Karikas ja koolitus ja hobused

Pole jälle viitsinud kirjutada, üht-teist siiski juhtunud on. Septembri keskel käisime Säreveres võistlemas, toimus eestlaste koolisõidu viimane etapp. Olin päeva esimene ja skeem nii hästi ei läinudki :D St et koolisõiduaed oli teisel pool ja päikesega tekkisid ühte äärde triibulised varjud ja Trumm oli veendunud, et need on väga ohtlikud ja neile ei tohi peale astuda :D Vähe sellest, et ta alguses takistusi platsi ääres kartis, sõitis skeemis paar harjutust külg ees ja traavi asemel sammus :D Õnneks küünlasse ei tõusnud. See tõi meile viienda koha, Anetil läks paremini ja tuli kolmas koht :) Kuna tegemist oli viimase etapiga, autasustati ka karikasarja üldarvestuses, kus mina sain esimese koha ja Anett teise :)


Peale seda olen Trummiga vaid ühe korra sõitnud, siis läks ka maneežis kordetamise reeglite pärast seletamiseks(kõik ei saa aru, et ratsutajale tuleb ka ruumi jätta) ja lõpetasin üldse maastikul 12km ringiga :D Peale seda pole ausalt öelda enam tahtnudki Vesneri talli minna.
 See-eest olen regulaarselt käinud Sillu juures, oleme nüüdseks jõudnud valjaste ja sadulaga kordetamiseni. Tööd on veel enne selgaminekut palju, kuna tahan kindla peale välja minna. Tegemist on siiski võõra ja tundliku hobusega, kelle usaldust ei soovi kaotada :)
Arliga olen ka jõudumööda sõitnud ning paar korda ohjamist teinud. Poni on elav ja tundlik, kuid mitte kartlik.

Eile käisin Raasikul/Perilas Hans Sidbäcki koolitusel, oli hea ja hariv :) Rääkis kuidas ta hobuseid vankri ette õpetab ja kutsaritööst. Toon välja mõned asjad, mida tasub ikka ja jälle üle korrutada. Muidu räägiti hobuse karjakäitumisest, hobuse premeerimisest-tänamisest-korrigeerimisest, ette õpetamise põhitõdedest, kuidas rakendiõpet alustada jne.
-Kui enda oskused saavad otsa, algab tavaliselt vägivald
-Õppimine toimub nendest kordadest, kui ei tule perfektselt välja
-Viga on liiga suurte žestidega suhelda, hobune märkab ka väga väikseid muudatusi
-Kui hobune käitub valesti, peaks ta sellega ise endale ebamugava olukorra tekitama
-Tuleks saada hobuse jaoks suureks ja kindlaks juhiks
-Endal ei tohi ka peale kahte tundi tekkida ebakindlust, et kas nii ikka saab hobuse toimima
-Märguanded on üks asi aga hobuse paneb hästi tööle toetus
-Inimese rahulikkus ja keskendumine kandub üle ka hobusele
-Kehtestatud peavad olema:
     tasakaal
     sirgus
     takt(rütm)
     lõdvestumus
     kuuletumine, järeleandlikkus
     edasiliikumissoov - rõõm tööd teha
     täielik koostöö, harmoonia inimene ja hobuse vahel

3 comments:

e said...

Nõustun täielikult Sidbäck'iga, kuid lisaks juurde, et õppimine toimub siiski alati - isegi, kui inimene seda ei teadvusta, nt lihtsalt jalutades. Kindlasti on erinevat sorti õppimist (kõik oleneb konkreetsest olukorrast, hobusest jne), aga ma ütleks, et ALATI toimub mingi muutus - kas siis positiivne või negatiivne. Ei tea, kas seletasin üldse arusaadavalt :-)

Triin said...

Sul on täiesti õigus, hobune õpib ka niisama jalutamisest. Viga on tõenäoliselt minupoolses täpsustamata jätmises. Kui õigesti mäletan, siis jutt käis sellest, et just inimene areneb hobuse koolitajana silmnähtavalt just siis, kui tal perfektselt välja ei tule ja ta probleeme lahendama peab hakkama :)

Bertha said...

Kas räägiti sellest ka, kuidas saab hobusel kehtestada rõõmu tööd teha? :P