panin ka 80 okseri ette lambist ja läks kenasti :)
Eelmise nädala reedel käisime kursaõega häälega korra Sõmkas :D Palju nalja sai nende autode ja asjadega xD Käisin Randyle trenni andmas, mõned hüpped tegi ka.
Sel nädalal käisin teisipäeval Trummi juures, kursaõde oli ka ja ratsutas mul hobuse soojaks. Tegin paar hüpet kuna takistused olid veel üleval ja siis sõitsin skeemi läbi. Ponil oli küll rohkem hüppetuju aga tuli sundida teda koolisõiduraamidesse. Ja kergendades skeemi sõita ma ka ei oska, no ei saa ju hobust tugevalt sääre-ratsme vahele võtta, siis vingerdab seal... :D Skeem on ka nõme, liiga lihtne ja blablabla
Armas on armas
See nädal käisin korra Trummiga ka sõitmas, oli super nagu ikka, midagi eriti kirjutada pole :D Läksin jälle ahneks ja proovisin erinevaid asju, poni tegi nagu oskas ja mina rõõmustasin nagu oskasin. Pärast trenni jalutasime jälle niisama mööda teed ja nautisime kevadet. Tore poni, midagi ei ole öelda :)
Nädalavahetus möödus Võrumaal. Sõitsin 3x Armsaga, 1x Ultraga. Ultra alguses kiirustas nagu ikka ja lõpus oli väsinum ja parem. Tegin endale istakutrenni, et harjuksin paremini suure hobuse seljas täisistakus traavi tegema. Armas üllatas mind positiivselt, oli tubli ja isegi tegi juba kena poni mugavat galoppi vahepeal. Kaks korda sõitsin platsil, seal liiv vahepeal vajus, ühe korra murul, seal alguses piilus galopis sellise näoga nagu tahaks ära tõmmata :D Aga tegelikult ei teind midagi halba. Kaks trenni sõitsin kannustega kah, uimarotti tuleb õpetada väheke. Mõned hetked olid paremad, mõned halvemad, mina iga trenni lõpus rohkem väsinud kui poni aga jäin täiesti rahule. Tal on mõne nurga alt vaadates päikese käes kuldset läiget ka natuke :) (L) Lisaks läksime Raili juurde sokuga ja tegime muud nalja, oli väärt nädalalõpp :D:D
maastik!
Laupäeval käisin Trummiga maastikul koos teistega. Ilm oli kena kevadine ja Anett oli eelmisel päeval enamus Trummi rõõmudest ka enda kaela ära saanud :D Ainult korra sain korraliku küünla, muidu väga ei jauranud. Tore oli, teed olid head, seltskond oli hea. Ligi 12km ringi tegime ära :)
Esmaspäeval sõitsin maneežis, tegin ratsastust. Alguses tegelikult panin kolm maalatti sik-sakis, et igav ei oleks. Aga neid väga palju ei sõitnudki, selle asemel proovisin igast muid harjutusi. No ja jälle sain ma imestada, milline "tropist imeponi" see Trumm ikka olla võib. Küsid harjutusi, mida ise ei oska ja poni ei oska ja siis need isegi tulevad välja :D Uskumatu, mina aru ei saa kes neid kellele siis õpetanud on, kui kumbki ei oska aga mõlemad teevad. Proovisin siis kõike, mis pähe tuli esimese hooga: sääre eest astumine, õlad sees, küljendamine, traavers, kontra, jalavahetused. Eks osa tuli paremini ja osa halvemini välja aga ime et üldse midagi välja tuli mu meelest. Poni nii kergelt reageerib ja nii püüdlikult töötab kaasa. No ja jälle ma kiidan teda. Igatahes sõitsin ta siis üsna märjaks ja läksime jalutasime natuke õues kenas kevades. Et harjutada teda üksinda maastikul käima jälle. Minnes muutus samm järjest aeglasemaks ja aeglasemaks, stekki anda ka ei julgenud, äkki veel teeb küünalt või paneb kodu poole punuma aga saime ikkagi kolmnurgani üksmeelel ära ja siis tulime tagasi, palju kiirema sammuga. Pärast väike püherdus maneežis ning karvanühkimine koos maitsva mashiga toas.
