Hobusepidamine ei ole kohustuslik.
Loomade kombinaati viimine on Eestis igapäevane.
Laminiitikud võivad süüa sobivat silo.
Proteiin ei põhjusta laminiiti.
Hobused ei pea saama müslisid. Mitte mingisuguseid!
Ärge kunagi uskuge pimesi söödamüüjaid, nad üritavad alati oma kaupa maha parseldada ja kahjuks teavad vähe söötmise teaduslikust poolest.
Vereproovi alusel ei saa teha söödaratsiooni ega tuvastada kõiki puuduolevaid aineid.
Müslides ei ole kõik vajalikud elemendid sees õiges koguses, isegi kui pakend nii lubab.
Söötasid tuleks võrrelda mitte kenade kiitvate tootetutvustuste alusel vaid vaadates koostist (nii tooraineid kui analüütilist).
Selja ära tõmbamine pole diagnoos vaid tühi oletus.
Kehval pinnasel peabki hobune ettevaatlikult astuma.
jne
Hakka või Eesti hobuinimeste grupist lahkuma...
4 comments:
Aamen! See võtab kokku ka minu mõtted. See on nonsense, mis toimub. Kuhu kadus see eestlaste palju kiidetud terve talupoja mõistus?
Nende lahtiselt jooksvate hobuste ümber toimuv on omaette ooper. Nagu nõukaajal, kui süüdi oli üleilmne imperialism ja neli aastaaega. Siin puhutakse ka nüüd vandenõuteooriat kiuslikest naabritest, kes võib-olla ise lasevad hobused vabaks. Anna kannatust! Lahtine hobune maanteel on oht liiklusele.
Kas Vilved ja teised kaitseks sellise entusiasmiga ka siis, kui keegi hobustest autoga kokku põrkaks? Või kui naabri täkk tuleks ja mõne entusiasti märale varsa teeks, siis kas mindaks ka talgute korras täkuomanikku aitama, sest ega hobuseomanik ju ei vastuta oma setukate eest...
Meil on hobukultuuris ikka pikk-pikk maa minna...
Tundub, et ikka veel on selle raske ülemineku mõjud meid kimbutamas - nõukaajast tänapäeva. Ajad on muutunud ja vahel on targem õigel hetkel loobuda. Aga mida need lugupidamatud noored ikka teavad :)
Mulle meeldib see tsitaat ka- mina mõtlen nii, ma ei hakkaks üldse põdema, kui oleks tegemist (vabandust nüüd, tõsised aretajad) mingi suvalise hobusepaljundajaga kusagilt. siin on tegemist aga OMAGA, oma inimesega, keda kõik tõsised tori hobuse aretajad tunnevad/teavad juba aastakümneid. tal on probleem, kes siis veel omasid peaks aitama, kui mitte omad.
Et siis osad on ikka võrdsemad kui teised. Oleks võõras, siis oleks kohane nahutada, aga kuna on oma ehk seltsi liige, siis kaitseme ja aitame. Aga abistame piirdub sellega, et trükin vihaselt Facebookis pikki kommentaare ja kohapeale abistama mingu teised, kohalikud.
Aga jälle- ei midagi uut. Eks selline mõtteviis ilmestabki teatud seltskonna eluviisi ja tõekspidamisi.
See oli päris hea tõesti. Ei tea kunas sellest ringkaitsest suurema objektiivsuseni jõuame..
Ma jäin tegelikult selle suure abistamise juures mõtlema hoopis sellele, et miks peab see mees neid üllaid seltsi poolt kiidetud torikaid läbi häda kasvatama? Miks ta ei või loobuda? Surmani peab neid torikaid kantseldama? Tore kui keegi aia ehitab aga päevast päeva peab ikka omanik neid ülal pidama ja tema nagu ei väärikski puhkust.
Post a Comment