Ära kõhkle, tegutse!

Ühest küljest ma saan järjest rohkem ja rohkem aru, et hobune on kõige õnnelikum siis kui teda "torgitakse" võimalikult vähe. Ehk siis sisuliselt tähendab see hobuse hoidmist karjas ja mitte enda pealesurumist. Mõtlen ka kuidas saaks võimalikult looduslähedast elu hobustele pakkuda (vabapidamine, track system, barefoot jne) ja kui tore oleks neid õnnelikena omapäi kappamas vaadata. Teisest küljest olen näinud, millised uskumatud võimalused on hobuse kasutamisel. Kui meeletult see loom on võimeline õppima ja arenema ning milline uskumatu kohanemisvõime erinevate paikade, ülesannete ja tingimustega. Seejuures on nii halbu kui häid näiteid mõlemast küljest vaadates, sest miski pole must-valge. Seega jääb üle ikkagi ainult oma kahtlused alla suruda ja vaeva näha. Puhtaimad emotsioonid tulevad läbi pühendumise ja õiged vastused öeldakse töö käigus. Go for it!