Kolmapäeval tuli Meeri minuga talli kaasa. Tõime ullikud (Rullik ja Tullik) sisse ning võtsime Kollase ette. Ühest küljest polnd ta ammu joosta saanud kohustuslikus korras, teisest küljest tahtsin niisama hüppeid näha ning seetõttu vabahüpitamiseks läks ka. Jooksis kenasti, isegi traavipikendust näitas ning hüpped olid kenad varuga :) Peale seda panime tallis varustuse selga ja maneežis istusin selga ja tahtsin ringi käima hakata. See tuli aga liiga järsku ta jaoks ning alla ma lendasingi. Suht suur tagasilöök, aga no noore hobuse värk, ikka juhtub. Pauk oli paraku üpris kõva, õnneks hingata ikka sain peale seda saltoga maaühendust :D Pärast sai Paks kordet veel ja käisin ikka käe kõrval seljas ka ära, et poolikuks asi ei jääks. Edaspidi muidugi topeltettevaatlik.
Laupäeval sain jälle talli, õnneks longe mul ka ära kadund juba :D Kollasele tegin kordet, panin ka külgratsmed. Siis käisin korra käe kõrval natuke seljas harjutamise mõttes. Ja siis jaurasime topeltkordet-ohjamist õpetada. Sest see on nüüd vajalik osa edasi liikumiseks arvestades tagasilööki. Tulliga läksin sadulata platsile jälle. Tundus, et nagu areneks see töö temaga. Väravakoht on probleemne aga kodu poole tegi juba kenasti galoppi. Paremale tahab õlaga sisse vajuda aga see on parandatav. Peaasi on kõigepealt, et tal jooksutahe tekiks ja arusaamine, et liikuma peab hoogsalt. Eks peale seda kolmapäevast põrutust natuke valus oli ratsutada aga ega see ju ei heiduta :D
Pühapäeval tuli Camilla talli kaasa minuga. Kõigepealt läksin Kollasega maneeži. Tegin talle topeltkordet ja ohjamist. Kuna panin traavisedelga, siis jooksid ohjad ülesse nagu ratsmedki ja sain teda harjutada niimoodi. Tegime erinevaid kujundeid ja sammu-traavi ning traavis üle väikese ristikesegi. Endal võttis võhma välja see hobuse järel jooksmine :D Aga vast oli kasu ja julgeb peagi jälle lahtiselt ratsutamist proovida. Siis läksin Tulliga väliplatsile, kus Camilla juba Etaloniga ratsutas. Seekord läks täiesti vussi see ratsutamine, eks teine hobune ka häiris, tahtis tema juurde minna. Niiet jälle selline lootusetuse tunne tema väljaõppe suhtes. Siis otsustasin veel ratsutama minna, seekord normaalset ratsutamist teha ja lausa hüpata. Võtsin Elvise ja tegime õues üsna kena hüppetrenni, takistused olid muidugi madalad. Alguses oli väga harjumatu jälle hüpata üle pika aja jne aga tegelikult tore :)
No comments:
Post a Comment