Teiseks sai suure soojaga ära pügatud ka ülejäänud poni (kõhualune, jalad, põsed). Uskumatu, milline kena sale poiss sealt välja tuli. Lummav vaadata kohe seda siresäärt. Ja ma ei tea, kas asi ainult kevades, aga poni on palju krapsakam. Kuni selleni välja, et enam ta ei ole igas situatsioonis karja peksukott nagu tavaliselt, vaid tema sööki teised ei näpi ja oskab ise ka teistele hambad tagumikku lüüa. Väga üllatav vaatepilt. Eks aeg annab arutust, kuid tema enesetunne on küll paljulubavalt parem ilma vammuseta! Sellisel juhul tuleb juba sügisel uuesti pügamisega alustada, enne kui karv käest ära läheb.
Seekord paluti mul enne pügamist poni pesta ja tundsin üle pika aja puudust korralikust pesuboksist sooja veega. Kuna karv oli 5-10 cm pikk, siis oli paras väljakutse see nahani märjaks ja šampooniseks saada. Pesemise ja pesujärgse kammimisega tuli juba pea pool karvast maha. Seetõttu kindlasti soovitaksin seda. Lisaks oli näha karva- ja nahahoolduse efekt. Pesta kindlasti kloorheksidiini sisaldava šampooniga. Järgmisel hommikul tegin klippijale kääridega eeltööd. Lõikasin pikematest kohtades umbes pool karvast kääridega maha, et oleks lihtsam masinaga nahani pääseda. Väga pikk oli see karv ikka, peale vaadates ei saanud arugi.
No comments:
Post a Comment