VÕISTLUSED Ihastes

Pole ammu kirjutanud midagi... Igatahes olid meil eelmisel nädalal superhead hüppetrennid, poni läks ja hüppas ja oli väga heas vormis, lausa lust oli sõita. See nädal aga tuli tal väss peale ja ta ei tahtnud enam üldse hüpata. Jooksis ka mööda kodus ja oli jube ettevaatlik ja ebalev. No seljas tundsid, et asi ei paku enam hobusele rõõmu vaid ta teeb seda sunniviisiliselt kohusetundest. Aga võistlema otsustasime ikka minna, koht oli auto peal olemas jne. Eelmise nädala vaimustusest sai registreeritud nii 60 kui ka 80-90 parkuuri. See nädal loiu Trummi vaadates arvasin, et hea kui 60 läbi sõidab ja teist ei hakka punnima. Siis sai poni puhata ja palju kaera. Ja võistlused läksid üle ootuste hästi :) Energia ja hoog ilmutasid end jälle. Õues soojendades hakkas lausa häbi, et Trumm oma kitsehüpetega galopis ja "kõrgema kooli elementidega" teiste hobuseid erutas, kuid tegelikult oli mul hea meel. Ponil oli lusti joosta ja energiat hüpata :) Kuna ta on muidu pigem uimarull, siis need hüplemised ja sööstud ei tekitanud minus hirmu vaid hoopis nalja. Nii ma seal seljas siis särasingi :D Järelikult on energiat, mida hüppamisse suunata :) 60cm väikse parkuuri sõitsime puhtalt läbi ja saime selle eest roseti ka. Kõrgemas parkuuris ma ise feilisin. Poni hüppas puhtalt kõike, kuhu peale ma ta suunasin. Aga mina unustasin viimase takistuse ära... Seal oli kaks takistust suht lähestikku sama nurga all ja ma kogemata sõitsin valele peale. Siis vaatasin, et huvitav viimane pidi ju okser olema mitte lattaed ja juba ma olingi vea teinud. Siis sõitsin õigele peale ja sain voldi eest 4kp + aega kulus lisaks. Veel oleks saanud vähemalt ühest kohast lõigata aga selle ma unustasin ka ära parkuuri ajal (avastasin liiga hilja). Seega poni andis endast kõik ja kui mina ka nii teind oleks siis oleks auhinnalisele kohale saanud :D Aga pole hullu, enda peale võin ju tige olla aga peaasi et poni tubli oli. Üks rosett siia-sinna, peaasi et ma ise tean, et tegelikult läks parkuur väga kenasti :)

Trummi kiitmiseks võin veel öelda, et ta meeldib mulle just seetõttu, et ta nii aus ja puhas on. Talle pole seda hüppeannet looduse poolt väga antud ja praeguse saavutamiseks on vaeva ka nähtud. Aga stabiilsust ja mõistust on talle antud. Mis kasu on harrastajal hobusest, kellel on väga hea hüppevõime aga kes tõrgub välja? Pigem las ta hüppab nii palju kui vaja aga see-eest ausalt ja puhtalt. Eks meil läksid mõned hüpped alla ka kuna samm ei klappind aga kui ise vähegi sadulas istuda ja mitte segada, siis poni toob puhtalt välja. Meie sõidud olid ka heliefektidega, kuna talle lihtsalt sobib häälega ergutamine hästi. Ja kui see mõjub, siis on superhea seda kasutada.