Teisipäeval tegin kergema trenni, et poni mitte liiga ära koormata. Tegin kerge soojenduse, niisama traavi-galoppi, paar korda traavis üle maalati. Ja siis tulin põlvekõrgust penerolli erinevatest pööretest. Sai natuke võimeldud ja edasi tuli juba kohustuslik jalutuskäik õues mööda teed. Seekord oli tuul, laperdav kuivav pesu oli väga kole aga saime kenasti hakkama. Püherdada lasin ka, mashi ja müslit söötsin ka ning teki vahetasin natuke õhema vastu välja.
müsli omnomnom
Trummil oli täna üllatusepäev. Käisin ostsin Keskost talle hunniku söödavat, mineraali ja müslit ja mashi. Ühte vana Stübbenit proovisin ka, mis ma nv ostsin aga see on parem, mis tal praegu on. Niiet siis läheb müüki. Trennis tegin pika ratsmega soojenduseks samm-traav-galopp, siis mõned ratsmes harjutused ja hüppasime üle ühe takistuse :) Igast eri pöördest, traavis ja galopis, eellatiga ja ilma. Takistus ise oli madal, harjutasime niisama igatmoodi pealesõitu. Lõpuks väsis ära, siis hakkas natsa kaugelt ja lohakamalt ära tõukama aga lõpetasime kohe ära ka. Poni oli täitsa märg, jalutasime ja lasin tal püherdada ka, niiiii tahtis ja rullis end mitu korda küljelt küljele :) Toas sõi müslit, natuke andsin mineraali ka maitsta (seda hakkab õhtuse kaeraga koos muidu saama) ja siis ta lakkus veel tükk aega püüdlikult küna üle, väike armas müslifänn :)
tere lumi
Sai käidud Sõmerpalus. Anett sõitis Armsaga ja mina siis Ultraga. Ultra on tegelt tore, kuigi kohmakas ja tasakaalutu. Aga võttis isegi kena ratsmekontakti juba ja ma jäin ikka rahule selle preiliga.
Täna käisin lumises Vesneris Trummi juures, päris kift oli. Poni oli juba sees, õnneks ei pidanud õuest tooma minema. Panin korralikult valmis, esimestele jalgadele pinded, tagumistele pikad kaitsmed. Trenn läks suht hästi, poni oli super nagu ikka. Endal oli vahepeal lausa keeruline seal seljas olla, nagu poni oskaks rohkem kui mina, kuigi ei saa ju olla. Nagu oleks lisaväljaõppel käinud vahepeal :D Igatahes nende noorte tolbajaanide kõrval oli mõnus lahtine lõtv liikumine ja kiired reageeringud. Ta juba selles eas ka, et seismine teeb teda ainult paremaks. Väike kevadine energia oli ka ponil. Galopile tõstsin siis paar korda sirutas pead alla (ratsme piires) ja raputas :D Seega ei tulnd mulle ka üllatusena, kui ta ees ääres (seal kus enne lund alla kukkus katuseäärelt) väikse kiirenduse koos mingite hüpetega ette näitas. Pärast kui kiiremat galoppi küsisin, siis ka jalad käisid ebanormaalses suunas. Aga need olid väiksed vallatused, mis mind ainult naerma ajasid. Sest edasi jooksis ta kenasti sääre ja ratsme vahel, nagu poleks midagi olnud. Vot just nii tore poni ongi. Harjutustest midagi erilist ei teind, niisama sõitsime pmst. Hüpata oleks temaga praegu maru äge, paras särts on sees. Eelmise kevade hüppetrennid ja võistlus samal ajal olid igatahes taevalikud. Pärast lasin tal püherdada ja siis nühkisin tallis villa maha suure hunniku. Õuetekki parandasin ka väheke.
