Hüppetrenn

Üle pika aja oli meil Trummiga hüppetrenn. Panin selleks puhuks lausa hüppesuunalise sadula ja väiksed mummukannused. Endal oli imelik nii lühikeste jalustega sõita aga tõenäoliselt on see hüppamiseks siiski parem variant. Kõigepealt voldil kaks maalatti, siis ristid üksikult ja järjest. Võtsin julguse kokku ja tulin okserit, sujus. Lõpuks tulin veel ka penerollide süsteemi (kaks kahest penerolli, mille vahel tavaline süsteemivahe), mida ma alguses keeldunud olin ületamast, jälle sujus. Ühesõnaga kõik hüpped olid väga ilusad, suutsin ennast sadulas istuma sundida ja poni oli ka parajalt hoos ja vastavas tujus. Jäin väga rahule :)

Pakotamine jäi täna ära, sest sulailma tõttu kukkus maneežikatuselt ja igalt poolt mingeid lumehunnikuid ja üldse oli tuuline ja siuke rõve mühisev ilm. Trumm pidi ka end ogaraks ehmatama vahepeal. Parem siis noort hobust mitte traumeerida, et maneež ja trenn võivad vahel koledad ja pahad olla, targem ikka ainult positiivseid kogemusi koguda ja ohtlikke olukordi mitte tekitada. Ma olen alati mõelnud, et kui sa tead, et tõenäoliselt võib midagi nihu minna, siis jäta parem tegemata. Eile oli ta ju väga tubli, las puhkab :)