Tähtsamad hobused

Kuna ma nüüd istun kodus, siis mul on aega mõelda ja kirjutada.. :D
Nüüd meenutaks tähtsamaid hobuseid oma elus, kellega olen pikemalt tegelenud-sõitnud.

TraxikKindlasti nii mõnelegi tuttav väike laiguline Trix-Trax. Temaga hakkasin sõitma 2003a augustis. Olin siis Saue mõisa tallis kuskil pool kuud trennis käinud. Traxikuga oli see hea, et ta tavaliselt sõidus ei käinud eriti, seega sain alati sõitma minna kui tahtsin. Lisaks oli ta väikse talli taga koplis(kahjuks küll üksi), ei pidanud kaugelt tooma. Suus olid tal alati kangid(ainult kangid) ja kahjuks pidin algajana nende otsas rippuma. Alguses ei saanud temaga paremat pidi galoppi teha(ta oli juba ruun kuid ikkagi metsik veidi), kuna ta tõmbas siis alati minema(kangidega!). Kui treener selga läks(kes oli talle suur), siis tõmbas ikka, oli juba selline komme. Vaikselt õppisin temaga ka hüppama jne. Mingist ajast saime juba paremale galopeerida ja siis isegi hüpata. Tegelikult oli ta veits tuim ka, st et ei liikunud hästi. Siis mul oli konstrueeritud mingi huge stekk valusa kummiotsaga. Kahjuks ei õpetanud keegi, et mida rohkem virutada, seda tuimemaks jääb, väga ebaprofessionaalne suhtumine oli. Kuskil 2004 maikuus hakkasin temaga kohati suulistega sõitma. Vahepeal tahtis veidi valesti joosta kuid oli minusuguse algaja jaoks sõidetav küll. Siis ma ostsin talle ise valjad(mis on praegu muide Trummil) ja suulised. Siis ma sõitsin isegi päitsetega pulli pärast. Lõpuks käisin suulistega ja sadulata maastikul ilma probleemideta. Traxul oli see jama, et sadulavöö oli ära hõõrunud katki. Siis sai pehmendusi õmmeldud ja pestud. Aga kuna me mülkaplatsil sõitsime, siis oli kõik sopakihi all tihtipeale. Vb sellep sai sadulata sõidetud aeg-ajalt, ei mäleta. Muide, 2.mai 2004 lasime Traxiku esimest korda suurele karjamaale teistega kokku. See oli kindlasti väga positiivne muutus tema elus :) Jõudsin Traxuga ka natuke võistlemist proovida. 2004 august toimusid Sauel võistlused, kus võistlejaid oli ka Kasemäelt, Dünamost ja Rahulast. Sõitsime 60cm puhtalt. Ennem oli suht sitasti läinud, ma ei käinud eriti trennideski, hüppetrennid halvasti, soojendushüpe ka tõrkusime :D Enamus parkuurist oli jalusteta, sest need lihtsalt kadusid ära :P Siis oktoobris olid meil ka mingid omavahelised treeningvõistlused. See jäigi meie viimaseks ühiseks sõiduks. Tegelikult olin ma juba tõesti välja kasvanud temast! Ta oli ju nii pisike :) Trax oli siis minu esimene hobuarmastus. Esimesest on kõige raskem loobuda teadupärast. Õppisin temalt palju, igatsesin kaua.
Traxiku põlvnemisest ei tea midagi kindlat, tõenäoliselt shetlandi-eestivereline poniristand. Sünniaastat ei tea, tõenäoliselt oli ta siis kuskil 10 kanti.