Täna käisin lumises Vesneris Trummi juures, päris kift oli. Poni oli juba sees, õnneks ei pidanud õuest tooma minema. Panin korralikult valmis, esimestele jalgadele pinded, tagumistele pikad kaitsmed. Trenn läks suht hästi, poni oli super nagu ikka. Endal oli vahepeal lausa keeruline seal seljas olla, nagu poni oskaks rohkem kui mina, kuigi ei saa ju olla. Nagu oleks lisaväljaõppel käinud vahepeal :D Igatahes nende noorte tolbajaanide kõrval oli mõnus lahtine lõtv liikumine ja kiired reageeringud. Ta juba selles eas ka, et seismine teeb teda ainult paremaks. Väike kevadine energia oli ka ponil. Galopile tõstsin siis paar korda sirutas pead alla (ratsme piires) ja raputas :D Seega ei tulnd mulle ka üllatusena, kui ta ees ääres (seal kus enne lund alla kukkus katuseäärelt) väikse kiirenduse koos mingite hüpetega ette näitas. Pärast kui kiiremat galoppi küsisin, siis ka jalad käisid ebanormaalses suunas. Aga need olid väiksed vallatused, mis mind ainult naerma ajasid. Sest edasi jooksis ta kenasti sääre ja ratsme vahel, nagu poleks midagi olnud. Vot just nii tore poni ongi. Harjutustest midagi erilist ei teind, niisama sõitsime pmst. Hüpata oleks temaga praegu maru äge, paras särts on sees. Eelmise kevade hüppetrennid ja võistlus samal ajal olid igatahes taevalikud. Pärast lasin tal püherdada ja siis nühkisin tallis villa maha suure hunniku. Õuetekki parandasin ka väheke.
Sõmka
No tere jälle. Peale kollase müüki olen vist korra Trummi juures käinud (oli super nagu ikka) ja paar nädalavahetust Võrumaal. Seal siis Armsa ja Ultraga sõitnud, neid edasi arendada üritanud ja rõõmsalt aega veetnud ja mulle mänginud xD
ehh? blogi?
Pole väga motivatsiooni seda enam täita aga noh... trennid trennideks, puhkamised puhkamisteks ja haige olemised omaette, igatahes kollane läks ära Soomemaale. Head teed talle.
@Sõmerpalu jaanuaris
Reedel läksin päeval Sõmerpallu Kellyle ja Helenile külla :) Käisime reedel maastikul, kiftid rajad olid ja paks lumi :) Sõitsin Armsaga, läks hästi. Õhtul kelgutasime poniga ja ma sõitsin ka temaga, päris naljakas oli :D Siuke väike õmblusmasin ja no nii põrutav kui vudib, uskumatu.
Laupäeval sain bokse teha üle pika aja :D Sõitsin Armsaga, seekord kodu juures. Ei olnud nii tore kui eile. Lõpus vahetasime Heleniga ja sain Kredot proovida. Kui aus olla, siis esimene suur hobune, kelle seljas ma ennast hästi tundsin :) Tõesti meeldis! Ta selline mõnus kitsam ka ja jooksis kenasti jne. Siis sõitsin veel Ultraga, tegin traavi ja galoppi. Ta on veel toores. Lõpus sõitsin Appie´ga ka natuke pulli viluks :D
Laupäeval sain bokse teha üle pika aja :D Sõitsin Armsaga, seekord kodu juures. Ei olnud nii tore kui eile. Lõpus vahetasime Heleniga ja sain Kredot proovida. Kui aus olla, siis esimene suur hobune, kelle seljas ma ennast hästi tundsin :) Tõesti meeldis! Ta selline mõnus kitsam ka ja jooksis kenasti jne. Siis sõitsin veel Ultraga, tegin traavi ja galoppi. Ta on veel toores. Lõpus sõitsin Appie´ga ka natuke pulli viluks :D
kollase treeningud
Pühapäeva hommikul oli ka päris mõnus vaikne. Alguses tegin lihtsalt sammu-traavi, üritasin ise paremini istuda jne. Ja siis kui enne galoppi veel veidi traavitada proovisin, tundsin, et ega ta tegelikult ei ole midagi minu alluvuses nii nagu ma tahaks. Siis ma kaklesin temaga natukene kuni ta mind teravamalt kuulama hakkas. Ühest küljest võiks ma ennast nii palju timmida, et pelgalt tunnetuse peale sõidaks poni jne. Teisest küljest, mis siis saab kui ta Soomes ratsakooli satub ja lapsed temaga hakkama ei saa? Seda ma ei saa lubada, seega ma sõidan teda veits robustsemalt vahelduseks, et ta igasuguseid tobedaid tunnikate asju tundma õpiks. No näiteks sisemise ratsme peale pööramine jne, loperdaks seal seljas veits ja õpetaks talle äraarvamist :D Minu üks kindel nõue mu hobustele on, et nad peavad olema lihtsalt sõidetavad kõigi jaoks. Et selline prosta samm-traav-galopp voltidega peaks olema sõidetav igasuguse loodusvaatleja jaoks ilma eriliste pingutusteta. Ja sealt saab väga kenasti edasi teha kontsentreeritumat tööd, kuna lihtsus ei tähenda lohakust.
