:(

Kolmapäeval, 28.jaanuar, juhtus meil õnnetus :( Teistel oli kaks hüppetrenni ja siis nad panid takistused üles. Tegid palju selliseid kolle. Kasutasin võimalust ja hüppasin. Trumm alguses jooksis mööda mõne korra(see oli mingi penoplastiga ka :D) aga pärast oli ülitubli! Ma olin nii rahul temaga. Ok natsa kaugelt tõukas vahepeal aga hüppas kõike õhinaga ja ka järjest ja ei tõrkunud. Olin kõike hüpanud peale süsteemi. Mõtlesin, et kas hüpata või mitte süsteemi. See oli kõrgem ka kui ülejäänud aga ma ei viitsinud madalamaks panna. Mõtlesin et savi, proovin, siiani on hästi läinud, ehk ei jookse mööda(ma ise ka veits kartsin). Tulin teiselt poolt. Ehk okser esimesena. Natuke passis, aga lendas üle, tubli. Aga passimise tõttu jäi tempo suts aeglasemaks. Ja takistuste vahe oli vist ka hobuse oma. Seega samm ei klappinud. Lootsin et tõukab kaugelt ära aga tegi pooliku sammu lisaks. Vb ronisin veidi ette ka. Ja kuna takistus oli natsa kõrgem ka siis ei jaksanud alt välja tõugata. Aga üritas! Ning jäi kinni lattaeda ja kukkusime. Ponil käis kael kahekorra, aga midagi tõsisemat viga pole õnneks. (Ta on korduvalt oma kaela elastsust tõestanud.) Ma lendasin üle tema. Ja kui püsti tõusma hakkasin oli esimene asi: krt ma ei saa ju käia kui säärelihas krampis on!! Istusin mudisin ja siis käisin edasi. Siis avastasin et midagi veel mäda. Õlast nagu kahtlane ja ikka ära ei lähe. Siis et kätt ei saa tõsta. Nojah, hakkasime arutama kas viia mind traumapunkti v kutsuda kiirabi. Vahepeal lasin autouksed kinni panna ja sada asja veel :D Siis kutsusime kiirabi. Tagantjärgi õige valik. Sõidutasid mu Mustamäele. Käisin omadel jalgadel haiglas :D Siis tehti röntgen -> rangluumurd. Siis seoti käsi keha külge kinni ja saadeti minema.

Alguses olin nagu ehtne ühekäeline. Jube ebamugav. Teise käega ka kõike teha ei saa, kuna mingite kerelihaste kasutus põhjustab ka seal valu või umbes nii. Nüüd haiget kätt näha ka aga kasutada ei saa. Praegu trükin ka ühe käega, võite ise arvata kaua mul selleks kirjatükiks aega läheb :D Ja rangluuse jääbki jõnks sisse nüüd.

Täna käisin arsti juures. Kõigepealt ootasin 45min, et arst saaks mulle öelda, et mine röntgenisse :D Siis ootasin röntgeni ukse taga mingi üle tunni. Siis uuesti arsti ukse taga pool tundi. Nii megalt inimesi oli! Lõpuks pidin minema seljatraksid ostma:P Jube niru on nüüd olla... Õnneks emm tõi kommi.

Trummi treeningu lõi kogu see asi küll täitsa sassi. Pidime 22. veebruar Ruilasse rännakut võistlema minema. Kõik plaanid olid tehtud, ma nii ootasin... Aga jääb ära. Kui, siis on 1 hea asi sealjuures: Algselt pidi see olema 40km. Nüüd selgus, et hoopis 46km. Mis tähendab, et see juba järgmise taseme sõit (n-ö esimene tase 30-40km, teine ~50km). Mul esimese taseme kvalifikatsioon olemas niiet oleksin ikkagi läinud aga ideaalis tahaks jälle lühemast alustada. Õnneks raudu ei jõudnud veel alla lüüa :D Järgmised võistlused olid plaanitud 14.märts koolisõidu etapp Rahulas ja 11.aprill Kiviloo Kevad kestvusratsutamises.
Nüüd ei teagi kunas jälle ratsutama saan:( Rangluu paraneb mingi 4 nädalat ja siis ei lubata ka veel kohe ratsutama. Kordetada ehk saan.. Trumm praegu puhkab aga ma ei tea kas peaks äkki kellegi sõitma võtma.. Puhkus on talle iseenesest ainult hea. Aga ma ei tea kas ma ise koolisõiduvõistlusteks terveks saan. Ja järgmiseks rännakuks. Selleks vast ikka saan, kuid mingi vähemalt kuu aega enne peaks rännakutreeninguga alustama. Eesmärk ju seekord natuke suurema kiirusega sõita kui eelmine kord. Mõtlesin, et roniks ise esimest korda selga alles koolisõiduvõistlustel :D Aga ta viimasel ajal nii temperamentne olnud, et see oleks vast liiga riski peale välja minemine, ei tea kuidas käituks. Teine võimalus lasta kellelgi enne sõita ja ikka ise võistelda. Kolmas võimalus lasta kellelgi teisel sõita ja ka võistelda. Neljas võimalus üldse teda mitte välja panna koolisõiduvõistlustel. Mõtlemist kui palju! Kaera võtsin ma ka suht maha, selle võrra ehk muutub rahulikumaks. Keda sinna selga üldse panna, oleks veel omaette ooper:D

Niisiis saan kodus mõelda :D Ja ponu igatseda :(