Marise trenn. Täna oli trenn, enne trenni oli siuke ärev tunne, pulss üleval, nagu võistlustel oleks :D Et ei tea kuidas läheb jne. Aga väga hää ja kasulik oli nagu ikka. Ei ole midagi katastroofilist, meelt ei pea heitma, lihtsalt ratsutama õppima :) Sain erinevaid näpunäiteid, mida jälgida, kuidas sellise verelisega hakkama saada ja mis harjutusi teha. Loodetavasti õnnestub nüüd mõnda aega iganädalaselt trenni võtta. Tegime sammu-traavi trenni ainult ja sellest täitsa piisas nii mulle kui hobusele. Igatsen nii hirmsasti neid ideaalseid hetki, et ei saa aru, et tegelt pole nii hullu midagi. Trenni tuleb ka teha, õpetada järjekindlalt hobusele, mida ma temast tahan. Tegelt oli mul isegi hea meel, et hobune mõnusalt rahulik polnud, muidu ma poleks teada saanud kuidas sellisest natuke kiirustavast hobusest arvata ja mida peale hakata.
Eelnevad trennid. On läinud nii ja naa, olnud väga rahulikke mõnusaid trenne kui ka meeleheidet. Jalg on rohkem paiste läinud ning läksin prooviks üle trenniaegsele pindeerimisele ja sellejärgsele linimendile. Laka lõikasin lühikeseks. Trennid on isegi üle tunni aja olnud, palju sammu endiselt. Galopi proovisin ära, ei olnud mõnus :D Maneežihooaja avasin.
Heimtalis groomimas ja trakeene vaatamas. Käisin Evelyga kaasas, ta esitas oma täku finaalülevaatusele ja võõrratsaniku testile. Kuigi päev oli megapikk ja maneežitribüünil kükitada suht külm, siis noori lootusi vaadata oli tore. Jällegi pean tõdema, et hobuseid oma silmaga näha ja võrrelda on midagi hoopis muud kui pärast punkte ja pilte sirvida. Saab palju parema ülevaate ja emotsioon antakse ka kaasa.
Söötmine. Mu hobune sööb korralikus koguses kuivsilo, selle kvaliteediga oleme rahul. Lisaks saab 3x päevas kaera ja õhtuti väikse segu minu poolt valitud komponentidest. Kaera söötmist ei tasu karta kui see hobusele vähegi sobib. Selles on oma iva, et seda hobustele ammusest ajast söödetud on. Alguses ma mõtlesin, et söödan seetõttu, et see talli poolt n-ö "tasuta" on ja siis avastasin, et tegelt see sobib kenasti mu ratsiooni. Lisaks saab ta ponigraanuleid, suhkrupeedigraanuleid, nisukliigraanuleid, jämedat lauasoola, õlisööta, mükotoksiinide sidujat ja mineraali :D Kõik on välja kaalutud ja arvutatud ja kogused ei ole suured ja ei maksa ka miljon. Aga palju paremini tasakaalus on kui niisama midagi suvalt söötes. Osad komponendid plaanin välja vahetada sobivamate analoogide vastu. Hobune näeb hea välja ja suurt trenni ka praegu ei tee, niiet selline lahendus sobib.
Kabjad. Mulle vahepeal tundus, et kabjad on paremaks muutunud. Väljanägemiselt ju siis ongi aga suuruselt ei ole nad küll väiksemaks läinud, pigem vastupidi :D Ja seda muudmoodi aru ei saagi kui reaalselt mõõdulindiga mõõtes. Mulle tundub, et sügavust on juurde tulnud aga võib-olla olen lihtsalt vähem intensiivset värkimist kasutanud ja kabjaseina pikemaks lasknud. Kabjamuutused on niikuinii jube aeglased, piisavas koguses mineraali hakkasin ka alles septembrist söötma. Loodan kuu aja pärast koolitusel uusi mõtteid saada. Kuigi nende stiil ilmselt eeldab väga spetsiifilisi pidamistingimusi. Aga eks me näe-kuule. Vahepeal olen jälle juurde lugenud neid teemasid ja jõudnud digital cushion terviseni. Ehk siis see osa, mis on kabja sees kiilu ja luu vahel. Nüüd olen sinnani jõudnud, et välist värkimist võin muuta nii või naa aga vaja on kabi seestpoolt kasvama saada hoopis. Ja seda ma küll ei tea, kas seda digital cushionit on võimalik kuidagi poole paksemaks saada. Vajaks põhjalikke loomkatseid ja enne ma seda asja täielikult ei usu, kui ise ei koge. Aga lootus on olemas.
Kas mu hobused saavad ussirohtu? Üks saab ja teine ei saa. Sest ühel on jube hea loomulik immuunsus välja arenenud ja pole mõtet teda mürgitada. Kord aasta-pooleteise jooksul teen karmima täislaksu ja ülejäänud aja ei anna midagi kui probleeme pole. Teine saab nagu normaalsed täiskasvanud hobused vähemalt 2x aastas. See aasta olid kiinimunad peal, valisin selle järgi toimeaine. Ussirohu manustamise skeeme on väga erinevaid ja ka sügisese tõrje osas on loomaarstidel erinevad nägemused. Seega proovin end rohkem harida selles osas. Lõppude lõpuks seisab ikkagi omanik oma hobuse tervise eest ja seda palju laiemas pildis kui ainult ussirohu valik. Harigem ennast :)
Pilte on ka omajagu kogunenud.
3 comments:
Väga ilus hobune :)
Mis tallis trumm nüüd elab?
Ja kas lähed talle millalgi külla?
Kas otsid talle suveks uue sõitja või sõidad ise?
Trumm elab Peipsi ääres ühes kodutallis ponikarjas :) Külas käin tal ikka paar korda kuus vähemalt. Alles käisin temaga kelgutamas, kahjuks sellest pilti ei taibanud teha. Ise ei plaani sõita ja sõitjat otsida ka mitte. Kui kohalikud peretütred ratsutada soovivad, siis see mulle sobib.
Post a Comment