Tagasilöök!

Kõigepealt Trummist. Kolmapäeval tegime niisama ratsastust ja pidin nentima, et oli kohe väga tunda, et eelmine päev oli hüppamine olnud. Vaks vahet, kas on ratsastatud v hüpatud, hobune oli kohe jäigem ja teravam, mitte nii lõdvaks sõidetud nagu koolisõidus olla võiks. Aga polnd hullu, tegime väheke latte ka ja proovisin leppida sellega mis oli. Neljapäeval jälle hüppasime, seekord tegime igast huvitavaid harjutusi. Kõigepealt galopikavaletid voldil, siis kahe maalatiga peneroll galopis, minu üllatuseks traavis lattaed igast pöördest, galopis väiksest pöördest rist. Need andsid justkui kindlust juurde. Siis veel erineva sammude hulgaga pika süsteemi vahele mahtumine - hea lihtne poniga sammude arvu suuremaks saada :D Pärast kõrgemat ja väiksema sammude arvuga (kahe sammuga). Teised tegid veel okserit ka lõppu aga mul tuli niigi hästi välja ja ei hakanud. Teised olid siis Kati ja Rembrandt ning Liina ja Amadeus. Poni on nii tubli, väga rahule jäin, järjekordselt :)

Plymouth aga võitleb oma hirmudega endiselt. Esmaspäeval ja kolmapäeval läks superhästi. Neljapäeval algus ka. Võtsin vasakutpidi kordel traavi, ise olin kindel (ei võtnud enam lakastki kinni :D), üleminekud ja värgid. Pako kohe algusest peale rahulik ja hea. Siis mõtlesime teistpidi proovida. Samm okei ja siis võtsin traavile. Natuke aega traavi ilusti, siis astus vist mingi kivi otsa ja hakkas lonkama, oli endiselt rahulik. Ja siis lampi kammis ära. Täiesti. Ei tea kas tegi vale seose valu ja ratsaniku vahel aga paanikasse ta läks. Selle suure hullumise käigus kukkusin alla kah veel :( Siis uuesti selga, käe kõrval parematpidi sammu ja traavi, oli vähe närvis aga leppis. Alla tulles tegin ise vea - läksin talle jalaga selja vastu. Ma olin juba all aga tema ehmatusest siis hüppas. Pidin uuesti selga minema, jälle natuke sammu ja uuesti maha. Seekord siis rahulikult ja probleemita.
Minu ehmatas see vahejuhtum jälle väga ära, olin just õppinud rahulikuks jääma ja teda usaldama ja tema oli ka väga tubli olnud. Ju aga oli see teine külg nii järsku liiga keeruline ülesanne talle. Ma olen õnneks terve, aint õlg nagu natuke andis pärast tunda (khm, ma kohe katsusin oma katkise rangluu ka üle, et kas on ikka koos :D). Nüüd siis tuleb vast selline otsus, et vahelduseks mõnele kaskadöörile taltsutada see loom ja pärast seda võib siis minuga uuesti aru pidada :D Kuna ma saan selliseid vaimseid šokke säärastest juhtumitest, siis parem mitte süvendada asja, pärast ma ei julgegi enam suure hobuse selga minna :P Mul on tõsine ponide teema, neid ma ei karda ja neid ma fännan. Aga suured hobused... võtavad kõhedaks!

Ma lisaks veel seda, et keegi arvas et ma püsin hästi sadulas. No neljapäevane näitab, et ei püsi :D Eks ta mingi järsu pöördega mu tasakaalust välja viis. Aga ärge arvake, et ma Trummi seljast nii kergelt kukun. Need, kes on näinud, teavad, et ei kukugi. On olnud hetki, kus Trumm teeb siukseid pro skill küünlaid, et ei suuda ära imestada. Eks ma kukun ka vahel, jaks saab otsa või lööb väga tasakaalust välja. Aga kõige eredam tehnoloogia näeb välja umbes selline: küünal-edasihüpe-kitsehüpe õhku-pea alla-uus küünlahüpe ja nii edasi. Ja hästi palju ja hästi kiiresti järjest :D Ma mäletan Rahulas on paar sellist eriti eredat korda olnud, Kavildas ka korra. Päris täpselt polegi selge, miks selliseid küünlatuure tuleb. Täitsa ettearvamatud need minu jaoks ka pole. Ju nad ratsastus- ja üksteisemõistmisvead ole. Praegu muidugi pole nendest haisugi, poni on puhanud ja rõõmus ja töötab nii kenasti kaasa. Aga kõigil headel poistel juhtub vahel - ka Trummil! Ma lihtsalt tavaliselt ei kirjuta nendest :D Nüüd siis teate :)