Lõpuks ometi ratsutasin :)

Kõigepealt teisipäevast: käisin tallis suht käbe. Jalutasin poniga maneezis ja veits kordetasin päitsetega. Aga ta oli jube uimane millegipärast ja ei tahtnud joosta. Galoppi tegi ka üliaeglast neljataktilist :D Rohkem siis ei kiusanud, rahvast oli ka palju.

Neljapäeval kordetasin poni täisvarustuses. Oli päris ärevil, hüppas õhku jne. Traavis proovisin teda koguaeg niimoodi jooksma ajada, et vähemalt jälge astuks. Parematpidi pakkus koguaeg traavi asemel galoppi. Siis tegin natuke külgratsmetega ka. Lõpus hakkas parematpidi ette-alla sirutama (Y).

Reedel ehk täna panin jälle täisvarustuse. Kordetasin päris pikalt. Nõudsin jälle jälge astumist ja see toimib, sellest on kasu. Hakkas tagumist otsa kasutama ja kordel töötama. Paremale pakkus jälle traavi asemel galoppi :D Aga siis avastasin ühe kindla koha, kus ta seda pakkus ja hakkasin seal juba ennetavalt "traaaaviiiii" ütlema ja sellest oli kasu, jättis järele :D Siis tegin natsa külgratsmetega ka. Seekord töötas juba päris eeskujulikult :) Pean sõnad tagasi võtma, et mu ponile on abivahendid kordel mõttetumast mõttetumad. Lõpuks saab asja ka :D Mitte, et ma selles mingit uut treeningvahendit näeks. Vaid siiski ainult siis, kui millegipärast ratsutada ei saa. Niisiis oli kordel energiline ja tubli. Ja siis läksin selga! Võtsin julguse kokku ja tegin ära :D Poni oli paks nagu emalaev :P Ok-ok lihtsalt kõht alla tulnud aga sadulas oli mõnusalt tunda seda :D Alguses oli täiega selline tunne, nagu roniks esimesi kordi noore hobuse selga :D Aga hea on see, et teda reeglina ei huvita, mis või kes tal seljas on, niiet ta ei karda ratsanikku seljas. Natsa passis, et ma nüüd vahetasin asukohta aga see oli ka kõik. Proovisin energilisemalt sõita kui varem ja ma usun, et oli parem. Eriti pikalt ei teinud, kuid proovisin galoppi ka ikka :P Poni oli tubli, jooksis heas kontaktis ja töötas kaasa. Taha äärde ma igaks juhuks ei sõitnud :D Lõpus jalutasin sammus läbi paar korda. Esimene kord aeglustas ja ajas silmad punni ja tõmbus pingesse jne. Teisel korral nõudsin välimises paindes sammu ja oli parem. Liikumine oli palju "põrkavam" kui ma mäletasin :D Ta ongi kõige liikuvama seljaga eestlane keda ma üldse kohanud olen. Ma ei tea, kuidas ma 17.aprill täisistakut sõidan 8-) Eks näis, mis saama hakkab. Ellenit(Vatsel) kohtasin ka, ütlesin et ma sooviks enne võistlusi vb paar trenni :D Loodame siis, et ponil jätkub kannatust mind kanda. Täna oli ta igatahes täitsa tubli :)
Maneeži minnes(läbi õue ühest tallist teise) hüppas poni täiega õhku, hakkas paanitsema ja passis nagu kummitust vaataks :D Nagu tõsiselt, ma ei saanud üldse aru, mis juhtus. Siis aga hakkasin mõtlema, et äkki elekter. Ja nii oligi. Kuulsin, et Dollik oli ka samas kohas ehmatanud. Ja jõudsime järeldusele, et hobused said maa seest elektrit. Tagasi läksin sama teed pidi. Valisin küll kõige kuivema tee kuid poni sai kaks surakat ikka. Vähemalt sai testitud, et saabki maast elektrit :P Mina ei saanud. Täpselt selle koha pealt on elekter tee alt veetud teiste koplite juurde, ju siis on miski oma aja ära elanud vms. Siis sai kõiki hirmutatud/hoiatatud tallis, et ringiga läheksid. See oli tegelikult päris naljakas, kuidas poni minnes passis kummitust :D Tegelt ta ei saanud ise ka aru, kust see laks tuli, otsis täiega. Päris rets ehmatus ikka kui lambist elektrit saab.
Pärast tallis panin palsamit ja kammisin saba-laka läbi. Ja nühkisin kummiharjaga hunniku villa maha. Ja jalutasime natsa õues, kevadine ilm oli, kuigi külm :)

No comments: