Täna oli meil järjekordne tore ratsastustrenn. Trummiga on see asi, et teistel on enamasti raske temaga sõita kuigi mina võiks ta lihtsalt võtta ja skeemi võistlema minna. Põhjuseks pean seda, et ta on selline hobune, kes lülitub automaatselt säästurežiimile ja teda peab eraldi motiveerima ja tagant utsitama, et ta oma keha korralikult kasutaks. Mina lihtsalt tean paremini, kuidas seda teha. Täna jooksis ta väga kenasti, tõi tagumise otsa alla ja samm oli lahtine. Eks ma nägin palju vaeva ka :P Kõige raskem on enda istakut kontrollida, et see ei segaks hobust ja et tasakaalud oleks paigas. Kahju, et sellele üleüldiselt nii vähe tähelepanu pööratakse, täpsemalt nt siis sellele, et kuidas ratsanik õpib oma tasakaalu sättima ja millise tasakaaluga inimesed noori hobuseid ratsastavad. Kokkuvõttes suutsin ma sedavõrd ennast jälgida ja hobust tagant utsitada, et tulemus oli päris kena, ka talliomanik arvas nii. Kõige lihtsam on meie jaoks samm, siis sirutab poni vabalt ratsme järele ja näeb väga kuulekas välja. Traavis enamasti sujub, kuid pöördeid võiksin trennis rohkem teha. Olen teinud korduvalt seda viga, et poni eest liiga kinni sõitnud, liiga jäigalt rulli. Nüüd proovin seda iga hinna eest vältida. Samas kui poni midagi passib või säärele kiirustavalt reageerib, siis on raske ennast rahulikuks suruda ja selliseid poolpeatusi teha, mis teda eest kokku ei suruks, eks see on tal sees ka. Et ta ikka oma tagumist aparaati korralikult kasutaks, tuletan selle äravajumisel seda talle meelde stekikoputusega tagaveerandile. Meil mõikab väga hästi, kohe liikumine paraneb. Kõrvalt paistab juba päris hea aga seljast pean ikka valvel olema, et ta oma ponilikku padistamist ei pakuks ja lihtsama vastupanu teed ei läheks, kui säärtega edasi ajan. Täna tulid meil peatused kiitaväärt koostööga, samuti enamus üleminekuid. Galopp on meil vaieldamatult kõige raskem osa, sest seda teeb ta valdava osa ajast tiba jäigalt. Korralik järgiandmine ja korrektne töö on väga harv nähtus. Õnneks skeemikohtunikud seda kõrvalt nii hästi tähele ei pane :D Aga kõrvalt ongi alati parem kui seljast, mul vähemalt. Mina juba vähesega ei lepi :) Igatahes töötasin selle kallal, et galopp mingil juhul neljataktiliseks ei jääks ja et poni ikka korraliku impulsiga jookseks. Jäigast säästurežiimist on teda raske välja tuua, kuid hea istmikutöö ja aitamisvõtete abil on see võimalik. Üleminekuid peaks ka kõvasti rohkem tegema ja tempo peaks pigem selline hüppamise hoog olema mitte n-ö koolisõidugalopp, sest siis on väiksem võimalus teda kuidagipidi kinni sõita ja temal lihtsam ennast lahti ja ratsmesse joosta. Lõpus tegin ka kontragalopiharjutusi, head koondavad ja igal juhul arendavad. Harjutustest veel nii palju, et alustuse sammuosa on pikk ja jõuame ka igasuguste sääre eest ära astumiste, õlad (s)ees jms asjadeni. See on hea ettevalmistus heale traavile. Ka traavis proovime neid, kuid praegu pole need põhitähelepanu all, tahaks pigem seda üldist põhja tugevdada. Veel mainiks seda, et praegu sõidan Trummiga painduvast kummipulgast suulistega (endiste Rutsi omadega) ja võib-olla saavad neist mu teised lemmiksuulised.
Veel on väärt mainimist see, et suure puhkuse ajal harjutati Trumm igapäevase kaerakoguse ja silolisaga ära ;) Kaera saab minu silma järgi vist isegi kuni liitri, kui ma ta sisse olen toonud (künas kaer ootab). Aga kuna tal enam lihaseid pole, siis pole tal ka jõudu energiaülejääkideks :D Päris tore.
Plymouthi kohta nii palju, et täna jälle kordel seljas sammumine ja peatuste harjutamine. Kuna ta on nii suur (minu jaoks veel eriti, võrdlen Trummiga), siis õpetasin talle boksis surve peale pea langetamist, et lihtsam valjastada oleks. Väga kiiresti õppis ära :) Tundub, et saame kenasti läbi ja loodan, et koostöö sujub.
No comments:
Post a Comment