Teisipäeval läksin natuke halval ajal Luunjasse. Tihedal kellaajal ja no takistused olid ka üleval ja hüppetrennid sees. Nii oligi vahepeal 7 ratsut korraga maneežis, neist 2 hüppasid ja ma mõtlesin, et ma teen avarii poniga. Alguses pikalt sammu-seismist, sest just tuldi parkuuri, edasi proovisin teda väga enda mõju alla timmida, et saaks ikka korralikult seal tohuvapohus keerata. Isegi galoppi tegin natuke mõlemast jalast, kahjuks väga kena ei olnud. Aga no üldiselt polnd see trenn ka midagi hullu. Kollane õpetab mulle meeletult istakut ja ausalt öelda on ta parajama suurusega ka mu jaoks ning kohe lihtsam on õigesti istuda. Ta on üldse omamoodi ja peale igat trenni on selline supertunne nagu oleks nii palju juurde õppinud :D Eks ma õpingi, treeneriks on kollane poni, palju ausam kui tavaline inimtreener :) Hüppetrenne pealt vaadata oli ka päris õpetlik, ühel tüdrukul oli sama viga mis mul, Raagi arvates naiste viga :D Pmst kui takistuse ees raske olukord tekib, siis tekib ratsanikul paanika ja ta ei tea mida ära teha ja kuidas olla ja keerab ise olukorra pekki. See oli siis lühidalt. Peale kogu seda Luunja infotulva tekkis ratsutamistuhin ja edasi käisin Trummiga ka sõitmas. Panin endale ühe takistuse. Soojendus ja siis tulin risti traavis. Seal tegi poni Trummiina balleriinat ja ilmselgelt ei pingutanud end üldse. Siis lattaed igast pöördest ja otse ja viltu ja no igatepidi. Siis lasin Helenil tõsta, ta laksas kohe 90cm peale, ma pidin oma julguse kokku riisuma aga no Trummile ei olnud see küll mingi probleem. Igast küljest lenda üle ilm probleemideta, ainult hoia kinni :) Hüppetuju oli tal super, lausa hiilgavalt oli asjaga nõus ja ise ka õhinas. Natuke pidi tagasi hoidma, et liiga lappama ei läheks aga töö tegi ta küll kõik ise. Selliselt toredalt see päev tallides lõppeski :)
Kolmapäeval läksin alles õhtul Luunjasse. Sain vabalt sõita ja laiutada. Kaks üksikut latti oli maas ja tulin neid traavis. Galopis proovisin volte sõita ja üleüldse proovisin teda jällegi lihtsamalt keerama panna ja kõike tegema.
