vaikselt ratsutame

Pildimaterjali mul pole aga olen lubanud ponidest ikkagi kirjutada. Kuna ma olen ääretult laisk, või noh, võin ka välja vabandada ennast osalemisega mahepõllumajanduse õppepäeval ja rebaste ristimisega, ei ole ma väga tihe talliskäija. 4x nädalas on minimaalne, mis ma endale lubada saan, rohkemaks on tõesti raske motivatsiooni leida, kui hobused nii kaugel on. Aga hobused on see-eest päris tublid olnud, ja ma isegi üle ootuste julge. Niisiis ei viitsi enam võiku ette kordetada ja täna proovisin esimese galopi ka ära. Ta küll võpatab veel iga krõpsu peale, kuid saab juba täiesti aru, et tuleb treeningule keskenduda. Hallile olen ikka kerge korde ette teinud, mitte niiväga selleks, et ma allaviskamist vms kardaks aga pigem distsipliini kasvatava ülesandena. Seljas tegin täna temaga traavi ka aga kuna ta on toorem, siis ei saa nii palju nõuda, ta lihtsalt ei suuda vastu võtta. Nad ei lähe enam eraldamisest segi ka, niiet kõik sujub plaanipäraselt. Võigul on kahjuks karv maas mõnest kohast, eks suures karjas tuleb seda madistamist ette ja ta on suht julge ka teiste piire katsetama (a'la äkki ma ikka võin sinuga koos vett juua kuigi sa ähvardasid küll, et ma oma järge ootaks.. aga nüüd?). Või noh, palju ma ikka neid jälgida saan aga võik ongi aktiivsem kui hall. Hall on nagu Trumm, norib nänni ka samamoodi :)