Esimene pikk nädal Critega

Esmaspäeval oli jube palav, kuid läksin siiski Critega sõitma. Muidu ma oleks lihtsalt päev läbi kodus tühja passind, mõtlesin et liigutamine teeb head :P Olin juba endale veidi järele andmas, oleksin kordetanud vaid, kuid rongiajad olid sellised, et aega oli palju ja pidin vägisi kuumaga ratsutama minema :D Maneežis oli mingi tund, seega läksin õue. Tegelt meeldibki õues rohkem sõita. Olin muidugi ainuke hull selle päikese käes :D Libiseva enam kapis ei olnud, seega sõitsin ilma. Asendasin selle kannustega :P Ja nii on täiesti normaalne. Crite on nüüd uues tallis, seega kapp kaugel aga boks avaram jne. Kabjakesed olid ka ära tehtud, ees uued rauad. Trenniga jäin rahule. Mare teeb ikka nii mõnusat tööd :) Crite tuletab mulle ikka meelde, et vähem ratset!!! Ta on nii mõnusalt istmiku ja säärte peale sõidetud, et lihtsalt ei saa kuidagi eest hoidma jäädagi kogemata. Ja see on mulle hea treening! Need õigema sõitmise võtted võiksid selle ajaga kinnistuda :D Oleksin proovinud ristikest ka tulla, aga siis hakkasid mingid inimesed seal siblima ja ei saand enam rahulikult nokitseda. Ja kell oli ka palju, rongi peale minek siiski. Lasin ta veega ka üle, jalutasin ja oligi kõik.

Üks mitte nii tore tähelepanek ka. Kuum suvepäev, õues päike lõõmab, tallis ka vähemalt 25 kraadi sooja, päevase ja õhtuse söötmise vaheline aeg. Panen vaikselt hobust valmis ja siis märkan. Tallis inimesi ei ole rohkem otseselt aga vaikust ka mitte! Kõik hobused tegelevad millegagi: kes närib ust, kes seinu, kes järab künaäärt, kes kõõksub, kes sügab, kes kraabib... Vaatan kõrvalboksi ja hobune tiirutab ringi ja siis haarab hammastega seinalauast kinni... No ei ole normaalne aga midagi pole teha ka. Sportrežiimi hobuste mured...

Teisipäeval ei sõitnud, sest oli Mare kord teha Critet paremaks :)

Kolmapäeval läksime koos Kristinaga Niitu. Pilte kahjuks teha ei saanud. Võtme unustasin koju aga kapp oli lahti :D Crite oli rahulik ja seega soojendustraav lühike. Galopp seekord nii hästi ei läinud, olin vist ise veidi krampis ka, aga jäin rahule. Siis proovisime mõned hüpped. Ei mäletagi, kunas ta viimati hüpata võis. Seega tulin igaks juhuks suure eelarvamuse ja ebakindlusega ristikest. Kõik korras, järelikult võib julgelt võtta. Takistusi ei karda ega mingit tsirkust ei tee. Harjutasime seal väikest risti ja väikest lattaeda mingid korrad. Samm ei klappinud alati ideaalselt, vahepeal ise lükkasin, et samm klapiks. See on mu meelest tiba halb, et ta ise ei säti alati. Aga hea on see, et hobust lükates tuleb see paremini välja kui poni puhul :D Asi on sammu pikkuses. Seega tuli latt mitu korda alla. Aga suurte hobustega ongi vist väikseid takistusi raskem hüpata kui suuremaid :D Seega eks me areneme. Crite pole ammu hüpanud kah nagu ma mainisin. Tiba hoogu läks ka peale takistust, tuul hakkas kõrvus vihisema :D

Neljapäeval jätsin talle puhkepäeva, et Marele ergas hobune jätta. Ilm oli ka kuum jne.

Reedel oli Mare päev.

Laupäeval oleks hea olnud sõita aga jamh... Laupäev läks suure lebo tähe all :D Talli lihtsalt ei kutsunud kuidagi, pilvi ka polnud ja päike oleks lagipähe paistnud. Lisaks väiksed tervislikud probleemid :D Viimaste tõttu mõtlesin küll kordetada aga noh, selle pärast ei viitsi ka kohale minna ja nii ta läks.

Pühapäeval läksin talli. Omast arust piisavalt hilisel kellaajal, kuid kuumus oli tappev. Inimesi oli ka megavähe :D Elleniga rääkisin veits juttu ja.. Crite oli veits liiga hoogne. Ei tea kas sellest, et eile seisnud või siis parmudest. Mingi hetk küttis ennast üles ja siis hüppas mingi takistusehunniku peale kõrvale ja jooksis muidu silmad punnis. Aga sain aega teda normaalseks ka sõita. Kärbsed ajasid mu hulluks, lihtsalt lendasid koguaeg kõrva ja näkku. Seekord oli jälle libisev tagasi ilmunud kappi ja seega panin peale. Samas ega sellel väga mõtet pole vist. Pärast jalutasin natuke muru peal ka, seal ka loomulikult oli vaja passida :P Siis pesin ta ära ja lasin natsa muru süüa. Pärast lõikasin veel lakka ka sirgemaks.