Neljapäeval käisin jälle päeval, õnneks kollane oli terve hommikupooliku koplis olla saanud ja võtsingi ta otse õuest :) Maneežis olid jälle takistused ja hüppamised, õnneks seekord tiba vähem rahvast. Sain oma sammu-traavi ja natuke galoppi kiiresti ära teha ja poni tõesti läheb paremaks iga korraga. Õigemini meie koostöö läheb paremaks :)
Reedel käisin kohe hommikul, rahvast jälle peaaegu polnd, poni polnd isegi hommikust veel söönud kui ta trenni vedasin :D Läks suht normaalselt, tiba paremini jälle. Paistab, et saime kuidagi rea peale ja nüüd areneme. Galopp on kõige nõrgem veel aga nu mis parata.
Teisipäeval läksin natuke halval ajal Luunjasse. Tihedal kellaajal ja no takistused olid ka üleval ja hüppetrennid sees. Nii oligi vahepeal 7 ratsut korraga maneežis, neist 2 hüppasid ja ma mõtlesin, et ma teen avarii poniga. Alguses pikalt sammu-seismist, sest just tuldi parkuuri, edasi proovisin teda väga enda mõju alla timmida, et saaks ikka korralikult seal tohuvapohus keerata. Isegi galoppi tegin natuke mõlemast jalast, kahjuks väga kena ei olnud. Aga no üldiselt polnd see trenn ka midagi hullu. Kollane õpetab mulle meeletult istakut ja ausalt öelda on ta parajama suurusega ka mu jaoks ning kohe lihtsam on õigesti istuda. Ta on üldse omamoodi ja peale igat trenni on selline supertunne nagu oleks nii palju juurde õppinud :D Eks ma õpingi, treeneriks on kollane poni, palju ausam kui tavaline inimtreener :) Hüppetrenne pealt vaadata oli ka päris õpetlik, ühel tüdrukul oli sama viga mis mul, Raagi arvates naiste viga :D Pmst kui takistuse ees raske olukord tekib, siis tekib ratsanikul paanika ja ta ei tea mida ära teha ja kuidas olla ja keerab ise olukorra pekki. See oli siis lühidalt. Peale kogu seda Luunja infotulva tekkis ratsutamistuhin ja edasi käisin Trummiga ka sõitmas. Panin endale ühe takistuse. Soojendus ja siis tulin risti traavis. Seal tegi poni Trummiina balleriinat ja ilmselgelt ei pingutanud end üldse. Siis lattaed igast pöördest ja otse ja viltu ja no igatepidi. Siis lasin Helenil tõsta, ta laksas kohe 90cm peale, ma pidin oma julguse kokku riisuma aga no Trummile ei olnud see küll mingi probleem. Igast küljest lenda üle ilm probleemideta, ainult hoia kinni :) Hüppetuju oli tal super, lausa hiilgavalt oli asjaga nõus ja ise ka õhinas. Natuke pidi tagasi hoidma, et liiga lappama ei läheks aga töö tegi ta küll kõik ise. Selliselt toredalt see päev tallides lõppeski :)
Kolmapäeval läksin alles õhtul Luunjasse. Sain vabalt sõita ja laiutada. Kaks üksikut latti oli maas ja tulin neid traavis. Galopis proovisin volte sõita ja üleüldse proovisin teda jällegi lihtsamalt keerama panna ja kõike tegema.
Neljapäeval käisin jälle päeval, õnneks kollane oli terve hommikupooliku koplis olla saanud ja võtsingi ta otse õuest :) Maneežis olid jälle takistused ja hüppamised, õnneks seekord tiba vähem rahvast. Sain oma sammu-traavi ja natuke galoppi kiiresti ära teha ja poni tõesti läheb paremaks iga korraga. Õigemini meie koostöö läheb paremaks :)
Reedel käisin kohe hommikul, rahvast jälle peaaegu polnd, poni polnd isegi hommikust veel söönud kui ta trenni vedasin :D Läks suht normaalselt, tiba paremini jälle. Paistab, et saime kuidagi rea peale ja nüüd areneme. Galopp on kõige nõrgem veel aga nu mis parata.
trennid kollasega
Eelmise nädala reedel käisin kollasega sõitmas. Poni oli toredake, panin valmis ja maneeži. Võrreldes eelmise korraga oli uimasem, eks eelmisel päeval sai hüppetrennis vatti ka kõvasti. Alguses olin pinges aga seekord rahunesin kiiresti maha. Tegin igatpidi traavi poniga ja lõpus proovisin galoppi ka, mõlematpidi mõni tõste. Põhiline probleem ongi mu enda tasakaalu ja istakuga. Pole harjund erinevate hobustega sõitma ja no nuta või naera aga tasakaalu ka kohe pole. Trummiga võrreldes liigub kollane nagu hobune, fuleed on pikad ja võimsad kohe :D Traav tuli meil päris normaalselt välja aga galopp oli selline laiali ja ebastabiilne. Nojah, esimese korra asi, eks me hakkame harjutama.
