Hobuste haavaravi

Bruki näitel. Ehk siis ärge järele tehke ja kuulake oma loomaarsti. Aga no nii võrdluseks :)

Tagumise jala sisemisel küljel korralik haav kõõluste peal, nahk pealt ära hõõrutud. Sõrgatsist allpool nahk maas. Alguses oli kõik verine ja koevedelikku ja saepuru täis, selle pesin voolava veega maha. Enne loomaarsti tulekut ei tohi midagi peale määrida, juhuks kui on vaja õmmelda. Brukil ei olnud. Voolav vesi on alati hea lahendus. Loomaarstilt sain antibiootikumi, valuvaigisti, haavageeli, soovitused ja edu ravimiseks. Alguses üritasin ravimeid anda jõusöödaga aga ilmselgelt Bruki ei soovinud :D Pulbri kogus oli üsna suur ka. Edasi läks pulbrile otsa paar lusikatäit vett ja see pasta omakorda süstlasse ja sunniviisiliselt hobusele suhu.

Mida selle koletu haavaga edasi teha? Eks soovitusi ole palju aga räägin oma loo. Esimesel päeval pesin jala voolava veega puhtaks, panin paksu kihi haavageeli peale ja jätsin ta nii. Teisel päeal nägin, et nii on see järgmiseks hoolduseks (iga 12h järel) rõvedaks käkiks kuivanud, hunnik saepuru haavas. Jätsin päevaks veel lahti aga õhtul sidusin kinni. Pesin voolava veega puhtaks, panin ohtralt haavageeli, peale haavalapid ja siis elastse sidemega kinni. Hommikuks oli selle ilusa valge sidemega kakahunnikus maganud niiet edaspidi läks kõige peale tallipinde. Niimoodi sidusin oma paar nädalat 2x päevas. Jalutamise ajal oli haav lahti. Loputasin füsioloogilise lahusega. Alguses sidusin tervet jalga (kannast piirdeni) aga mingi hetk hakkasin katsetama, et sõrgatsist allpool olev osa lahti jätta (loputasin ja niisutasin endiselt).

Kaasaegses haavaravis peetakse väga oluliseks haava niisutamist. Eeskuju tasub võtta inimeste haavaravist. Kui haav on must, tuleb seda julgelt pesta, näppupidi sisse ja kõik mustus/koevedelik maha kuni ilus roosa on. Niiskena hoidmiseks sobivadki haavageelid, need ei lase biokilel tekkida ja on igatepidi heade omadustega. Kõva koorik võib isegi aeglustada haava paranemist ja koorikuga jääb suurema tõenäosusega arm. Väikeste haavadega pole vahet kas ja mida sinna peale määrida, ära paranevad nad niikuinii. Aga tõsisemate haavadega kasutage palun spetsiaalseid vahendeid ja loputage, loputage, loputage. Musta haava peale mingi sprei laskmine ei ole hea lahendus.

Haav püsis selles suhtes koguaeg väga ilus, et mingit mädanemist vms ei toimunud. Aga kuna ilma nahata piirkond oli üpris suur, siis uue naha kasvamine võtab ikka päris kaua aega (see hakkab kasvama servadest keskele kokku, keskele tuleb alguses lihtsalt roosakas täitekude, uus nahk on näha servades roosa triibuna). Aga kuna hobuse jalgades on verevarustus nõrk (seal lihtsalt pole eriti muid kudesid peale luu, kõõluste ja naha), siis on alati oht liigliha tekkeks. Nii läkski. Selle avastades muutsin esialgu haavageeli intensiivsema vastu (mõneks päevaks) ja seejärel sain spetsiaalse liigliha vastase vedeliku. Viimasega töötlemise järel tuli haav lahtiseks jätta. Võib-olla oleksin ma liigliha ära hoidmiseks pidanud veelgi intensiivsemalt pesema (mingi pehme koorik sinna moodustus ja selle all liigliha vohas) ja varem haavageeli vahetama, ei tea.

Liiglihaga võitlesin ca nädala jagu, sain suht lihtsalt lahti sellest vohamisest (ilmselt avastasin õigel ajal ja reageerisin kohe). Kuna haav oli lahtine, siis läks jälle saepuru täis. Kord päevas pesin selle puhtaks. Kuna mingi saepurune koorik peale tekkis, siis leotasin/nühkisin selle julmalt maha voolava vee all. Tegin isegi nii, et haava keskele liiglihale panin seda spets vedelikku ja servadele natuke haavageeli (et uuel nahal oleks mõnusam kasvada). Sõrgatsist allpool pehmendasin nahka haavageeli või Helosani kreemiga.

Edasi jätkasin igapäevast pesemist, peale määrisin haavageeli, haava jätsin lahtiseks. Sõrgatsist allpool hakkas juba uus karv kasvama, see osa paranes lihtsalt. Kõõluste peal aga oli haav endiselt alles kinni kasvamas. Mingist hetkest läksin üle sellisele režiimile, et iga päev enam ei torkind. Umbes ülepäeviti või üle kahe päeva hakkas ikkagi selle kooriku alla mingi vedelik kogunema (tugevalt peale vajutades immitses välja), siis pesin kooriku maha, et seal all mingi elu arenema ei hakkaks. Peale mahapesemist panin haavageeli peale, see halba ei tee.

Praegu on möödas kaks kuud ja jätkan endiselt nii, lihtsalt torgin harvem. Haav on juba silmnähtavalt kahanenud, loodetavasti lõpp paistab :)

Mida haavahoolduseks varuda?
Prontosan haavageel suures tuubis - väga hea ja universaalne kraam, seda saab inimeste apteegist, hind varieerus 50-67 euri olenevalt apteegist (mul kulus 3 suurt tuubi aga see oli seda väärt)
Askina geel - kui tundub et Prontosani oma ei ole enam tõhus, seda müüakse ainult imepisikeses tuubis, jällegi inimeste apteegist (Tartus on kõige odavam Raja apteek)
Elastne haavaside - taaskasutatav aga alguses peab tihemini vahetama, sest haav ajab palju koevedelikku välja, Konsumis oli poole odavam kui apteegis (0,15 vs 0,32 senti)
Haavalapikesed - neil on tegelt mingi muu nimi aga neid ikka kulub, iga kord uued
Füsioloogiline lahus - suurt haava on mõttekam voolava vee all pesta aga väiksema ja puhtama haava korral võiks füs lahust eelistada, seda saab ise kodus teha keedetud veest ja soolast (valada pudelisse ja teha korki auk, siis hea survega lasta)

1 comment:

Anonymous said...

Kiidan ka Prontosani geeli! Ravisin koera eelmisel aastal sellega ja mõjus väga tõhusalt :)

PS! Palun edaspidi ka loomaarsti postitusi.