Mahal Zadida Hall araabia mära, kellega kohtusin esimest korda 2004a novembri lõpus. Siis oli ta veel 3a, kui ma temaga esimesed sõidud tegin. Õnneks kandis mind vapralt, kaks kollanokka nagu me olime :D Terve 2005a käisin vahelduva eduga temaga kappamas(teiste trennikohtade kõrvalt), kuus keskmiselt 2-3 korda. Sellegipoolest õppisin temaga sõites palju. Eriti kuna ta oli veel ise niivõrd toores, sain teadmisi noore hobuse sõitmisest jne. Vaikselt püüdsime õpetada üksteist. Need olid kindlasti mu tolle aja ühed eredamad sõidud nende tuimade tunnikate kõrval. Heas mõttes loomulikult :) Mul on väga hea meel, et mul selline võimalus üldse tekkis!Ainuke täisaraablane, kellega üldse sõitnud olen :) Isa Mobil, ema Musu, s.2001.

Eiffel
Eesti tõugu võik ruun, kellega tutvusin 2004a suvel Nõva kandis. Temaga pole ma küll teab mis tihedat treeningut teinud, kuid 2005a püüdsin ma temaga ikka nii palju sõita kui võimalik. Ehk kui maal käisin, siis ikka ratsutasin ka. 2005a kevadvaheaja veetsime sõbrannaga kahekesi seal, käisime kilomeetrite kaugusel hobuste juures iga päev. Palju nalja sai ka, kuna hobused olid sees kinni ja üsnagi energilised. Juuni alguses toodi Eiffel linna Tondile. Osales Vanalinna Päevadel. Olin nii endast väljas, et ta grupis käima peab ja seega üürisin teda. Kuskil kümme päeva oligi ta minu käsutuses kuni uuesti maale viidi. Käisin teda Tondil iga päev vaatamas jne. Suvel käisime maal hästi palju maastikul, seal on imelised rajad! Meri seal samas ja käisime ka rannas :) Septembrikuusse jäid meie viimased sõidud. Ta oli üsna omapärane ja veidi rikutud. Kippus naksama, näitas vahel mis ta arvab jne. Samas oli ta äärmiselt maastikukindel. Ei kartnud mitte kui midagi. Temaga oli vahva sõita, liikumine oli tal nii pehme ja mugav, et ei tundnudki. Hüppamisel oli ta küll veidi saamatu, kuid see ei teinud asja halvemaks. Temast hakkasid mulle meeldima võigud eestlased. Küsisime ka teda rentida, et tuua Tallinna lähedale ja treenida, kuid omanik otsustas mitte anda.
Ema Valli(kes palju Tondil olnud), isa Eskort, s.2000.

Grandi
Teda teadsin ma juba varasemast Saue ajast, kuid alates 2005a oktoober rentisin. Oli ainult minu sõita seega. Õpetasime palju üksteist. Ta oli tegelikult suht rikutud, libisevaga eest tuimaks sõidetud. Selle võrra suutsin asja parandada, et taandamise asemel ei teinud ta enam küünalt ja tagasivõtmine muutus ka paremaks. Ostsin talle ka oliivsuulised, et tal parem oleks. Vaikselt kappasime ja midagi erilist ei saavutanud, kuid leidis oma koha südames. Tegelesin ka tema varsaga. Meil juhtus tegelt ka õnnetusi, näiteks suurde okserisse sisselendamine ja metsas peaga piki palki sõitmine :P Kuna tegelesin ka veidi talli majandamisega, sain palju kogemusi. Paraku olid asjad seal ikkagi niivõrd valesti, mõni inimene väljakannatamatu tegevusega, seetõttu lahkusin märtsikuu lõpus.
Grandi on suur hannoverivereline mära, ema Daiga, isa Grandeur Junior, s.1999.


Ja sellega nimekiri lõpebki. Peale neid tuleb juba Trumm :) Kui nimetada mõndasi vähemtähtsaid kuid meeldejäävaid, siis olid need Ranger e Robi(tollal Sauel), Aime(Ailas), Stone Capes Bark(Ohtus), Ahens(Laitses). Tegelikult on kõik hobused omamoodi tähtsad, ära peaks mainima ka Saue tunnikad ja Kuusekännu hobused.

No comments: