Võrumaaaaaa!

Vahepeal sai pikemalt Lõunaosariikides oldud, tsivilisatsioonist eemal. Suht raske on tagantjärgi kirjutada aga ma püüan.

15.-17.juuli käisin Trummil külas. Reedel sõitsin platsil, hästi imelik ja harjumatu oli, ei leidnud tasakaalu jne. Poni oli ka omamoodi, passis veits platsiääri jne. Väga palju rohkem ei mäletagi peale selle, et värvilt oli jälle paar tooni heledam :D Pärast vist tegin mingeid hüppeid ka prooviks, sh ka täiesti dagonaalis penerolli keskmist latti. Laupäeval otsustasin maastikule minna vahelduseks ja lootuses, et ehk on etem. Jällegi üksinda nagu mul kombeks, mis väga soodustav asjaolu ei ole. Mäe otsas hakkas jaurama millegipärast, kõrvalkopli omad ka segasid aia ääres. Ma üritasin ikka rahumeelselt asja lahendada ja küünlahüpeteni asi ei jõudnudki kuni Trumm elektrikarjusesse tagurdas... Palju õnne, täisgalopp edasi. Hakkan tagasi võtma, siis poni avastab, et kõrvalkopli täkk avastas selles hea kihutamismomendi. No paar hetke hiljem sain ikka seisma. Ilmselgelt seletamatu hirm mäeotsa jupi ees oli süvenenud, tulin maha ja läksin käekõrval. Pööre vasakule ja silorullid, väga kole jällegi. Kuni lõpuks sain selga minna. Käisin tiirutasin üle põllu peal natuke, kartsime teisi silorulle natukene jne. Kuni hakkasime tagasi minema ja vastu tuleb 5 autot!!! Täielikul põlluvaheteel kus ainult harva traktorit näeb. Läksin tagasi oma põllule, et nad mööda lasta kuid nad otsustasid mäe peal seisma jääda ja siis mul tuli autode ja silopallide vahelt läbi minna. Ei olnud väga tore aga hakkama saime. Kõige suurem üllatus oli see, et enne kodu mäe otsas pidin jälle alla tulema, sest poni kartis nii palju, et ei julgenud koju ka enam minna. Silorullid ja elektrikarjused ja jumal teab mis seal kõik olid. Pühapäeval tegi Trumm ponijalutust mu sõpradele ja sai seega lebo päeva.

Edasi kolisin Raili juurde Võrumaale. Seal sain sõitmiseks tori-traavli ristandi Arhimedes, kes oli kolmene ja just sadulasse pandud. Ilmselgelt mingi 3x lahtisena inimest kandma õppinud hobune ei osanud veel pöörata ja vehkis peaga jne. Nii ma seal temaga siis jaurasin ja panin reegleid paika ja samal ajal õppisime etenduse tarvis kadrilli. Väga niru variant oli hobusele kadrilliratsastus anda aga no mida sa teed, kui muud varianti pole. Mulle ei jagunud muud hobust. Kui alguses tahtsin juukseid peast välja kiskuda, et sellise hobusea pole võimalik kena kadrilli teha, siis lõpuks oli ta juba päris taltsas :D Isegi lausa mõnus oli sõita, etenduse ajaks pööras ja ei vehkind peaga ja oli igatepidi nunnu ja mõnna ja kohe vajas kiitust. Igatahes etendus läks kenasti ja see peaaegu nädalake Luutsnikus oli ka väga lahe!

2 comments:

VAS said...

Pidin ka kunagi ilma ratsastuseta hobusega kadrilli sõitma :D suht hirmus oli :D

Käroli said...

niii ilus:)