Reedel sai siis Niitväljal Critega sõitmas käidud. Päris mõnus oli kuigi hästi harjumatu. Alguses kindlasti nägin välja nagu mingi algaja seal seljas :D Lihtsalt meeletu vahe on hobusel ja ponil!!! Minu 140-sed junsud on ikka hoopis midagi muud. Kui Critsi rütmi ja liikumisega ära harjuda, siis on muidugi mõnus ja saab töötada hobusega jne. Lihtsalt algne kontrast on hämmastav. Kokkuvõttes väga tore vaheldus :)
Kuna Anetil ei õnnestunud nädalavahetusel minna, siis sõitsin pühapäeval mõlema poniga. Õues oli pinnas kena ja läksime Rutsiga sinna rallima. Kahjuks oli ta ärevil ja rallis liiga palju, kiirustas. Kuna ma kaklemisel ka mõtet ei näe siis peale mõningast traavi lõpetasin. Siis lasin mõlemad ponilised õueplatsile lahti jooksma :) Kus said ennast alles lahti tuuritada :) Trummi oleks niikuinii pidanud muidu kordetama, 2 päeva seisnud ikkagi :D Jooksmised joostud, läksin Trummiga maneeži ratsutama. Kuna alguses olid Kati ja Rem õues, siis Trumm ei saanud üldse rahu, kuna keegi maneeži seina tagant mööda kappas ja tema ei näinud. Ühesõnaga kummagi ponilisega ei läinud trenn kuigi hästi. Õnneks lõpp oli parem, siis tulid teised sisse üle ka. Lõpuks sain galopi ka enam-vähem. Muidugi alguses kui galopeerima hakkasin, siis mõtlesin, et ei ole olemas nii lühikest galoppi :D Kontrast Critega lihtsalt. Ja kes ainult suurte hobustega sõidavad, nüüd ma saan aru, miks neile tundub, et poni ratsastada raskem on. Eks selles suhtes ongi keerulisem, et näiteks koondus on ponidel nii väike, et seda palju keerulisem saavutada. Üldse nad minu arvates ikka teistsugused, eriti kui veel eestlast ja sporthobust võrrelda :)
No comments:
Post a Comment