Laupäeval kollane puhkas.
Pühapäeval sõitsin. Õnneks sattusin sellisel ajal, et sain üksi maneežis laiutada. Seekord väga hästi ei läinud, minu tasakaal ja juhtimisvõtted ei klappinud kuidagi poniga... nii ma läksin vahepeal närvi ja kakkusin teda, lõpuks täisistaku abiga sain need voldid rahuldavateks. Ma pean veel uurima, et mis valemiga Maarja teda pöörab :D Galopp oli endiselt suur aga eks sellega on võimalik harjuda. Palju ei teinud, ainult natuke liigutamise mõttes. Egas midagi, järgmine kord paremini.
See nädal sai video tehtud kollasest: http://toru.ee/view/20a3ac07a00d ja kuulutus üles pandud Soome. Maarja tegi ka viimased sõidud poniga, läks Soome ära ja edasi pean ise saama hakkama.
Kolmapäeval sõitsin kollasega, tegin ainult sammu-traavi. Rahvast oli palju, takistused ka, üks hüppas ja ma oleks lihtsalt avarii teind oma galopitamisega. Poni oli vist suht ok...
Laupäeval alguses ei plaanind minna aga lõpuks ikka õhtul läksin, kuna ta oli nädala sees juba korra puhanud. Tallis oli kõik vaikne, sõitsin üksi maneežis. Alguses vedas jälle veidi viltu aga siis mingi hetk sain pihta, kuidas teda sõita. Kuidas ta justkui iseenesest mõtte peale teeb, mis ma tahan. No ja isegi galopis sain volti teha ja... Päris äge tuluke lõi mul peas helendama selle suure avastamisega. Põhimõtteliselt taandub ikka kõik kõige lihtsamatele asjadele, minu puhul on siis suureks probleemiks istak, mida mul kunagi väga treenitud pole ja eks endal on ka ülelaskmismeeleolus see läind nüüd.. Ühesõnaga sääred-sääred, ei mingit liigset ratsmekasutust. Tunnetus - see mis asjad omavahel seob. Konkreetselt kollase puhul tuleb sääred tagapool hoida ja siis tunnetuse peale välja mängida säärte-ratsmete töö ning siis ta teeb ilusasti asju. Galopis oli see õige tunne seda imelisem, et see oli esmakordne temaga. No ja tegelikult lihtsalt nii ongi, et võta aga säärtega hobusest kinni, nagu tangidega võta kinni ja endale säärte vahele. Ja siis võtadki ja hoiad teda seal ja hobune teebki seda, mida su sääred ütlevad. Lihtne öelda, ma tean :) Ka hobuse tähelepanu tuleb kinni püüda ja kogu asi talle arusaadavalt esitada. Aga ratsutamine ongi selline, mida rohkem teada saad, seda kobamana ennast tunned - just nii ma ennast tunnen. Täielik algaja :) Tuluke lööb peas põlema, et ah vot nii seda peabki tegema ja oled jälle juurde õppinud ja kokkuvõttes oled selline tore saast enda jaoks, et nii kaua aega läks ja nii pikk tee veel ees :)
Ükspäev sõitsin muidu Trummiga ka, see oli siis reedel. Käisin suht hiljem õhtul. Alguses poni korra ehmatas ja hüppas kõrvale ja tegi midagi naljakat, ma juba mõtlesin et jeeeeeeesusmaria ma ei jaksa selle poniga kakelda jälle... Aga ta oli hoopis tore ülejäänud trenn :) No ja kuna ta nii kenasti tegi kõike ja oli nii mõnus ja kõike, siis ma ka küsisin selle võrra rohkem. Igasuguseid erinevaid harjutusi. Sammus külgliikumisi ja kolmes jäljes liikumisi, traavis tempomuutusi ja natuke liikumisi ja vb veel midagi, galopis tempomuutusi ja diagonaale ja üleminekuid ja kontrat. Kuni ta lõpuks jooksis nagu unenäos, nii lõdvalt mul sääre ja ratsme vahel :))) Vahepeal muidugi jäin juttu rääkima Kai ja Marleeniga, ehk siis minu korralik soojendus oli peaaegu et asjata :D Ja iseasi muidugi kui õigesti või valesti need harjutused reaalselt välja tulid, kuid mul oli tore ja poni silmnähtavalt töötas kaasa. Ausõna :) Pärast jalutasin teda maha 40 min (!) ja ikka oli niiskeid kohti :D Ma ju räägin, et puhta mammut :)
Laupäeval kollane puhkas.
