Viimasel ajal olen koguaeg Rutsiga sõitnud. Ükspäev sõitsin lisaks veidi Odinit, Margus pakkus. Suht omapärane, tema suuruse kohta on seljas isegi normaalne olla, imestasin. Mõndade segavate asjaolude tõttu eriti palju trenni teha ei saanud.
Reedel sõitsin vahelduseks Trummariga. Nii naljakas, ma ei osanud temaga sõita :D Enda õpetatud hobusega :D Nüüd saan aru, mis tunne on teistel esimest korda Trummiga sõites, miks neil raske on, mul endal oli ka :D Olin vahepeal tükk aega hoopis teistsuguse ja lihtsaltsõidetava Rutsiga kapanud ja andis tunda. Hakkama muidugi saime, lõpus tegime mõned hüpped ka, jäin rahule.
Suutsin Trummi ühe eripära võib-olla ehk sõnadesse lõpuks panna. Nimelt ma väidaks, et ta on tasakaalule tundlik. Kui ta galopitõste asemel sääre eest ära astumist pakub, siis ta ei olegi niivõrd tundlik säärele kuivõrd tasakaalumuutusele ja ennast ratsaniku järgi kõverasse keerab. Pöörab ülilihtsalt, seisma jääb lihtsalt, minul teeb palju asju lihtsalt kui vaid istak enam-vähem on. Eriti väljendub see tasakaaluasi hüppamises. Kui ratsanik on tasakaalust väljas, siis poni ei hüppa. Kui ratsanik suudab poni piisava hooga takistusele peale sõita ja ise rahulikult sadulas istuda, siis ta hüppab. Kui ratsanik vajub ette, on kööga. Seda ma sain ise reedel proovida ka. Ühesõnaga huvitav poni, minu lemmik siiski.
No comments:
Post a Comment