...on olnud tõeline rõõm! Pole huvitavamat vaadet aknast kui hobusekari oma tegemistega. Ootan juba, et kari suureneks, kuigi sitta tuleb rohkem, siis söötmine-jootmine lihtsustavad. Saaks teha kaks eri karja. Üldse on plaane palju ja ootusärevus õhus.
Alguses olid hobused öösiti tallis, et nad kohaneks ja et tall nende jaoks kodune tunduks. Siis on lahti saades lootus, et jooksevad talli juurde ning talli tuues ei teki sellist ärevust. Lahti nad pole seni saanud. Siis jäid vaikselt ööseks ka õue ja kui uus hobune tuli, olid kaks tükki tallis ja kaks õues. Selle tingis juba see, et mul on praegu vaid kolm boksi, kuid selline eraldamine on hea hobuste distsipliinile ja maailmatunnetusele - kõik ei keerle vaid ühe karja ümber. Uue poni tulekuga sai igaks juhuks kolmas liin linti ka pandud kuna ta võib olla vähem austavam karjuse suhtes. Seni pole õnneks näidanud märke, et tahaks kuskilt läbi minna.
Praegu elavad kõik õues ja vahel toon kehva ilmaga talli kuivama. Optimaalne on kuskil 3-4 tundi tallis olla, selle ajaga kuivavad-puhkavad ära ja kauem ühe koha peal puuris kinni seista tundub liialdamisena. Mõnele erksamale hingele tundub seegi vahel liig, kuid natuke on vaja tallis seismist ka õppida. Mõnikord, kui mulle tundub ilm kehv aga neile mitte, siis vaadatakse küll sellise näoga, et miks? Vabandan ja luban järgmine kord vähem sekkuda. Pigem on vanemad hobused need, kes võtavad tallis passimisest maksimumi, kuid ka neil on oma arvamus.
Õues on neil automaatjootja ja mingi veevedamisega ei pea ma tegelema. Trass on soojendusega ja toimib iga ilmaga. Tallis samuti soojendusega jootjad, sest tegu on külmtalliga ja seda sihilikult. Soe tall ja hea õhk lihtsalt ei käi kokku. Meil laed kõrged ja seinad lasevad ka õhku läbi.
Uut siledat tallipõrandat soovitan ka kõigile, hea roklaga sõita. Ja põrandat pühkida. Betoon tundub väga praktiline ja kui allapanuga ei koonerda, siis pole ka hobustel kõva.
Õues on heinarull ees ja hobused saavad koguaeg süüa. Kui alguses oli rull üleni võrgus, siis nüüd olen ühe külje lahti jätnud. Praktika näitab, et see on liiga "dieetsilmaga" võrk minu spordikate jaoks :D Vahepeal sai olude sunnil üks rull lahtiselt ka pandud aga mu hobused osutusid väga viisakateks sööjateks, kes kõike niisama maha ei tallu vaid ikka järjest ära söövad. Hein on ka suures enamuses ilus olnud.
Koplis mul varjualust veel pole aga on selline mõnus tuulevaikne sopp nõlvade-puude varjus. Ja neile meeldib seal haralise männi all seista. Kaks hobust on koguaeg tekkidega ja teistele olen vahel kehvema ilmaga pannud.
Kuna praegu aega ja võimalust on, siis olen individuaalset lisasöötmist teinud. Eelkõige mineraali söötmiseks aga kasutanud ka võimalust märasid paaritushooajaks ette valmistada ja niisama poputada (loe: raha tuulde loopida :)). Aga karja suurenedes see ilmselt nii lihtne pole ja tegelikult mulle ei meeldi karja keskel plännidega joosta, sest see tekitab hobustes agressiivsust üksteise vastu ja käitumishäireid. Tallis käivaid hobuseid saab boksis ühekaupa sööta aga teiste puhul katsetaks varianti, kus neil kõigil on ühesugune "lisasööt" kokku segatud ja see siis niimoodi laiali jaotada, et igaüks oma mõned suutäied kätte saab ja pole muret kui ringmängu teevad.
No comments:
Post a Comment