Pühapäeval sõitsin. Õnneks sattusin sellisel ajal, et sain üksi maneežis laiutada. Seekord väga hästi ei läinud, minu tasakaal ja juhtimisvõtted ei klappinud kuidagi poniga... nii ma läksin vahepeal närvi ja kakkusin teda, lõpuks täisistaku abiga sain need voldid rahuldavateks. Ma pean veel uurima, et mis valemiga Maarja teda pöörab :D Galopp oli endiselt suur aga eks sellega on võimalik harjuda. Palju ei teinud, ainult natuke liigutamise mõttes. Egas midagi, järgmine kord paremini.
See nädal sai video tehtud kollasest: http://toru.ee/view/20a3ac07a00d ja kuulutus üles pandud Soome. Maarja tegi ka viimased sõidud poniga, läks Soome ära ja edasi pean ise saama hakkama.
Kolmapäeval sõitsin kollasega, tegin ainult sammu-traavi. Rahvast oli palju, takistused ka, üks hüppas ja ma oleks lihtsalt avarii teind oma galopitamisega. Poni oli vist suht ok...
Laupäeval alguses ei plaanind minna aga lõpuks ikka õhtul läksin, kuna ta oli nädala sees juba korra puhanud. Tallis oli kõik vaikne, sõitsin üksi maneežis. Alguses vedas jälle veidi viltu aga siis mingi hetk sain pihta, kuidas teda sõita. Kuidas ta justkui iseenesest mõtte peale teeb, mis ma tahan. No ja isegi galopis sain volti teha ja... Päris äge tuluke lõi mul peas helendama selle suure avastamisega. Põhimõtteliselt taandub ikka kõik kõige lihtsamatele asjadele, minu puhul on siis suureks probleemiks istak, mida mul kunagi väga treenitud pole ja eks endal on ka ülelaskmismeeleolus see läind nüüd.. Ühesõnaga sääred-sääred, ei mingit liigset ratsmekasutust. Tunnetus - see mis asjad omavahel seob. Konkreetselt kollase puhul tuleb sääred tagapool hoida ja siis tunnetuse peale välja mängida säärte-ratsmete töö ning siis ta teeb ilusasti asju. Galopis oli see õige tunne seda imelisem, et see oli esmakordne temaga. No ja tegelikult lihtsalt nii ongi, et võta aga säärtega hobusest kinni, nagu tangidega võta kinni ja endale säärte vahele. Ja siis võtadki ja hoiad teda seal ja hobune teebki seda, mida su sääred ütlevad. Lihtne öelda, ma tean :) Ka hobuse tähelepanu tuleb kinni püüda ja kogu asi talle arusaadavalt esitada. Aga ratsutamine ongi selline, mida rohkem teada saad, seda kobamana ennast tunned - just nii ma ennast tunnen. Täielik algaja :) Tuluke lööb peas põlema, et ah vot nii seda peabki tegema ja oled jälle juurde õppinud ja kokkuvõttes oled selline tore saast enda jaoks, et nii kaua aega läks ja nii pikk tee veel ees :)
