Istu sadulas!

Täna oli siis järjekordne õppetund mulle, feilisin haledalt. Tegin platsil hüppetrenni, panin takistused 80cm peale umbes kõik. Minu kindel poni tegi lausa mitu tõrkumist ja nüüd ma olen enda peale pahane. Minu vead, ise ronisin ette ja lootsin et ta kaugelt tõukab aga tal oli ebamugav ja ta ei hüpanud üldse. Suur hobune võib jaksata sellise takistuse peal ka kaela peal oleva ratsaniku üle tassida, kuid ponil ei ole see nii lihtne. Korra tõmbasin ta ise süsteemi teisest mööda, sest esimene ei tulnd välja ja ei tahtnud niiviisi teist hüpata, et äkki kukume sisse. Ja korra ajasin üle ja siis lammutas. Et noh, tuleb ikka sadulas istuda ja mitte ise pushida. Keegi peaks koguaeg kõrval karjuma, et istu sadulas! Ponil ei olnd küll täit entusiasmi kuid sain ta siiski paremasse hüppetujusse provotseeritud kui eelmine kord. Noh et seekord oli juba selline tunne, et sellise hobusega võib juba võistelda küll. Ühesõnaga ei jäänud väga rahule ei enda ega poniga, kuid tegelikult polnud midagi hullu. Pärast jalutasime koos Kaari ja Ronaldiga mäe otsa ja tagasi ja järves käisime ka. Siis lisakaer koos odra ja õliga, Trummi tegi yum-yum ja oligi kõik.