Eile, 6.märtsil, käisime emaga jälle poni vaatamas. Alumine tekk oli päris hullusti ära vajunud, üks kinnitus on katki. Lisaks on see nii pagana karvane, et mul on vist lihtsam see üldse minema visata kui soojaks läheb, kui et seda järgmiseks talveks karvadest puhtaks kraapima hakata :D Eks vaatab. Kuna hämaraks hakkas minema, läksin kohe platsile. Ka seekord lasin lahti, kuid ei jooksnud. Arvatavasti sellep, et teisi polnud õues. Paar hädist kiiremat sammu tegi ainult :D Käekõrval töö siiski nii hästi ei läinud, kui olin oodanud. Ta oli millegipärast nii pinges ja ärevil. Oma pea olematu kaerakoguse ja igapäevase õueskäimise kõrval võiks ta eestlaslikult uimarotilikum olla, nagu vanasti. Lõpupoole saime siiski ka esi- ja tagaotsapöördeid proovida lisaks tavalistele hajutustele. Tegin jälle kõike klikkeriga, aga kas ta klikist niimoodi aru ka saab, nagu oleks vaja, selles pole ma veel kindel. Mulle tundub nagu kliki kinnitamiseks mõeldud maiustused segaksid. Nagu ta kipuks norima ja kogu aktiivsus olekski tingitud söögist. (noh, õige eestlane ainult söögi pärast liigutabki end, aga.. :D) Igatahes seda tuleb veel katsetada, et selgusele jõuda. Siis tagasi talli ja puhastama. Üle pika aja proovisin ka kapju teha aga valus oli, Anni tegi ära. Siis boksi, tekid selga ja koju.
Lisaks veel seda, et Trummil on väike kõht alla tulnud :D Eks pealtpoolt ole lihaseid ka kadunud ja siis jätab sellise nats äravajunud mulje :D Nagu treenimata hobustel ikka. Eriti võrreldes sellega, missugune atleet ta vahepeal oli.
No comments:
Post a Comment