Ükspäev sõitsin muidu Trummiga ka, see oli siis reedel. Käisin suht hiljem õhtul. Alguses poni korra ehmatas ja hüppas kõrvale ja tegi midagi naljakat, ma juba mõtlesin et jeeeeeeesusmaria ma ei jaksa selle poniga kakelda jälle... Aga ta oli hoopis tore ülejäänud trenn :) No ja kuna ta nii kenasti tegi kõike ja oli nii mõnus ja kõike, siis ma ka küsisin selle võrra rohkem. Igasuguseid erinevaid harjutusi. Sammus külgliikumisi ja kolmes jäljes liikumisi, traavis tempomuutusi ja natuke liikumisi ja vb veel midagi, galopis tempomuutusi ja diagonaale ja üleminekuid ja kontrat. Kuni ta lõpuks jooksis nagu unenäos, nii lõdvalt mul sääre ja ratsme vahel :))) Vahepeal muidugi jäin juttu rääkima Kai ja Marleeniga, ehk siis minu korralik soojendus oli peaaegu et asjata :D Ja iseasi muidugi kui õigesti või valesti need harjutused reaalselt välja tulid, kuid mul oli tore ja poni silmnähtavalt töötas kaasa. Ausõna :) Pärast jalutasin teda maha 40 min (!) ja ikka oli niiskeid kohti :D Ma ju räägin, et puhta mammut :)
Adrenaliinilaks ja muidu tublid ponid
Eelmisel nädalal käisin kollasega sõitmas. Kirjeldamatu adrekalaks, millest ma vaikselt toibuda püüdsin :D Tegime sammu-traavi, poni oli tubli, minu tasakaal natuke paigast ära ja eks pinge oli ka sees. Maarja sai mu istakut kiruda :D Ja üldse tuletasin endale meelde kui vähe ma ratsutamisest tean. Nojah, mis seals ikka.
Trummiga olen vahepeal sõitnud, uue sadula talle sebinud (kasutatud stübben), tema oma kollasele viinud. Kileplagina tõttu mõttetu trenni teind aga no ikka juhtub nende tuultega... Selle nipi avastasin ka, et mittekartmiseks on lihtsalt teist hobust maneeži vaja, siis on kohe palju turvalisem tema meelest kui üksinda, lõpetab enda üles ketramise ära. Kolmapäeval see vähemalt toimis superhästi. Poni oli ka nii tubli, töötas kenasti kaasa, kasutas enda lihaseid ja oli mõnus sõita. Mul lihtsalt pole muud öelda, ta tõesti oli enda kohta hea. Ok vahepeal on vähe ebastabiilne, ma mõtlen et mitte ideaalselt sääre-ratsme vahel vaid vähe wobbly... Aga no ratsanikku kuulas ikka väga hästi, viimistlemise vead tulevad minu halvast istakust :) Rahul olen seetõttu, et poni on ikkagi imeline!
Trummiga olen vahepeal sõitnud, uue sadula talle sebinud (kasutatud stübben), tema oma kollasele viinud. Kileplagina tõttu mõttetu trenni teind aga no ikka juhtub nende tuultega... Selle nipi avastasin ka, et mittekartmiseks on lihtsalt teist hobust maneeži vaja, siis on kohe palju turvalisem tema meelest kui üksinda, lõpetab enda üles ketramise ära. Kolmapäeval see vähemalt toimis superhästi. Poni oli ka nii tubli, töötas kenasti kaasa, kasutas enda lihaseid ja oli mõnus sõita. Mul lihtsalt pole muud öelda, ta tõesti oli enda kohta hea. Ok vahepeal on vähe ebastabiilne, ma mõtlen et mitte ideaalselt sääre-ratsme vahel vaid vähe wobbly... Aga no ratsanikku kuulas ikka väga hästi, viimistlemise vead tulevad minu halvast istakust :) Rahul olen seetõttu, et poni on ikkagi imeline!
Subscribe to:
Posts (Atom)