Raske on... ostke poni ära

Asjad on praegu sellised, et tahaks Riksi maha müüa. Ta on kõvasti arenenud ja toredaks poniks muutunud, hüppab parkuuri ja on muidu mugav sõita. Tore on muidugi, kui Triinusid ootavad tallis kolm kifti poni, kuid see on meile liig... Kui vähegi tahta muud elu ka elada, siis 2 poni oleks meile veel paras aga kolm on liiast. Lisaks veel fakt, et enamus nädalavahetusi oleme me Tartust ära, mistõttu ponidel on niigi väike koormus. Ja kui me siis 3-4x nädalas talli jõuame, läheb seal kohe tundide kaupa sest kõik kolm on vaja ära sõita ja kasida ja tegeleda. Oleks mõistlik piirduda kahega. Seda enam, et kui üks meist käia ei saa, siis on kolm poni teisel teha veel suurem koormus ja kedagi ju tegemata jätta ka ei taha... Nii siis rabeled ja paned kogu oma tähelepanu hobustesse. Muidugi on veel rahaline pool ka ja seda teavad kõik, et raha pole kunagi küllalt... Ahjaa, ma ennem ei selgitanudki, et meil on ühised ponid. Triin on Triin, mis seal ikka vahet on, mõlemad veel väiksed blondiinid kah :P Teise Triinu oma on siis Vigri, minul on Riks ja Trumm on tegelikult Aneti poni aga kuna Anetti pole siis on ta minu poni :P Ei ole ju segane :)

Täna talli ei lähe, kuna kooli palju ja haigust veidike kallal jne. Eile oli päris normaalne päev. Triin sõitis Trummiga, mina Riksi ja Vigriga. Trumm vist oli tore nagu ikka ja kõrvalt vaadates oli ka päris kobe, nu nagu koolisõiduvõistlusel võiks juba sõita :) Riks oli alguses väheke pea laiali otsas aga lõpus pühendusid tema rakukesed töö tegemisele ning jäin rahule. Täpsemalt rääkides siis alguses ei vastanud korrektselt ratsmele ja oli natuke rabe. Lõpus tulime galopis latte, st 20m voldile oli iga veerandi peale üks latt pandud ning tema hea galopiga oli võimalik tal samm kõikide lattide ette täpselt sõita, ilma et oleks kaugelt tõuganud või traavile jäänud. Vigri oli ka kenake, eriti võrreldes eelneva korraga. Tegime rahustavat tööd, et mitte jõuda tema üleerutuse piirile. Galoppi tegime väikesel voldil ja see andis hea rahuliku tulemuse, nimelt meeldib talle kiire galopistart. Tõenäoliselt oli kõigis allüürides puudu liikumise puhtusest ja just avarusest, kuid hetkel on tähtsam vaimne pool ja rahulikkus. Kui selles stabiilsuse saavutab, siis on, mida edasi sõita. Ta lihtsalt ei ole päris klassikaline poni vaid natuke keerulisem. Äkki siis jõuab kaugele ka :)

No comments: