Vigastus

Ma olen vahepeal 3 nädalat jätkanud siin bloggeris oma trenniblogi aga esimene nädal jäi avaldamata ja imelik oleks ka kolmenädalast jutujoru nüüd avaldada. Seega teen kokkuvõtte, mis vahepeal juhtunud on ja lisan katkeid trennipäevikust.

Täpselt kolm nädalat tagasi: "Teisipäeval plaanisin ratsutama minna, viisin varustuse valmis jne. Ja siis puhastades avastasin, et tagumine vasak jalg on katki ja paistes :S Pettusin ja viisin varustuse tagasi. Võtsin korde ja läksin liikumist kontrollima. Traavis nagu ikka, ei mingit longet õnneks. Haav ka ilus aga jalg paistes :( Kuna eelmine päev ei käinud, siis ei tea kunas tekkinud. Aga pigem värske nägi välja ja ei kujuta ette kus/kuidas juhtunud. Lasin veega üle mingi 3x ja rohkem polndki midagi teha."

"Kolmapäeva hommikul olin mures ja läksin koplisse jalga kontrollima. Olukord oli suht sama, paistetus kannast sõrgatsini ja alla polnud läinud. Oma peaga mõtlesin juba eelmisel päeval, et kui oleks vabapidamisel, siis paraneks palju kiiremini, kuna veri ja lümf käiksid ringi. Selle mõtte aga laitsid osad inimesed kohe õhtul maha, et kindlasti tuleb boksirahu anda. Eks see olenegi juhust, et kas n-ö sisemine v välimine vigastus, ülekoormus v väike trauma, põletiku ulatus jne. Helistasin siis Siibojale oma murega, lubas läbi tulla. Söötsin hobust murul ja ootasin. Vaatas kiirelt üle, ilmselt on lümfisoon viga saanud ja seetõttu paistes, andis Previcoxi ja käskis palju jalutada (korralikult soojaks ja aktiivselt ja maha jalutada) ja siis jahutada, koplis võib käia aga see pole piisav liikumine. Kellel vähegi usalduväärne sisehääl on, siis soovitan kuulata. Panin ta siis koplisse tagasi ja läksin peale tööd uuesti talli. Andsin rohu, jalutasin hobust tund aega ja voolutasin jalga 10 min. Raspeldasin ka esimeste kapjade servi. Mõtlesin, et jalutus kerge aga Brok võttis sellise marsisammu sisse, et mul hakkas palav jne :D Jalutasin muruplatsil, seal hea ja mõnus kõmpida ringiratast."

Siis käisingi nädal aega teda käe kõrval jalutamas, võimalusel ikka tund aega jutti.

Nädal vigastuse avastamisest: "Teisipäeval otsustasin taas ratsutama hakata. Jalutasin 15 min käe kõrval ja siis läksin selga. Jalutasin muru peal pool tunnikest ratsa ja siis jälle käe kõrval kuni tund täis. Pärast jahutasin jalga."

"Kolmapäeval pidin B puhastamise ajaks boksist välja võtma, sest indles kõvasti ja semmis Vihoriga :D Tegin jälle käe kõrval ja ratsa sammu. Kui suurelt platsilt hobune hirnatusele vastas, siis tulin maha ja viisin ta sinna, jalutasin seal lõpuni. Pärast hoidsin jalga tal vee all."

"Neljapäeval olin üksi tagumisel platsil. Jalutasin 15 min soojaks käe kõrval, siis jalutasin ratsa pool tundi ja siis jälle käe kõrval 15 min. Lõpus läks juba pimedaks aga B oli nii mõistlik, tuulest hoolimata. Tore hobune. Hirnatas ainult suure platsi suunas (seal oli laste trenn) aga need hirnatused on üsna vaikseks ja ükskõikseks juba jäänud :D Sammutrennid on ka hästi mõjunud tema arvamusele trennist ja tugevdanud meie omavahelist suhet. Seekord viisin ta jalajahutuseks suure talli pesuboksi, sest õues oli pime ja kehv ilm. Hea meelega läks, uudistas teiste hobuste kodu ja seisis suht ilusti paigal."

Ülejäänud päevad käisin ka jalutamas, kas käe kõrval või ratsa, olenevalt päevast.

Eelmisest nädalast paar treeningut: "Esmaspäeval läksin samuti ratsutama. Tegin pikalt sammu, alguses käe kõrval pea 15 min, siis ratsa veel kauemgi. Tegin erinevaid harjutusi, paindeid, eest ära astumisi ja proovisin oma istakut ka jälgida. Pikkade sammumistega on hobune palju lõdvestunum ja rahulikum. Siis tegin traavi, niisama ringidel ja suunamuutusi vahele. Niiiii mõnus oli. Vasakule tahtis ainult sisse vajuda. Aga selline lõdvestunud ja ette-alla sirutav, samas sääre-ratsme vahel ja sai kenasti edasi sõita. Kui mu hobune oleks kellegi teise juures ratsastuses, siis proovides ma tahaks just midagi sellist tunda. Ma loodan, et kõrvalt liiga lodev polnud :D Taoline galopp on unistus. One day... Pärast jalutasin veel nii palju kui jaksasin. Jalajahutus nagu ikka."

"Teisipäeval käisin kiirelt tallist läbi, viisin B natukeseks jalutama. Ümber maneeži ja siis vihmasajuga maneeži sisse. Jooksutasin traavis. Pea ilmselt mingi hetk hakkama maneežis ka niisama jalutamas käima, et seal lõdvestunud oleks. Ilmselt peale 10h peaks nagu ok olema :D Peale igapäevast haige jala jalutust ei tundugi kümme tundi lonkimist enam midagi hullu. LSD rännakutreening näeb näiteks esimeses faasis ette 48h sammu :))) Kujutan juba vaikselt ette nende meetodi edu. Ja ehk õnnestub järele proovida kunagi. Pärast kerge jalaloputus ja kõik. Kuna ühtegi hobust õues polnud ja tuul oli suht suur, siis B võpatas palju ja oli eriti liimist lahti. Hea, et ratsutama ei läinud."

******
Ehk siis kokkuvõtlikult suutis mu hobune vahepeal jala ära lõhkuda ja uuesti ratsatreeningutega alustada. Teki sai ka selga. Ühest silopallist tegime analüüsi, nüüd on mu hobusel päris ratsioon!!!! Ehk siis ei pea enam nii palju oletama vaid saab päriselt lisaks sööta vaid neid asju, mis puudu jäävad. Ja neid asju on ja need ei nõua üldse meeletuid kulutusi. Mõni teine postitus ehk söötmisest põhjalikumalt kah ükskord.

No comments: