Eesti hobuse täkuliinid

Praegu on eesti hobuse täkuliine 7, nendest neli aborigeenset ja kolm soome tõugu täkust alguse saanud. Need on siis Ahti 228E, Taube 60E, Eni 8E, Raspel 70E, Vuhti 136E, Lari 23E ja Taru 149E. Liinijätkajate nimekirja näeb SIIN. See tähendab, et tänapäeval sündivad eesti tõugu hobused saavad nimed algustähega A, T, E, R, V või L (vastavalt isale). Seni kuni ühtegi teist tõugu täkku eesti hobuse aretusse ei lubata, on meil need 7 liini ja kuskilt neid juurde ei tule. Küll aga võib neid välja surra.

Eesti hobuste tõuraamatu esimeses köites (avaldatud 1951) on välja toodud järgmised täkuliinid:
  • Agar 9E. Tänapäeval Ahti 228E liin. Agar oli 136 cm kõrge, värvuselt punane, sündinud 1914. a Saaremaal. Ahti oli 143 cm kõrge, halli värvi, sündinud Toris. Ahti kohta on kirjas: Teda võib esile tõsta kui uue liini esiisa. 
  • Agu 42E. Tk 136 cm, must, sündinud 1919. a Hiiumaal. 
  • Raspel 70E. Tk 141 cm, tumekõrb, sündinud 1924. a Hiiumaal, aastaselt toodi üleskasvatamiseks Torisse. Liini täkkudega paaritatud 1837 mära.
  • Niks 1E. Tk 146 cm, punane, sündinud 1918. a Ida-Virumaal. Liini täkkudega paaritatud 1516 mära.
  • Juss 5E. Tk 139 cm, hall, sündinud 1914. a Hiiumaal. Liini täkkudega paaritatud 815 mära. 
  • Taube 60E. Tk 149 cm, helekõrb, sündinud 1917. a Ida-Virumaal. Tema esivanemates on soome ja norra hobuse verd. Liini täkkudega paaritatud 3242 mära. 
  • Eni 8E. Tk 143 cm, punane, sündinud 1910. a Valgamaal. Liini täkkudega paaritatud 1327 mära.
  • Fiaal 78E. Tk 150 cm, kollane, sündinud 1937. a Saaremaal. Isapoolne põlvnemine viib Uue-Lõve orlovi-araabia vereliste hobusteni. Tema järglased olid tüübilt pigem traavelhobuste kui põllutööhobuste moodi. Liini täkkudega paaritatud 1376 mära. 
  • Aeska-Juku 15E. Tk 142 cm, tumekollane, sündinud 1920. a Saaremaal. Tema isa põlvneb traavel-täkust Uue-Lõvel. Liini täkkudega paaritatud 1018 mära.
  • Juku 16E. Tk 142 cm, kollakas-kõrb, sündinud 1911. a Saaremaal. Välja on toodud tema poeg Peedu 41E, tk 138 cm, kollane, sündinud 1921. a Saaremaal, aastaselt toodud Torisse. Liini täkkudega paaritatud 183 mära.
  • Lari 23E. Tk 152 cm, heleraudjas, sündinud 1916. a Soomes. Eesti tõugu märadega paaritamisel saadi tüüpilisi eesti hobuseid aga paaritamisel palju tüsedamate ristanditega saadi tugevamaid kõrgejalgseid hobuseid. Liini täkkudega paaritatud 2912 mära.
  • Kärppälän-Pujo 56E. Tk 152 cm, raudjas, sündinud 1918. a Soomes. Liini täkkudega paaritatud 2512 mära.
  • Pysty 26E. Tk 151 cm, tumeraudjas, sündinud 1916. a Soomes. Liini täkkudega paaritatud 1148 mära.
  • Taru 149E. Tk 152 cm, punane, sündinud 1935. a Soomes. Liini täkkudega paaritatud 906 mära.
  • Vuhti 136E. Tk 152 cm, tumeraudjas, sündinud 1931. a Soomes. Liini täkkudega paaritatud 840 mära.
  • Vähelevinud soome täkkude liinid: Iim 25E, Antin-Kirppu 55E, Patu 54E, Liinan-Viisa 17E, Ollin-Aatos 57E.
  • Vähelevinud teadmata põlvnemisega eesti täkud: Klepper 18E, Prints 28E, Aali 14E, Agent 43E, Tugi 61E, Juts 65E, Eilu 185E
Eesti hobuste tõuraamatu II köide avaldati 1959. a ja seal on kirjas järgmised täkuliinid: Eni 8E, Agar 9E, Taube 60E, Raspel 70E, Lari 23E, Kärppälän-Pujo 56E, Taru 149E ja Vuhti 136E

Fiaal 78E ja Aeska-Juku 15E liin tõrjuti seoses põllutöö hobuste aretusega sihilikult välja. Uue-Lõve täkkude mõju püüti kõrvaldada soome täkkude abil. Huvitav on aga see, et kirjanduse andmetel tõid need võigud araabia-orlovi verelised täkud eesti hobusele kollase ja võigu värvuse. Aga araabia ja orlovi tõus puudub kollasegeen! Kas nendes hobustes oli ahhal-tekiini verd? 

Eesti hobuste tõuraamatu III köites (avaldatud 1977) on nimetatud samad liinid, mis tänapäeval. Välja on toodud järgmine täkkude liiniline kuuluvus: Taru - 16 täkku, Ahti - 12, Vuhti - 7, Taube - 5, Eni - 3, Raspel - 3, Lari - 1. 

Lisaks on kasutatud vere lisamiseks näiteks araabia hobuseid, kuid seda vaid märade kaudu ja uusi täkuliine lisandunud pole. Teiste tõugude kasutamisest eesti hobuse aretuses kirjutasin ma endalegi üllatuseks juba 10 aastat tagasi, lugeda saab SIIN

12 comments:

Anonymous said...

Kas on mingi põhjus, miks Taru liinis ainult 1 sugutäkk? Kas see liin pole eelistatud?

Triin said...

Ma pole võib-olla pädev vastama aga järelikult pole kasvatajate/tarbijate seas selle liini täkud/järglased eelistatud olnud. Ja vahel lihtsalt ei tule mõnest täkust sugutäku tiitli väärilist järglast või ruunatakse varakult.

Anonymous said...

Praegu on üks Taru liini täkk, keda pakutakse nii müügiks kui paaritusse, aga minu arvates on tema kehaehitus ebaõnnestunult välja kukkunud. Samas, kui kaalul on liini säilimine, siis tuleb vist puudustele läbi sõrmede vaadata?

Triin said...

Lari liin oli vahepeal praktiliselt kadunud, liinijätkajat polnud. Siis leiti aga Hiiumaalt "viimane munadega isend", kellel olid erinevad puudused aga liin sai säilitatud. Seega jah, tuleb läbi sõrmede vaadata. Parematel märadel kasutades on ikkagi võimalik neid puudusi taas vähendada. Taru liin oli muide 1970ndatel kõige levinum, kuid suured ja tööhobuse tüüpi hobused ei olnud üks hetk enam soositud - seetõttu ka nende liinide täkud ei olnud enam populaarsed.

Anonymous said...

Kollasegeeni kohta - seda siiski leidub orlovi tõus, ehkki ülivähe!
Näiteks Smetanka poja Polkan I ema oli võik Fredriksborgi mära. Aga halli (ja ka musta) all võib see kollane ennast näitamata põlvkondi edasi päranduda.

Anonymous said...

See orlovi traavli osa on väga põnev. Ma hakkasin otsima ja avastasin venekeelseid allikaid (tõlkisin Google abil), aga tõsi ta on, et orlovi tõus leidub võike hobuseid. Üks kellest ka värvilisi pilte leiab (Googlest otsisin sõnaga жеребец Левкой) on nt 1969.aastal sündinud täkk Levkoi (Левкой).Venekeelses Wikis on kirjas, et seda leidub eelmise kommenteerija poolt Polkan I liinist. Ja mitte ehk kõige usaldusväärsem allikas, aga siiski midagi- allpedigree andmebaas, kus Lazoverka eellaste seas on ka mitmeid võike http://www.allbreedpedigree.com/lazorevka

Tänapäeval leidub ka väheseid võike. Nt traavel http://www.base.ruhorses.ru/horses/pedigree.php?code_horse=1142661 kellest on pilt siin lingil https://pp.userapi.com/c626717/v626717140/2719d/wZBIhnXQhb4.jpg

Iseasi on see, kui puhtatõuliste hobustega tegu siiski on.

Triin said...

Oh, väga huvitav! Võigud orlovid on midagi uut mu jaoks, tänud harimast. Puhtatõulisusega oli tollal ilmselt üldse nii nagu oli. Me saame ainult arvata, mis verd võisid olla kasutatud täkud. Ka eesti hobuste esimene tõuraamatusse võtmine oli kirjanduse andmeil küllaltki liberaalne - pigem tüübi kui põlvnemise alusel. Ja ka tõuraamatus kirjas olevad vanemad ei pruugi õiged olla.

Anonymous said...

Selline küsimus veel, et mis loogika alusel 20.sajandi alguses hobustele nimesid pandi? Küsimus on tingitud sellest, et fotode rahvusarhiivis on pilte Eesti maatõugu täkkudest nagu Poiss, Iskar ja Juku, aga keegi neist ei esinda eesti tõugu hobuste liine.

Anonymous said...

Eelmisele kommentaarile jätkuks, siis Fiksen tundub olevat üks neist F-liini kollastest täkkudest http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=84871
Ilus hobune :)

Triin said...

Tuletan meelde, et 20. sajandi alguses veel polnud mingeid liine ega nimede panemise loogikat. Esimest hobuste märkimist alustati 1916 ja Eesti Maahobuse Kasvatajate Selts asutati 1921. Esimesed hobused tõuraamatus on ilma põlvnemisteta ja eks nimi on selline nagu peremees ütles :)

Aga need pildid on lahedad - ma pole seal varem kaevunudki :)

PS! EHKÜ koosolek on 29. aprillil Pärnumaal, võib ka külalisena tulla.

Anonymous said...

Palun kas EHKÜ koosoleku kohta kuskilt veel infot võiks leida?
EHKÜ veebilehelt ega FB lehelt ei leidnud midagi.

Triin said...

Lisasin EHKÜ veebilehele täpsema info.